Mare-Nelli Ilus
Riin Olonen

1. ORGANISATSIOON

Seisuga 31.12.2011 oli ELNET Konsortsiumil 10 liiget 13 raamatukoguga (edaspidi liikmesraamatukogu).

Juhatuse liikmed olid Malle Ermel (TÜ), Andres Kollist (TLÜ), Mihkel Reial (RR) ja Asko Tamme (TrtLR). Juhatuse esimees oli Mihkel Reial. 2011.a. korralisel juhatuse liikmete valimisel astus tagasi Vaiko Sepper (EHR), uueks liikmeks valiti Merike Kiipus (EKM). Novembris toimunud üldkoosolekul kinnitati juhatuse koosseisu muudatus alates 01.01.2012, mille kohaselt Eesti Rahvusraamatukogu uueks esindajaks valiti Janne Andresoo, tagasi astus Mihkel Reial.

Aasta jooksul toimus 6 juhatuse -ja 4 üldkoosolekut.

Üldkoosolekutel kinnitati 2010. a. majandusaasta aruanne, 2011. a. eelarve, tööplaan, liikme-maksu tasumise kord, infosüsteemi ESTER arendused ning 2012. a. eelarve projekt. Kinnitati konsortsiumi strateegiline arengukava 2011 - 2014.

25. augustil külastas Eestit tarkvarafirma Innovative Interfaces Inc esindaja Graham Woodruff. Arutelu teemadeks olid võimalik infosüsteemi ESTER Tallinna ja Tartu iseseisvate osade liitmine ning üleminek Sierrale. Konsortsiumist osalesid läbirääkimistel juhatuse esimees, arendusjuht ja infosüsteemi üldhaldur.

2011.aastal otsustati hakata välja andma auhinda "ESTER!", mille eesmärgiks on tunnustada infosüsteemi ESTER (sh e-kataloogi ESTER ja andmebaasi ISE) edendajaid ja tõsta esile aktiivseid ja usaldusväärseid kolleege ning nende silmapaistvaid tulemusi. Ettepanekuid tunnustamiseks saavad teha kõik liikmesraamatukogude töötajad ja konsortsiumi töörühmad.

2011.a. auhind "ESTER!" anti üksmeelse otsusega Urmas Sinisalule, kelle panus infosüsteemi arendusse, sh eurole üleminekul, on olnud tähelepanuväärne.

2011.a. pälvisid konsortsiumi tänukirja Anneli Marjapuu (Audit ja Konsultatsioonid PKF), Marika Meltsas (ELNET), Sirje Nilbe (ELNET), Taivo Raud (HTM), Anneli Sepp (ELNET), Urmas Sinisalu (ELNET), Külli Solo (ELNET) ja Tiiu Tarkpea (ELNET).

Konsortsiumi poolt läbiviidavate koolitussoovide täpsustamiseks saadeti raamatukogudele küsitlused. Selgus, et kõige rohkem probleeme on halduritel. Põhjuseks muutused/ täiendused infosüsteemis, haldurite sage vahetumine raamatukogudes. Vaja oleks pidevalt täiendatavaid materjale, kust probleemide puhul abi saada. Parimaks lahenduseks peeti käsiraamatu koostamist halduritele (koostab infosüsteemi üldhaldur P.Kondratjev). Ühiselt leiti, et koolitusplaani koostama ei hakata. Koolitusi tehakse ja infot vahetatakse töörühmades ja listide kaudu, koostatakse rohkem juhendmaterjale, soovitatakse praktiseerida suuremates raamatukogudes, uute toodete ja uute liitujate koolitustest teavitatakse kõiki liikmesraamatukogusid, korraldatakse teabepäevi ja infopäevi. Uute rakenduste tutvustamiseks võiks kutsuda teabepäevadele esinema professionaale. Heade esinejate rahastamiseks tuleks raamatukogudel liituda.

Seisuga 31.12.2011 oli ELNET Konsortsiumis 11 töölepinguga töötajat (TE 4,20). Aasta jooksul tehti väiksemamahulisi ja tähtajalisi töid 23 tööettevõtte- ja käsunduslepingu alusel. Tegevdirektorina jätkas Mare-Nelli Ilus, arendusjuhina Riin Olonen, infosüsteemi üldhaldurina Peeter Kondratjev, infosüsteemi riistvara haldurina Kalju Kill Kask, e-teadusinformatsiooni ühishangete administraatorina Marika Meltsas, andmebaasi EMS haldurina Sirje Nilbe, IT spetsialistina Urmas Sinisalu ja lapsehoolduspuhkusele jäänud andmebaasi ISE haldurit Külli Solo't asendas Kristel Veimann. Lapsehoolduspuhkusele jäi ka veebihaldur Maie Ristissaar, kelle tööüleandeid täitis infosüsteemi üldhaldur.

ELNET Konsortsiumi eelarve on toodud lisas 5 (E-teadusinfo programmi eelarve eraldi lisas 6).


