Mare-Nelli Ilus

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (edaspidi Konsortsium) on 1996.a. moodustatud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on raamatukogude avalike huvide ühine teostamine (sh Eesti raamatukogude ühtse IKT-l baseeruva infosüsteemi arendamine ja haldamine ning elektroonilise teadusinformatsiooni hankimine).

Seisuga 31.12.2005 oli Konsortsiumis kümme liiget. Liikmeskonna vähenemine (kaheteistkümnelt kümnele) on seotud Konsortsiumi liikmestaatuse reglemendi heakskiitmisega 7. aprillil 2005, millega konsortsiumi üldkoosolek reglementeeris liikme asutuse ja organisatsiooni osalemist konsortsiumi töös.

Organisatoorsest küljest kuulus 2005 aastal põhitähelepanu liikmestaatuse reglemendi koostamisele, personaliküsimustele (aasta jooksul vahetusid raamatupidaja ja tegevdirektor ning tööle võeti arendusjuht, üle vaadati töörühmade koosseis ja nende juhid ning kehtestati liikmemaksu arvestamise uus kord. Kõik ned muudatused päädisid uue põhikirja redaktsiooni vastuvõtmisega 09. novembril 2005.a. (mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kanti muudatus 23. novembril 2005). Põhikirjas fikseeriti uus liikmemaksu kujunemise kord. Alates 2006.a. sisaldab liikmemaks, üldadministreerimis-, ESTERi administreerimis-, ühishangete korraldamise-ja arendusfondi kulusid.

Konsortsiumi kõrgeim organ on üldkoosolek ja juhtorgan on juhatus (juhatuse liikmete tööd ei tasustata). 2005.a. toimus viis Konsortsiumi üldkoosolekut ja seitse juhatuse koosolekut. Konsortsiumi igapäevatööd juhib tegevdirektor. Lisaks tegevjuhile on Konsortsiumis palgal arendusjuht (osakoormusega), andmebaaside üldhaldur (osakoormusega), elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete projektijuht (osakoormusega) ja raamatupidaja (osakoormusega). Sisuline töö infosüsteemi rakendamisel tehakse ära Konsortsiumi juurde loodud töörühmade abil. Süsteemi administreerimiseks ja erinevate töörühmade juhtimiseks on sõlmitud eraldi töövõtu- ja käsunduslepingud.


INFOSÜSTEEMI ESTER HOOLDUS JA ARENDUS

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium haldab ja arendab infosüsteemi ESTER integreeritud raamatukogusüsteemis INNOPAC (uuem versioon nimega Millennium). Käesoleva seisuga kasutab antud süsteemi Eestis kokku 12 raamatukogu (arvestamata eraldi nende filiaale ja harukogusid). Raamatukogude kasutada on 432 üheaegse kasutaja litsentsi (neist 267 Tallinnas ja 165 Tartus). 2004. aastaga võrreldes kasvas litsentside arv 6 võrra.

Kataloog ESTER

Ühises elektronkataloogis ESTER oli seisuga 31.12.2005 ca 1 818 600 nimetust ja üle 5 462 300 eksemplari (aastane juurdekasv vastavalt ca 224 600 nimetust ja 521 300 eksemplari). Aasta jooksul vormistati kataloogi Tallinna ja Tartu osas kokku ca 2 198 700 laenutust (2004 - 1 983 290 laenutust) ja 1 412 400 laenutähtaja pikendust (2004 - 1 189 656 laenutähtaja pikendust). Aasta jooksul tehti elektronkataloogis ca 9,4 miljonit otsingut.

Endiselt moodustavad andmebaasist ca 80% raamatud; pisut alla 1/3 andmebaasis registreeritud teavikutest on eestikeelsed, ca 1/3 kataloogis kajastuvatest väljaannetest on ilmunud Eestis (põhjuseks retrospektiivse konverteerimise projektid, mille prioriteediks on olnud Eesti rahvusbibliograafias registreeritud materjali kajastamine elektronkataloogis).

Riistvara

Peamiseks eesmärgiks 2005. aastal oli süsteemi üleviimine tarkvaraversioonile Millennium Silver ning ettevalmistuste tegemine üleminekuks tarkvaraversioonile Millennium 2005. See hõlmas ühelt poolt süsteemi serverite tehnilist ettevalmistust, teiselt poolt konsortsiumis osalevate raamatukogude ettevalmistamist teatavate moodulite (komplekteerimis- ja perioodikamoodul) rakendamiseks, kusjuures nende moodulite kasutamine on võimalik üksnes Millenniumi-versioonis.

