MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium


Mare-Nelli Ilus
Riin Olonen

 
1. ORGANISATSIOON

Seisuga 31.12.2012 oli ELNET Konsortsiumil 10 liiget 14 raamatukoguga (edaspidi liikmesraamatukogu).

Juhatuse liikmed olid Janne Andresoo (RR, juhatuse esimees), Malle Ermel (TÜ), Merike Kiipus (EKM), Andres Kollist (TLÜ) ja Asko Tamme (TrtLR).

Aasta jooksul toimus 7 juhatuse ja 4 üldkoosolekut. Üldkoosolekutel kinnitati 2011. a. majan­dusaasta aruanne, 2012. a. eelarve, tööplaan, liikmemaksu tasumise kord, infosüsteemide (ESTER, ISE, EMS) arendused ning 2013. a. eelarve projekt.

Seisuga 31.12.2012 oli ELNET Konsortsiumis 11 töölepinguga töötajat (TE 4,75).    

Organisatsiooni poole pealt vajas aasta jooksul pikemaid arutelusid osavõtt rahvusvahelise organisatsiooni EBLIDA tööst ja muudatused riigiliikmete staatuses.

EBLIDA (European Bureau of Library Information and Documentation Associations) põhikirjaline tegevus on lobbytöö raamatukogude ja erinevate infoasutuste kasuks Euroopa Komisjoni juures. Enamasti on EBLIDA liikmeteks raamatukoguhoidjate ühingud, Eestit esindab alates 2009. aastast ELNET Konsortsium.

Liikmetasu maksmise on kompenseerinud Kultuuri­ministeerium.

Eelnevate aastate põhiteemaks EBLIDAs on olnud autoriõigused, paaril viimasel aastal on tähelepanu koondunud e-raamatu temaatikale. Raamatukogude seisukohtade tugevdamiseks on ühistegevus oluline, sh Eesti osalemine organisatsioonis.

2012.a. tegi juhatus ettepaneku muuta Eesti esindamist EBLIDAs, Konsortsiumi asemel võiks alates 2014.a. organistatsiooni liikmeks astuda Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Põhjusi oli mitmeid, ELNET Konsortsiumi peamine tegevus on infosüsteemide arendamine ja haldamine ning elektroonilise teadusinformatsiooni hankimine ning arvesse võttes EBLIDA tegevuse peamisi huvigruppe ja paremaid koostöövõimalusi ning soodsamat liikmemaksu. Lõplik otsus tehakse 2013.a. kevadel.

Haridus-ja Teadusministeerium algatas arutelu seoses ELNET Konsortsiumi riigiliikmetega. Kuna riigiliikmeid on ka Kultuuriministeeriumi haldusalast, kaasati liikmelisuse juriidilisse korrasta­misse mõlema ministeeriumi juristid.

ELNET Konsortsium toimib MTÜ-na, mille liikmeteks saavad olla juriidilised isikud. Riigi hallatavad raamatukogud ei ole eraldi juriidilised isikud, vaid valitsusasutuse hallatavad riigiasutused. Juriidiliseks isikuks on riik, seega de jure pole senised ELNET Konsortsiumi „riigiliikmed“ MTÜ liikmed. Probleemiks kujuneb esindaja määramine.Vabariigi Valitsus peaksmäärama ühe riigi esindaja MTÜ üldkoosolekule ning riik peaks hakkama maksma ühe liikme maksu jne.

Ühiselt leiti, et selline lahendus poleks otstarbekas, ei tagaks raamatukogude huvide täielikku sisulist esindatust ning süsteem oleks jäik ja paindumatu ja põhjustaks ebamõistlikku bürokraatiat esindaja nimetamisel.  

Alternatiivina pakuti viia sisse lepingulised suhted riigi raamatukogude ja ELNET Konsortsiumi vahel. Koostöö saaks  toimuda  ELNETi ja riigi raamatukogu vahelise koostöökokkuleppe alusel. Sellisel juhul kaardistatakse ja fikseeritakse raamatukogu ja ELNETi vahelises lepingus need tegevused, mida ELNETi töös osalemine hõlmab (nt ESTER andmebaasis osalemine, töörühmades osalemine, teenustasude kujunemise alused ja kord jne). Senine liikmemaks kujuneks ümber lepingu alusel makstavaks tasuks ELNET teenuste eest. Teenustasu kujunemise alused sätestatakse lepingus. Eesmärk on, et de facto jääks kogu senine töökorraldus samaks, ning et see kõik oleks de jure korrektsel alusel.
 