2. RAAMATUKOGUSÜSTEEM MILLENNIUM

Integreeritud raamatukogusüsteemi Millennium kasutatakse e-kataloogi ESTER pidamiseks (http://tallinn.ester.ee ja http://tartu.ester.ee, koostamises osalevad kõik konsortsiumi liikmes-raamatukogud) ning Eesti artiklite andmebaasi ISE pidamiseks (http://ise.elnet.ee, koostamises osalevad 12 liikmesraamatukogu). Kokku on raamatukogudel 531 kasutuslitsentsi (vt. lisa 2). Andmebaase varundatakse üle võrgu Tartu Ülikooli varundussüsteemi.

Aastal 2011 eraldas Haridus- ja Teadusministeerium infosüsteemi hoolduseks ja arenduseks 155 568 eurot. Taas kord ületas hooldusmaks infosüsteemi omanikfirmale ministeeriumi eraldise ja kõigile plaanitud arendustele rahastust ei jagunud. Liikmete kogutav Infosüsteemi arendusfond on kahel viimasel aastal vähenenud vajaduse tõttu võtta lisa Innovative Interfaces Inc hooldumaksu tasumiseks. 2012.a. otsustati koguda lisaks tavapärasele liikmemaksule infosüsteemi arendusraha, seetõttu on võimalik säilitada tavapärane reserv ja lõpule viia oodatuim arendus - kasutajate registreerimise ja autentimise süsteem.

2.1. Riist- ja tarkvara

Seisuga 31.12.2011 olid kasutuses serverid Sun Sparc Enterprise T5120 (BASE 4Core, 1.2 GHz UltraSPARC T2 protsessor, 16 GB RAM, 4x73GB SAS, Solaris 10). Serverid töötasid 2011. aastal stabiilselt ja pikemaid katkestusi serverite töös ei esinenud. Tarkvarasüsteemist oli seisuga 31.12.2011 kasutusel versioon Millennium 2009B upd 1.4. Ettevalmistamisel on üleminek versioonile Millennium 2011 ning Tallinna serveri kolimine Rahvusraamatukogu uude serveriruumi.

Tekstipõhisest versioonist (INNOPAC) on endiselt jäänud kasutusele veel süsteemi haldus-moodul, kataloogimismoodul ja elektronkataloog (kuigi kataloogimismoodulit kasutatakse juba peamiselt Millenniumi keskkonnas ja elektronkataloogi veebikeskkonnas).

Veebilinkide kontrollimiseks kasutatakse Terry Reese'i loodud vabavaralist tarkvarapaketti MarcEdit. ID-kaardi kasutamiseks rakendatakse ELNET Konsortsiumis väljatöötatud tarkvara ELNET-ID.
Turvalise ühenduse jaoks rakendatakse e-kataloogis ESTER Thawte 123 ssl-sertifikaate - varasemad sertifikaadid andsid kasutajatele arusaamatuid ja tüütuid hoiatusi, kuna polnud veebilehitsejatele piisavalt tuntud.


2.2. E-kataloog ESTER (Tallinn ja Tartu)

Infosüsteemi ESTER kasutatakse 13 Eesti raamatukogus ning nende haruraamatukokogudes (kokku 73) on kasutusel 1040 asukohakoodi.

E-kataloogi maht (seisuga 31.12.2011) oli kokku 2 933 591 nimetust ja 8 026 028 eksemplari (aastane juurdekasv seega vastavalt 130 573 nimetust ja 389 884 eksemplari). Aasta jooksul vormistati kataloogi Tallinna ja Tartu osas kokku 2 850 933 laenutust (2010.aastal - 3 117 660 laenutust) ja 2 213 559 laenutähtaja pikendust (2010. aastal 2 278 308 laenutähtaja pikendust).

Enim külastajaid oli e-kataloogis ESTER Eestist (Tallinna kataloogis 970 165, Tartus 848 401 külastajat), Venemaalt (Tallinnas 10 750, Tartus 10 658) ja Soomest (Talllinnas 9 624, Tartus 6 225). Hüppeliselt on kasvanud mobiilseadmete ehk nutitelefonide kasutamine e-kataloogi külastamiseks. Kui Google Analytics'i andmetel kasutati aastal 2010 e-kataloogi ESTER mobiil-seadmetel kokku 4 398 korral, siis aastal 2011 tehti seda juba 11 975 korral (vt. lisa 2).