Süsteemide tehnilisest analüüsist ilmnes, et Millennium Silveri ja versiooni 2005 jaoks on Tartu server tehniliselt valmis (hangiti 2003. aasta lõpul, kasutusse võeti 24.02.04). Tallinna server aga ei vastanud uue tarkvaraversiooni kasutuselevõtuks mitmete parameetrite (kõvakettaruum, töömälu, op.süsteem) poolest, mistõttu juba 2004. aasta lõpus otsustati Tallinna server asendada uuega. Tallinna serveri lõplik väljavahetamine toimus 24.02.05. Kahjuks tekkisid süsteemi paigaldamisel uude serverisse mõned probleemid (nii riist- kui tarkvaraga), mistõttu uuele versioonile (Millennium Silver) sai lõplikult üle mindud alles juunis 2005 (24.06.2005). Arvestades konsortsiumis kehtiva nõudega hoida Tallinna ja Tartu serverid ning tarkvara neis samal tasemel, lükkus tarkvarauuendus seetõttu juunisse ka Tartus.

Kuigi juba 2005. aasta algul oli teada, et süsteemi järgmises versioonis ei saa komplekteerimis- ja perioodika registreerimise mooduleid tekstipõhises INNOPACis kasutada ning tuleb üle minna Java-põhisele Millenniumile, tuli arvestades asjaoluga, et kõik konsortsiumi raamatukogud ei olnud Millenniumi vajadustele vastavate töökohamasinate väljavahetamise/ täiendamisega veel valmis. Seetõttu otsustati konsortsiumis uuele versioonile (v.2005) üleminekuga oodata kuni 2006. aasta alguseni. Raamatukogud kohustusid komplekteerimis- ja perioodika töötlemise töökohad selleks ajaks Millenniumi nõuetega vastavusse viima.

Olulise küsimusena tõstatus vajadus ESTER süsteemide täiendava turvalisuse järele - võeti vastu põhimõtteline otsus eraldada andmebaasi halduri tööülesannete hulgast otseselt serveri ja opsüsteemiga seotud tehnilise monitoorimise ja turvanõuetega seotud ülesanded ning delegeerida nende täitmine vastavale spetsialistile.

Tarkvara

Mitmete tehniliste probleemide tõttu süsteemis uue serveri kasutuselevõtul ja hiljem tarkvara uuenduste puhul ning arvestades organisatsioonilisi muudatusi infosüsteemi ESTER halduses ja arenduses peab nentima, et mitmed 2005. aastaks kavandatud arendused tarkvarasüsteemis venisid ja jäid lõpetamata. Tegeldi küll kavandamise ja ettevalmistustöödega, kuid peamised arendused (nt lugejale personaalsemat teenindust võimaldav My Millennium'i ja otsingul lisavõimalusi pakkuv Advanced Keyword Searching jt) lükkusid edasi 2006. aastasse. Ka kasutamisjuhendist on seoses muudatustega vaja välja lasta uus versioon. Ühena vähestest tarkvaraarendustest sai 2005. aastal lõpule viidud fraasiregistrite ümberindekseerimine (eelkõige leevendamaks venekeelsete kirjete järjestuse probleemi) ja veebikataloogi testpordi kasutuselevõtt (lihtsustamaks veebikataloogi arenduste kavandamist ja testimist enne nende reaalset rakendust). My Millennium'i võimalused ja lugeja laenutusajaloo kasutus on konsortsiumi raamatukogudes esmasel testimisel.

Tarkvara arenduse puhul on oluline mitme raamatukogu koostöös ja konsortsiumi koordineerimisel loodud lugejavärava eritarkvara lõplik valmimine. Põhiline töö Patron API-i võimalusi kasutava lugejavärava tarkvara esimese versiooni koostamisel jäi aastasse 2003. Järgnevalt tegeldi vähehaaval tarkvara teise versiooni (ehk täiendavalt statistikamooduli) nõuete kokkuleppimisega ja statistiliste väljundite testimisega. Tarkvara lõplik versioon võeti kasutusele septembris-oktoobris 2005.

Arutelu all olid ka autentimise küsimused ja ID-kaardi rakendamise võimalused. Nüüd on konsortsiumis juba 5 raamatukogu, kes pakuvad oma lugejaile võimalust kasutada ID-kaarti lugejakaardina, ja selliste raamatukogude ring laieneb tõenäoliselt lähiajal veelgi.