Üheks olulisemaks arenduseks aastal 2011 oli eurokonversioon. Lugejakirjetes (viivised/võlgnevused) tehti muudatused peamiselt tarkvaraliselt 2010.aasta detsembris. Tellimiskirjetes olevaid hindu muudeti käsitsi ja olenevalt raamatukogust kas 2010.aasta lõpul või 2011.aasta algul. Kõige rohkem oli muudatusi eksemplarikirjetes - Tallinna kataloogis muudeti hind ära kokku 1 543 246 kirjes ja Tartu kataloogis 2 310 155 kirjes. Massmuudatused kestsid peaaegu terve 2011. aasta vältel. Viiviste/ võlgnevuste kuvamine kahes vääringus e-kataloogis ESTER lahendati javascripti rakendusega (oli kasutuses kuni 30.06.2011). Eurokonversioon info-süsteemis ESTER kuulutati ERÜ poolt 21.oktoobril EMTA raamatukogus toimunud teadus- ja erialaraamatukogupäeval ka aasta teoks teadusraamatukogus. Auhinna (koos kultuuriministri tänukirjaga) pälvis eurokonversiooni lahenduse ja realisatsiooni eest Urmas Sinisalu.

Novembrist 2009 on e-kataloogis ESTER ära märgitud väljaannete kuulumine Eesti trükise punasesse-raamatusse (aastate 1535-1850 kohta). Juuni lõpuks 2011. aastal sai e-kataloogis ESTER valmis ka valim Eesti trükise punase-raamatu II osa (1851-1917) kirjetest, kusjuures e-kataloog kajastab "Eesti trükise punase-raamatu" nimetuste leidumust nii e-kataloogi ESTER koostavates raamatukogudes kui ka teistes Eesti ning välismaa raamatukogudes ja arhiivides. Antud valim on ainus, mida peegeldatakse täies ulatuses nii Tallinna kui Tartu andmebaasis.

Juulikuus võeti javascripti lahendusena kasutusele e-kataloogi ESTERi täiskirje kuva uus kujundus, kus ülevaatlikkuse huvides on kõik kirje põhiandmetele (autor, pealkiri, ilmumisandmed jms) lisanduvad andmed jagatud sakkidele:
- EKSEMPLARID: info raamatukogudes leiduvate eksemplaride, nende täpsema asukoha ja laenustaatuse kohta (sealt leiab ka lingid avakogujuhile),
- TÄISKIRJE: kõik kirje põhiandmetele lisanduvad andmed (koos võimalusega täiskirje printerisõbralikult välja trükkida),
- MARC-KUVA: täiskirje andmed MARC21-vormingus (oluline eelkõige-raamatukogu-spetsialistidele),
- LISAINFO: kataloogi kasutajate poolt lisatud andmed (nt hinnangud ja kommentaarid).

Koostöös Eesti Kunstiakadeemia tudengitega valmisid 2011. aastal e-kataloogis ESTER teaviku laadide tähistamiseks kasutatavad ikoonid, mida plaanikohaselt võetakse-kataloogis kasutusele 2012. aastal.

Oluline oli ka TTÜ raamatukogus loodud avakogujuhi tarkvara arendus ja laiendamine teistele ELNET Konsortsiumi raamatukogudele (lugejaile avati detsembris 2011). Lisaks TTÜ raamatu-kogule kasutatakse avakogujuhti nüüd veel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus, Eesti Rahvusraamatukogus, Tallinna Ülikooli Akadeemilises raamatukogus, Tallinna Keskraamatukogus, Tartu Linnaraamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Avakogujuhi eesmärk on hõlbustada kasutajal teaviku leidmist lugemisalas. Klikates e-kataloogis ESTER avakogujuhi ikoonil avakogujuht (sakil EKSEMPLARID) avatakse kasutajale vastava raamatukogu lugemissaali või korruse plaan, kus on tähistatud riiul, millel teavik asub.

2011.aasta detsembris valmis ka pikalt arenduses olnud tarkvara ELNET-ID uus versioon. Antud tarkvara on vajalik ID-kaardi kasutamiseks süsteemis Millennium. Seoses muudatustega uute ID-kaartide tehnoloogias ei osanud ELNET-ID tarkvara varasem versioon uutelt kaartidelt andmeid enam välja lugeda. Kahjuks ei soostunud tarkvara looja uut versiooni looma, mistõttu tuli ELNET Konsortsiumil leida uus arendaja. Aasta teisel poolel asus tarkvara arendama AS Overall, kellel jäid pärast töö üleandmist järgneva 6-kuulise garantiiaja jooksul lahendada mõned probleemid andmete lugemise kiiruse ja stabiilsuse osas.

Juba aasta algul said konsortsiumipoolselt valmis e-kataloogi ESTER andmed edastamiseks kokkulepitud vormingus Google Scholarile, kuid kahjuks andmete indekseerimine Google'i poolt alles kestab. Kui indekseerimine valmis saab, peaks e-kataloogi ESTER andmed olema leitavad nii Google Scholar-is, Google Books-is kui Google Search-is.