Uutest toodetest olid 2005. aastal kõige rohkem jutuks Millennium Access Plus (MAP) moodul, mille võimaluste (samuti konkureerivate portaali tarkvaralahenduste võimaluste) lähemaks uurimiseks kutsuti kokku ka vastav töörühm, ülesandega kaardistada raamatukogude vajadused ja soovid täpsemalt ning koostada portaalitarkvara valiku ja juurutamise projekti dokumentatsioon koos võimalike stsenaariumidega projekti rahastamiseks ja läbiviimiseks.

Sept. 2005 tutvustati Innovative ja Exlibrise toodete demoversioone, oktoobris IHS demoversiooni.
Portaali töörühm tutvus kõigi pakkumistega. Portaali valiku tähtsaimaks nõudeks kasutaja ja infospetsialisti seisukohalt on funktsionaalsus. Seda silmas pidades on töörühma esialgse arvamuse järgi esikohal Metalib. Koostati pakkumiste tingimustele vastavuse koondtabel ja maatriks vastuste võrdlemiseks.

Suurematest potentsiaalsetest arendustest uuriti ka Millennium Media Management moodulit ning 2005 aasta sügisel Tallinnas toimunud rahvusvahelise RVL-konverentsi raames tutvuti infosüsteemis ESTER kasutatava tarkvara RVL-mooduliga. Tartu ja Tallinna Keskraamatukogud on tundnud huvi elektronkataloogi lasteversiooni juurutamise vastu.

Arendustegevuse kiirendamiseks külastasid konsortsiumi arendusjuht ja infosüsteemi haldur novembris kõiki konsortsiumi raamatukogusid. Visiitide käigus tutvuti raamatukogudega, kaardistati infosüsteemi ESTER raamatukogudes kasutusel olevate võimaluste ulatus, selgitati välja probleeme, mis infosüsteemi kasutamisel raamatukogudes on tekkinud, ja potentsiaalseid uusi ESTERi rakendusi.

Raamatukogude ühise infosüsteemi haldamist ja arendamist toetati 2005. aastal riigieelarvest 2 miljoni krooniga (sõlmiti vastav koostööleping Haridus- ja Teadusministeeriumiga).


ELEKTROONILISE TEADUSINFORMATSIOONI ÜHISHANKED

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi läbirääkimised katsetuste tellimiseks, ühistellimuste uuendamiseks, edaspidiste võimalike ühishangete kooskõlastamiseks raamatukogude vahel toimusid järgmiste kirjastuste ja infokompaniidega (loetletud tähestikuliselt):

  • American Chemical Society
  • American Institute of Physics, American Physical Society
  • AMP
  • Blackwell Publishing
  • Cambridge Scientific Abstracts (CSA)
  • EBSCO
  • Elsevier, Cell Press
  • Emerald Publishing
  • Gale
  • Institute of Physics (IOP)
  • Nature Publishing
  • Oxford University Press (OUP)
  • Proquest
  • ResearchResearch.com
  • Springer
  • Thomson ISI

Aasta jooksul toimusid järgmised kirjastuste esitlused:

22.veebruaril Rahvusraamatukogus Cambridge Scientific Abstracts andmebaaside ning bibliograafiliste kirjete haldamise programmi RefWorks tutvustus (Laura Karves, Peter Steckel)
10. märtsil TÜ Raamatukogus Elsevieri andmebaasi Scopus seminar (Lukas Mayerhoff)

16. mail TTÜ-s ja 17.mail TÜ Füüsika Instituudis andmebaasi Inspec esitlus (Amy Barnes, Tuomo Leppikangas)
17. oktoobril TLÜ Raamatukogus Emeraldi andmebaasi esitlus (Stephen Smith)
19. oktoobril TTÜ-s ISI tsiteerimisandmebaaside ja andmebaaside ISI Proceeding, ESI esitlus (Simon Pratt)
23. novembril Elsevieri andmebaasi Scopus seminar TTÜ Raamatukogus (Lukas Mayerhoff)

Katsetuseks olid avatud järgmised andmebaasid (loetelus tähestikuliselt):

EUCLID
Euromonitor, Global Market Information Database
Integrum
ISI Essential Science Indicators
ISI Web of Science
ISI Proceedings
ISI Journal Citation Reports
Oxford Scholarship Online
RefWorks
Safari e-raamatud
Scopus
World Bank Online Resources