Eraldi teema moodustus 2011.aastal ka juurdepääsust Eesti tasulistele võrguväljaannetele (nii e ajakirjadele, andmebaasidele kui ka e-raamatutele). Paljud kirjastajad alustasid juurdepääsu pakkumist kasutajanimede ja salasõnade tasemel, mis sobib üksikisikutele, kuid mitte-raamatu-kogudele, kes teenust oma lugejatele vahendavad. IP põhise juurdepääsu võimaldamiseks Eesti võrguväljaannetele peeti läbirääkimisi AS Postimehega ja AS TEA-ga. Postimees+ teenus (pluss.postimees.ee) avati raamatukogudele sügisest, juurdepääs TEA e väljaannetele (www.teadur.ee ja www.ents.ee) aga alles aasta lõpus. Samas on koostatud juba nimekiri järgmistest väljaannetest, mille osas läbirääkimisi pidama hakata. Konkreetsemalt e-raamatute ja täpsemalt nende raamatukogude poolt lugejaile vahendamise võimaluste üle arutamiseks moodustati ELNET Konsortsiumis e-raamatu ümarlaud.

2011. aastal jätkus ka Millenniumi tõlkimine, samuti MARC-kataloogimise juhendite uute redaktsioonide valmimine. Lisaks kataloogimise juhenditele on ELNET Konsortsiumi kodulehel kogu Eesti raamatukogunduse kogukonnale 2011. aastast avalikustatud ka e-kataloogi z39.50 serveri parameetrid.

Tööd tehti ka mitmete teiste arenduste ettevalmistamisega, kuid lõplike lahendusteni 2011. aastal veel ei jõutud (töö jätkub 2012. aastal):
- ühiselt lahendatud kasutajate registreerimise ja autentimise süsteem, mis oleks lisanud e-kataloogis ESTER võimaluse end ise soovitud konsortsiumi raamatukogu kasutajaks registreerida ning nii registreerimisel kui hiljem autentimisel täiendavalt senistele võimalustele kasutada ka ID-kaarti ja Mobiil-ID-d;
- eraldi keskkond Eesti kaanepiltidele jm e-kataloogi ESTER rikastavale andmestikule (nt sisukorrad, sisukokkuvõtted vms);
- nimenormikirjete andmebaas töö dubleerimise vähendamiseks;
- Tallinna ja Tartu süsteemide võimalik liitmine (arvestades firmale Innovative Interfaces makstavaid tasusid tarkvara hoolduse ja arendamise eest tuleks kulutusi süsteemide liitmisel võtta kui investeeringut, ka üleminek Millenniumilt raamatukogusüsteemi uuele versioonile Sierrale on siis poole vähem kulukas).

Lisaks nimetatud teemadega jätkamisele tuleks silmas pidada 2011. aasta IUG konverentsil avalikustatud raamatukogusüsteemi Millenniumi uut arendust SIERRA. SIERRA kasutusele-võtmist tuleks konsortsiumis tõsiselt kaaluda ja mitte otsusega liiga kaua venitada, kuna antud süsteem omab märgatavaid süsteemiarhitektuurilisi uuendusi (avatud platvorm, vabavaraline andmebaasi mootor PostgreSQL, vabavaraline index/märksõna mootor Lucene). Ning et mitte lugejate uutele harjumustele jalgu jääda, tuleks kindlasti kaaluda ja rakendada Innovative Interfaces uusi tehnoloogiaid nagu Encore ja AirPAC.


2.3. Eesti artiklite andmebaas ISE

Eesti artiklite andmebaasi Index Scriptorum Estoniae (http://ise.elnet.ee) koostatakse peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete põhjal. Andmebaasi loomisel kasutatakse tarkvarasüsteemi Millennium täiendavat moodulit Local Reference Database. Andmebaas asub samas serveris e-kataloogi ESTER Tallinna andmebaasiga. Koostöös osaleb ELNET Konsortsiumi kolmeteistkümnest liikmesraamatukogust kaksteist.

31.12. 2011. seisuga oli andmebaasis 1 502 520 biblio- ja 54 655 normikirjet, neist varjatuna oli 83 989 bibliokirjet, mida peale konverteerimist ei ole jõutud veel üle kontrollida. Aasta jooksul sisestati (v.a. laadimised) kokku 62 461 bibliokirjet. Andmebaasi koostatakse 32 ajalehe ning 510 ajakirja ja jätkväljaande põhjal. Google Analytics'i andmetel külastati andmebaasi ISE aastal 2011 82 842 korral, neist 37 668 unikaalset külastust (vt. lisa 3).

Andmebaasi ISE puhul võib aastat 2011 pidada oluliseks tähiseks raamatukogudes koostatavate artiklibaaaside konverteerimisel ja ühisesse keskkonda laadimisel. ISE keskkonda sai kantud suurem osa Rahvusraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemilise-raamatukogu artikliandmebaasidest. Käesolevaks hetkeks ei ole kõik laaditud andmed kasutajaile veel avalikustatud, kirjete ühtlustamine on pooleli. Järgmisel aastal lisanduvad RR-is koostatud andmebaas PInfo (20 979 kirjet) ning andmebaaside BIE ja VPB kirillitsas kirjed (vastavalt 438 ja 2 711 kirjet). Tartu Linnaraamatukogu plaanib konverteerida ja laadida ka andmebaasi Kunst (2 134 kirjet).

Töökorralduslikult oli ISEs suureks probleemiks DIGARi linkide moodustamine. Ajalehed ei saabu arhiivi õigeaegselt ja bibliograafid pidid pidevalt tegema järelkontrolle, et õiged lingid lõpuks siiski lisatud saaksid. Ressursside kokkuhoiu mõttes oli seetõttu väga oluline uue DIGARi linkide moodustamise korra väljatöötamine. Lingid moodustatakse andmebaasis ISE olevate andmete vastandamisel DIGARi andmetega, seega järelkontrolle bibliograafid enam tegema ei pea. Eeliseks on ka see, et lingid moodustatakse nüüd lehekülje täpsusega. Järgmisel aastal on plaanis sama loogika alusel teha DIGARi linkide moodustamiseks JavaScripti rakendused. Siis ei pea bibliograaf andmebaasist ISE digitaalarhiivi DIGAR lingi tekitamiseks enam täiendavaid andmeid lisama ja link DIGARisse kuvatakse ISE veebikeskkonnas ainult juhul, kui väljaanne on ka reaalselt digitaalarhiivi jõudnud.


3. EESTI MÄRKSÕNASTIK (EMS)

EMS on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastik erilaadiliste teavikute eestikeelseks märksõnastamiseks ja infootsinguks. EMSi koostavad Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Jooksva toimetamisega tegeleb 9-liikmeline toimetus, kuhu kuuluvad Sirje Nilbe (toimetuse juht ja EMSi haldur), Urve Erm, Karin Kangur ja Ellen Kiloman Rahvusraamatukogust ning Tiiu Tarkpea, Helgi Laanes, Pille Naggel, Ivika Pall ja Elo Tõnisoo Tartu Ülikooli Raamatukogust. Hooldatavad ainevaldkonnad on jagatud kahe-raamatukogu vahel enam-vähem võrdselt. Iga toimetaja vastutab kindlate valdkondade eest. Andmebaasi varundatakse üle võrgu Tartu Ülikooli varundussüsteemi.

2011. aastal jätkati valdkondade märksõnade ülevaatamist ja korrastamist. Uusi märksõnu lisati ESTERi andmebaaside, ISE andmebaasi ning rahvaraamatukogude koduloobaaside põhjal. Võeti ette süstemaatiline ingliskeelsete vastete ülevaatamine ja puuduvate lisamine (tööst on tehtud umbes kaks kolmandikku). 2011. aastal loodi EMSis 2 047 uut kirjet, kustutati 247 ning parandati 4 648 kirjet. Aasta lõpu seisuga oli EMSis 53 181 kirjet.

Uusi ja muudetud märksõnakirjeid on perioodiliselt konverteeritud MARC-vormingusse ning laaditud ESTERi andmebaasidesse ja ISE andmebaasi. 2011. aastal toimus 15 laadimist. Alates detsembrist saab EMSist kirjeid eksportida otse masinloetava standardse MARC-failina, samuti on eksport olemas ka UTF-8 märgistikus. Siiski pole veel valminud MARCXML väljundit, kus on senini veel probleeme diakriitikaga (põhjust pole leitud).

Üks EMSi teenuseid on püsiteadistus uute, muudetud ja kustutatud märksõnade kohta. Aasta lõpuks oli vastava teenuse tellinud 132 inimest. Püsiteadistus saadeti tellijatele 15 korral.

Alustati ingliskeelse kasutajaliidese loomisega (plaanis kasutusele võtta kevadel 2012).

Eesti märksõnastiku (EMS) kasutamise vastu on huvi tundnud ka mitmed asutused väljastpoolt konsortsiumi liikmeskonda, sh raamatupoed, raamatukogusüsteeme URRAM ja RIKS arendavad firmad Urania ja Deltmar, samuti mitmed Euroopa Liidu koostööprojektid, nt EuroTermBank. Seni on teised Eesti raamatukogusüsteemide ja arhiivisüsteemide arendajad (välja arvatud Rahvusraamatukogu ja digitaalarhiiv DIGAR) veebipäringute asemel soovinud pigem andmeid kopeerida oma süsteemi. Nii sai Rahvusarhiivi digitaalarhiivi osakond 8. detsembril EMSi avali-kud andmed testimiseks CSV-failina.

Dubleeriva töö vähendamiseks nimenormikirjete koostamisel ja haldamisel on plaanis nii e-kataloogi ESTER kui ka andmebaasi ISE koostavate-raamatukogude ühistööna luua eraldi-seisev nimenormikirjete andmebaas (ka selle andmekogu vastu on väljastpoolt konsortsiumit aktiivselt huvi tuntud). Aastal 2011 valmisid mõned normikirjetega seotud juhendmaterjalid, töö temaatikaga kandub aastasse 2012.