Tellimusteni jõuti järgmiste andmebaaside osas (loetletud tähestikuliselt):

American Chemical Society e-ajakirjad TÜ, TTÜ
APS/ AIP e-ajakirjad (APS) TÜ, TTÜ, TLÜ
Blackwell Synergy TÜ, TTÜ, TLÜ, EMÜ
Cambridge University Press e-ajakirjad TÜ, TTÜ, TLÜ, EMÜ, EMA, RR
EBSCO Academic Search Premiere riigilitsents
EBSCO Business Source Premiere riigilitsents
EBSCO CMMC TÜ, TLÜ
Emerald Fulltext TÜ, TTÜ, TLÜ, RR
European Research Online TÜ, TTÜ, TLÜ, EMÜ, EMTA
Grove Music Online (Oxford Univ. Press) TÜ, TLÜ, RR, EMTA, TrtKR, TlnKR
Inspec (EBSCO Publishing) TÜ, TTÜ
Institute of Physics e-ajakirjad (IOP) TÜ, TTÜ, TLÜ
Integrum RR
ISI Web of Science TÜ, TTÜ
Kluwer Online TÜ, TTÜ, TLÜ, EMÜ, RR
MathSciNet (Amer. Math. Society) TÜ, TTÜ, TLÜ
Nature (Nature Publishing) TÜ, TTÜ, TLÜ
Oxford University Press e-ajakirjad TÜ, TTÜ
PROLA (American Physical Society) TÜ, TTÜ, TLÜ
PsycINFO (EBSCO Publishing) TÜ, TLÜ
PsycArticles TÜ, TLÜ
ScienceDirect (Elsevier) TÜ, TTÜ, TLÜ, EMÜ
SciFinderScholar (Chemical Abstracts Service) TÜ, TTÜ
Springer Link e-ajakirjad TÜ, TTÜ, EMÜ, MedRK
Springer Link Lecture Notes in Computer Science TÜ, TTÜ, TLÜ
Zentralblatt MATH TÜ, TTÜ, TLÜ


Olulisemast 2005. aastal

EBSCO/eIFL projekt
Neljandat aastat Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt finantseeritud EBSCO andmebaaside riigilitsentsi raames oli 2005. aasta lõpuks kasutajaks registreeritud 108 asutust. Tegelikke kasutajaid oli 57. Aasta jooksul tehti EBSCO andmebaasides kokku 671 383 päringut (2004. aastal 424 445 päringut), loeti/salvestati 301 703 artiklit (2004. aastal 214 526 artiklit). Suuremad kasutajad olid: TÜ, TLÜ, TTÜ, Rahvusraamatukogu, Tallinna Meditsiinikool, EBS, Tartu Meditsiinikool, Eesti Meditsiiniraamatukogu, Audentes, Mainori Kõrgkool, Riigikaitseakadeemia. Avalik-õiguslike ülikoolide osakaal kasutuses oli 74%, riigi rakenduslike kõrgkoolide osakaal 9 %, eraülikoolide ja -kõrgkoolide osakaal 10%.

Elsevieri ScienceDirect/Scopus
2005. aastal olid seoses kirjastusepoolse veaga ScienceDirect andmebaasis jätkuvalt avatud kõik kirjastuse Elsevier ajakirjad, k.a. endised Academic Press'ile kuuluvad ajakirjad. Aastal jooksul loeti/salvestati ScienceDirect andmebaasist 227 429 (2004. a. 224 789; 2003. a. 164 069) artiklit.
Andmebaasi Scopus tasuta katsetamiseks sõlmiti pikaajaline leping (2006. a. sügiseni).

ISI Web of Science, Proceedings, Essential Science Indicators
Suurenenud huvi ISI andmestike vastu sundis korraldama uusi ISI andmebaaside katsetusi Eesti ülikoolidele.

Elektroonilise teadusinformatsiooni ühishankeid toetati 2005. aastal riigieelarvest
16 285 644 krooniga (sõlmiti vastav koostööleping Haridus- ja Teadusministeeriumiga).


KOOSTÖÖPROJEKT DEA

Partnerid

ELNET Konsortsium (riistvara omanik), Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Projektijuht on Krista Kiisa (RR).
Andmebaas DEA avati lugejaile 21.aprillil 2004.