4. EESTI TRÜKISE PUNANE RAAMAT II

Jätkus ka 2009. aastal alustatud projekt "Eesti trükise punane raamat II : 1851-1917", mis on loogiliseks jätkuks kunagisele ühisprojektile "Eesti trükise punane raamat : 1353-1850" (vt lähemalt http://www.nlib.ee/PunaneRaamat). "Eesti trükise punane-raamat" on loetelu eesti kultuurimälu jaoks olulistest rahvustrükistest. Nominendid valitakse "Eesti trükise punasesse raamatusse", arvestades nende kultuuriväärtust, leidumust, säilivusriske ja seisundit.

Arvestades uue perioodi (1851-1917) trükiste paremat füüsilist seisukorda ja paremat leidumust raamatukogudes, on ETPR II projektis trükise punase raamatu nimekirja lisamise puhul trükise säilivusriski kõrval varasemast olulisem just kultuuriväärtuslik aspekt (sh ka esimene väljaanne omas valdkonnas, omas laadis, oma tüübis vms). 2011.aasta algul lõppes valikute etapp (töös osalesid Eesti Rahvusraamatukogu, Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemilise-raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu spetsialistid). e-kataloogis ESTER avati vastav kogum 2011.aasta suvel ja projekti koond avaldati konsortsiumi kodulehel (http://www.elnet.ee/projektid/etpr.php) 2011. aasta sügisel.

Antud projekt on tihedalt seotud ka Kirjandusmuuseumi laiaulatusliku digiteerimisprojektiga, mille raames saab digiteeritud ca 100 000 lehekülge "Eesti trükisse punasesse raamatusse" kantud trükistest. Antud materjali digiteeritakse raamatukogudes ka täiendavalt nimetatud projektile.


5. KOOSTÖÖPROJEKT DEA

Projektis "Digiteeritud Eesti Ajalehed" osalevad: ELNET Konsortsium (riist- ja tarkvara omanik), Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline-raamatukogu.

2011. aastal lisandus DEA andmebaasi Rahvusraamatukogu, Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemilise-raamatukogu poolt kokku 56 uut nimetust, üldmahus 78 206 lehekülge digiteeritud ainestut. Tegemist on suure nimetuste arvuga eeskätt seetõttu, et 2011. aastal digiteeriti suur hulk varem digiteeritud põhiväljaannete juurde kuuluvaid väikesemahulisi lisa- ja erilehti, mis tõstsid oluliselt nimetuste hulka, ent samas ka perioodilise väljaande komplekssust. Näiteks võib tuua Eesti Postimehe juurde kuuluvad Eesti Postimehe Lisa (1893-1895), Eesti Postimehe õhtused kõned (1896-1899), Eesti Postimehe Põllutöö ja Teaduste eralisa (1902-1903), Eesti Postimehe Muusiku Lisaleht (1882-1901), Eesti Postimehe Teaduste eralisa (1904-1905), Eesti Postimehe Missioni-Leht (1896-1904). Aga ka Kaja lisaleht (1907-1909), Kaja kirjandusline lisa (1909-1911, Kaja nalja ja pilke lisa "Siil" (1907) jne.

Digiteeriti ka lühiajaliselt revolutsioonilistel ajaloo etappidel ilmunud ajalehti nagu Eesti Sõjamees (1917-1918), Eesti Teataja : Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatva Komitee häälekandja (1917-1918), Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja aastast 1917 ning sellele järgnenud Edasi (1917-1919). Aga ka Töö Lipp (1917), mille hilisemad pealkirjad Võitlus (1918-1919), Töörahva Võitlus (1919), Töö ja Võitlus (1920) ja Tööliste Võitlus (1920, 1922-1923).

Maakondlikest väljaannetest digiteeriti Paide Teataja (1900-1912), Narva Uudised (1911) ja suur hulk kitsama spetsiifikaga väljaandeid nagu Usk ja Elu (1908-1917), Põllutööleht (1906-1918) ja selle juurde kuuluv Aiatööleht (1907-1918), Käsitööleht (1906 -1926) ja Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht (1911-1927).

Väljaspool Eestit ilmunud eestikeelsest perioodikast digiteeriti Vaba Eesti Sõna (New York 1949-1981), Ameerika Eestlane (1925) Amerika Eesti Postimees (New York : 1897-1911) Rahva Hääl (Moskva : 1942-1944), Pikker - Rahva Hääle kaasanne (Moskva : 1943-1944).

Võõrkeelsest perioodikast on väga mahukaks nimetuseks, mille digiteerimine jätkub ka 2012. aastal, Livländische Gouvernements-Zeitung (aasta lõpu seisuga on digiteeritud aastad 1852-1895). Kokkuvõtteks võib öelda, et 31.12.2011 seisuga on DEA-s kokku avalikult kättesaadav 326 nimetust (1 157 991 lehekülge), mis mahuliselt teeb 2,1 TB. Aastane juurdekasv on 78 206 lehekülge. Kasutati andmebaasi keskmiselt 2200-2400 korda kuus.


6. E-TEADUSINFO PROGRAMM

E-teadusinfo programmi rahalisel toel (vt. lisa 4 ja 6) sai võimalikuks kõigi oluliste teadusinformatsiooni andmebaaside tellimise jätkamine. Programmi elluviimisega seotud asjaajamise ajamahukus tekitas aga arvete maksmisel viivitusi ning pingestas suhtlemist kirjastustega.

Konsortsiumi kaudu tellitud andmebaaside litsentsilepingud tehti raamatukogudele kättesaadavaks dokumendihaldussüsteemis Owl.

31.05.2011 - 22.09.2011 viidi konsortsiumis läbi Rahandusministeeriumi audit eesmärgiga anda hinnang "E-teadusinfo programmi" raames struktuuritoetuse kasutamisele ajavahemikul 01.12.2009 - 30.11.2010. Auditi töörühm jõudis järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski tuvastasid audiitorid puuduseid toetuse sihipärasel kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel raamatupidamisteenuse osas, millega kaasnesid mitteabikõlblikud kulud. Lisaks tehti täiendavaid märkusi lepingute järgimise, projektdokumentatsiooni säilitamise ja struktuuritoetusele viitamise osas. Auditi tulemusena esitati ELNET Konsortsiumile 3 123,96 euro suurune tagasinõue. Nõue tasuti vastavalt etteantud tähtajale.

26. jaanuaril 2012.a. Archimedese poolt teostatud paikvaatluse kontrollaktis nenditi, et ettekirjutatud vajakajäämised on kõrvaldatud.

20.05.2011 E-teadusinfo programmi tehtud muudatuse üheks eesmärgiks oli HTM vajadus kaasajastada ning tagada Eesti Teadusinfosüsteemi kaasaegsetele nõuetele vastavus. Programmile lisati uue tegevusena Eesti Teadusinfosüsteemi tarkvara arendamine ning abikõlblikkuse perioodi pikendati kuni 31.12.2014.

2011.a. viidi läbi riigihange Eesti Teadusinfosüsteemi tarkvara arendusteenuse tellimiseks. Aasta lõpuks oli teada edukaks tunnistatud pakkumus. Leping teenuse osutamiseks sõlmiti 2012.a. jaanuaris.
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi läbirääkimised andmebaaside katsetuste tellimiseks, ühistellimuste uuendamiseks, edaspidiste võimalike ühishangete kooskõlastamiseks raamatu-kogude vahel toimusid järgmiste kirjastuste ja infokompaniidega (loetletud tähestikuliselt):

  • American Association for the Advancement of Science (AAAS)
  • American Chemical Society
  • American Psychological Association
  • American Society of Microbiology
  • American Institute of Physics, American Physical Society
  • Brepolis
  • Burgundy Information Services
  • Cambridge University Press
  • Chemical Abstracts Service
  • CSIRO
  • EBSCO
  • Elsevier
  • Emerald Publishing
  • IEEE
  • Institute of Physics (IOP)
  • JSTOR
  • Nature Publishing
  • Naxos
  • Oxford University Press (OUP)
  • Project Muse
  • Proquest
  • Royal Society of Chemistry
  • Sage
  • Springer
  • Taylor & Francis
  • Thomson Reuters
  • Wiley

Springeri e-raamatute ühisost, Safari andmebaasi, American Society for Microbiology e-ajakirjade, andmebaasi SciFinderi ja Science Online kirjastuste Sage ja Emerald e-ajakirjade tellimuste uuendamine toimus väljaspool "E-teadusinfo programmi".

Aasta jooksul toimusid järgmised kirjastuste / infokompaniide esitlused:

  • Web of Knowledge, EndNote Web, ResearcherID, InCites tutvustus Krzysztof Szymanski (Thomson Reuters) 28. veebr.
  • RefWorks koolitus - Martin Blomkvist (ProQuest) 29.märts
  • Uue Web of Knowledge platvormi tutvustus. - Krzysztof Szymanski (Thomson Reuters) 28.sep.

Katsetuseks olid avatud järgmised andmebaasid:

  • Datamonitor
  • Naxos Video Library
  • SAGE Research Methods Online
  • Thomson Reuters Book Citation Index

 

EBSCO/eIFL projekt

E-teadusinfo programmi raames hangitud EBSCO andmebaaside riigilitsentsi aktiivselt kasutavaid asutusi oli 55. Aasta jooksul tehti EBSCO andmebaasides kokku 5 788409 päringut, loeti/salvestati 369 951 artiklit.

 

  2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005
Päringud 5 788 409 3 399 719 2 198 334 1 148 910 870 942 860 112 671 383
Artiklid 369 951 355 003 342 372 298 076 278 446 293 657 301 703


7. EESTI E-VARAMU PROJEKT

Meetme "Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine" alameetme "Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine" projekti "Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp) taotlejaks kinnitati Tartu Ülikool. Projekti taotleja ja partnerite (ELNET Konsortsium, Tallinna Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvusraamatukogu) vahel sõlmiti konsortsiumileping. ELNET Konsortsiumis kinnitati E-varamu projekti eest vastutavaks juhatuse liige Andres Kollist, kes alustas ettevalmistustöödega, sh portaali ülesehitamise spetsialisti ametikohale kandidaatide otsimise ja läbirääkimiste pidamisega.