Ülevaade süsteemist, statistikat

DEA Andmebaasis kokku seisuga mai'2006 784 filmi
Indekseerimine lõpetatud ja lugejamoodulisse imporditud 633 filmi (´400 000 pildifaili)
Konverteerimisel ja indekseerimisel, kontrollimisel 151 filmi (´100 000 pildifaili)


2005. aastal digiteeritud põhiväljaanded: Eesti Postimees 1863-1889, Ristirahva Pühapäevaleht 1900-1919, Uus Eesti 1935-1940, Vaba Maa 1918-1938, Tallinna Sõber 1879-1895, Vaba Sõna 1933-1934, Uus Sõna 1934-1935, Võitlus 1931-1934, Võru Teataja 1913-1935.
2006. aastal on plaanis alustada ajakirjade digiteerimisega.
Digiteeritavad nimetused: Eesti Kirik, Eesti Naine, Nädal Pildis, Maret, Eesti Raudtee, Eesti Spordileht, Naisterahva elu jt.
Jätkub ajalehtede digiteerimine ja võrguesitluse ettevalmistamine.

Arendusvajadused

Riistvara

Mikrofilmiskänner: hooldusleping pikendatud veebruaris 2005 järgmiseks 3 aastaks.

Tarkvara

Projekti administreerimis-, indekseerimistarkvara ning lugejamooduli töötas välja tarkvarabüroo SIRVI, praegune Tarkvarastuudio OÜ. Lugejamoodulit on täiendanud RR.
Pärast intensiivset 3 osapoole samaaegset tööd süsteemis on ilmnenud terve rida süsteemi funktsioone, mis nõuaksid muutmist ja arendamist. Filmide ja pildifailide haldamine on ülalnimetatud arvude juures muutunud äärmiselt ebamugavaks ja aeglaseks.
Arvestades andmemahtude järsku kasvu, tuleb süsteemi töö muuta paindlikumaks ja luua mõned lisafunktsioonid filmide haldamiseks. Süsteemi tuleb täiendada ajakirjade lülitamisega digiteerimisplaani.
2006. a. plaanitakse läbirääkimisi tarkvara uue, täiendatud versiooni spetsifikatsiooni koostamiseks ja läbirääkimisi süsteemi arenduseks. Orienteeruv versiooni uuendus võiks praeguste prognooside kohaselt valmida vahemikus november 2006 - mai 2007.


RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Aktiivselt osaleti eIFL (Electronic Information for Libraries) Konsortsiumi töögrupis (Content Task Force) kirjastuste poolt pakutava hindamises ning uute läbirääkimiste algatamisel. Rahvusvahelise konsortsiumite koalitsiooni ICOLC Poznanis toimunud aastakonverentsi raames toimus eIFL Konsortsiumi töögrupi strateegia koosolek.
Jätkuvalt tehti koostööd Põhjamaade Konsortsiumiga nii kogemuste vahetamisel kui Nature Publishing e-ajakirjade ühistellimisel.
Joint Information Systems Committee (Suurbritannia) kutsel osaleti rahvusvahelisel kollokviumil "Solutions for the Dissemination of Research: Considering international solutions for purchasing electronic journals and disseminating research outputs", kus erinevate riikide raamatukogude konsortsiumite, teadusnõukogude ja teadlaskonna esindajad vahetasid kogemusi, kuidas parandada juurdepääsu teadustegevuse tulemustele, milline on elektrooniliste teaduspublikatsioonide hulgihangete mõjujõud, kuidas suhelda kirjastustega, millised võiksid olla teadusinformatsiooni levitamise majandusmudelid.
eIFL Konsortsiumi egiidi all toimunud töötoas Damaskuses (Süüria) tehti e-ressursside ühishankeid ning ELNET-i kogemust selles valdkonnas tutvustavad ettekanded.
Londoni infomessil peeti koos eIFL Konsortsiumiga ühisläbirääkimisi kirjastuse Sage ning kirjastuse Wiley esindajatega.

2005.a. jätkusid läbirääkimised ning jõuti ka põhimõtteliste kokkulepeteni organisatsiooniga SVUC (Scandinavian Virtual Union Catalogue). Liitumisleping läks allkirjastamisele 2006.a. alguses. Ühiskataloogis osalevad Põhjamaad ja läbirääkimised on pooleli Balti riikidega. Lepingu kõige olulisem väljund on hetkel vastastiku tasuta kirjete vahetamine, kuid edaspidi on olemas kõik võimalused koostöö avardumiseks.