2011.a. juunis valmis projekti majanduskava. 11.11.2011 kinnitati projekti "Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)" (E-varamu) nõukogu koosseis. ELNET Konsortsiumi esindab nõukogus Mare-Nelli Ilus. Nõukogu esimene koosolek toimus 22.11.2011.a. Arutati ja kinnitati 2012.a. eelarve, tegevuskava ja väljamaksetaotluste prognoos 2012-2015. Nõukogu kiitis heaks Andres Kollisti ettepaneku kaasata portaali ülesehitusse Kalev Pihl, kelle peamiseks ülesandeks järgnevate kuude jooksul on luua tervikprojekti kirjeldus, projektiplaan ja portaali hanke pakkumiskutse.


8. TÖÖRÜHMAD

Aasta lõpu seisuga oli ELNET Konsortsiumis seitse töörühma. Lisaks käib regulaarselt koos e-raamatu temaatikaga tegelev ümarlaud.

Infosüsteemi ESTER ning kasutatava riist- ja tarkvara üldiste küsimustega tegeleb haldurite kogu (juht Peeter Kondratjev, ELNET).

Üldise iseloomuga küsimuste ja arendustega tegeleb ka teenuste töörühm (juhid Ave Janu, TTÜR, ja Ülo Treikelder, TrtLR).

Kataloogimise ja nimenormandmete töörühma eesmärk on ühtlustada ja koordineerida kataloogimist ning nimenormandmete koostamist e-kataloogis ESTER (juht Kristel Veimann, RR).

e-kataloogi ESTER küsimustega tegeleb ka liigitamise ja märksõnastamise töörühm, eesmärgiga ühtlustada ja koordineerida liigitamist ja märksõnastamist e-kataloogis ESTER (juht Tiiu Tarkpea, TÜR).

Eesti artiklite andmebaasi ISE küsimustega tegeleb andmebaasi ISE töörühm (juht Külli Solo, alates 01.05.2011 Kristel Veimann, ISE haldur, ELNET; senine haldur Külli Solo lapsehooldus-puhkusel).

Ühishangete töörühm kaardistab konsortsiumi liikmesraamatukogude kasutajate infovajadusi, andmebaasiturul pakutavaid elektroonilisi ressursse ning saadud andmete põhjal selgitab välja prioriteedid ja paneb paika võimalike ühishangete soovid (juht Marika Meltsas, ELNET).

Digiteerimise ja mikrofilmimise töörühm korraldab reglemendi järgi digiteerimist Eesti raamatukogudes kokkulepitud tööjaotuse, ajakava ning rahastamispõhimõtete alusel, arvestades ühtseid standardeid ja kvaliteedinõudeid (juht Mihkel Reial, RR). 30.-31.augustil Palmses lepiti kokku mitme koostöösuuna edasiarendamises, samuti selles, et ELNET Konsortsiumi digigrupi töösse kaasame kõik olulised mäluastused. Praeguseks on töörühma töösse kaasatud Rahvusarhiiv ja ennistuskoda Kanut. Toimus ka kaks koosolekut.

E-raamatu ümarlauas on peale-raamatukogude esindatud ka Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjasta-jate Liit, e-raamatute tootjad Eesti Digiraamatute Keskus, DIGIRA ja LibroCS ning Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituut. 2011.aastal sai ümarlaud kokku kahel korral, lisaks arutati e-raamatute küsimusi ka märtsis Otepääl toimunud teadusraamatukogude talveseminaril ja septembris Tartu Ülikooli Raamatukogus ERÜ kogude toimkonnaga ühiselt korraldatud e-raamatu seminaril.


LISA 1 - Kasutatud lühendid

LISA 2 - E-kataloog ESTER: arvandmed
2.1. Kasutuslitsentide jaotus
2.2. Kirjete arv ESTERis 2011 (seisuga 31.12.2011)
2.3. Andmebaasi ESTER kasv 2007-2011
2.4. Laenutusaktiivsus 2011
2.5. Laenutusaktiivsus 2007-2011
2.6. E-kataloogi ESTER külastusstatistika 2011
2.7. E-kataloogi ESTER külastusstatistika 2010-2011 (mobiilseadmed)

LISA 3 - Eesti artiklite andmebaas ISE: arvandmed
3.1. Kirjete arv ISEs 2011 (seisuga 31.12.2011)
3.2. Jagunemine teemaandmebaasidesse (seisuga 31.12.2011)
3.3. Sisestatud kirjed raamatukogude kaupa
3.4. Andmed Google Analytics, põhjal (1.01.2011-31.12.2011)

LISA 4 - E-teadusinfo programmi ühishanked

LISA 5 - Elnet konsortsiumi eelarve 2011

LISA 6 - E-teadusinfo programmi eelarve