Aasta lõpus jõuti liikmete vahel kokkuleppele muudatustes põhimõtteliselt ja otsustati muuta ka põhikirja. Peale põhikirja kinnitamist (2013.a. mais) koostatakse koostöölepingute tekstid. Loodetavasti on 2013.a. sügisel kõik vajalikud dokumendid kinnitatud ja konsortsiumi riigiliikmete osalemine konsortsiumi töös  juriidiliselt korrektne.

2012.aastal pälvis ELNET Konsortsiumi aastaauhinna ESTER! RRi peabibliograaf Kristel Veimann (konsortsiumis kataloogimise ja nimenormandmete töörühma ning andmebaasi ISE töörühma juht). Kolleegid on Kristelit iseloomustanud järgmiselt: Kristel on parim kandidaat ESTERi auhinnale! Kataloogimise töörühma juhina on Kristel käivitanud kataloogimisjuhendite koostamise ja seda ülivajalikku tööd juba mitu aastat käimas hoidnud.

ELNET Konsortsiumi tänukirjad pälvisid Ave Janu, TTÜR (panuse ja entusiasmi eest ühistöö korraldamisel), Siim Liivand, TTÜR (asjatundliku ja süstemaatilise abi eest infosüsteemi arenda­misel) ja Kristel Veimann, RR (suurepärase ja tulemusrikka töö eest kataloogimisjuhendite projekti läbiviimisel ning aktiivse kaasalöömise eest e-kataloogi ESTER ja andmebaasi ISE toimimisel).


2. RAAMATUKOGUSÜSTEEM MILLENNIUM
 
Integreeritud raamatukogusüsteemi Millennium kasutatakse e‑kataloogi ESTER pidamiseks (http://tallinn.ester.ee ja http://tartu.ester.ee, koostamises osalevad kõik konsortsiumi liikmes­raamatukogud) ning Eesti artiklite andmebaasi ISE pidamiseks (http://ise.elnet.ee, koostamises osalevad 12 liikmesraamatukogu).Kokku on raamatukogudel 536 kasutuslitsentsi (lisas 2). Andmebaase varundatakse üle võrgu Tartu Ülikooli varundussüsteemi.
Alates 01.juunist 2012. aastal liitus e-kataloogiga ESTER Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu (fondis on ligi 40 000 eksemplari; teemadeks tehnika, tootmine, ehitus, teenindus, keskkonnakaitse ja transporditeenused).  

Aastal 2012 eraldas Haridus- ja Teadusministeerium infosüsteemi hoolduseks ja arenduseks kokku 158 619 eurot. Taas kord ületas hooldusmaks infosüsteemi omanikfirmale ministeeriumi eraldise, mistõttu tuli ka 2012. aastal hooldumaksu tasumiseks võtta lisa liikmesraamatukogude  kogutavast infosüsteemi arendusfondist. Vastavalt üldkoosoleku otsusele koguti 2012. aastal raamatukogudelt lisaks tavapärasele liikmemaksule ka infosüsteemi arendusraha. Ühtlasi otsustati eraldada osa arendusrahast ka kasutajate registreerimise ja autentimise süsteemi arenduseks 2013. aastal.
 
2.1. Riist- ja tarkvara

Seisuga 31.12.2012 olid kasutuses serverid Sun Sparc Enterprise T5120 (BASE 4Core, 1.2 GHz UltraSPARC T2 protsessor, 16 GB RAM, 4x73GB SAS, Solaris 10).
Serverid töötasid 2012. aastal stabiilselt ja pikemaid katkestusi serverite töös ei esinenud. Nii Rahvusraamatukogus kui Tartu Ülikooli raamatukogus koliti serverid ümber uutesse serveriruumidesse.

Tarkvarasüsteemist oli seisuga 31.12.2012 kasutusel versioon Millennium 2011 upd 1.1. Ette on valmistamisel üleminek versioonile Millennium 2011 upd 1.3.
Tekstipõhisest versioonist (INNOPAC) on endiselt jäänud kasutusele veel süsteemi haldus­moodul, kataloogimismoodul ja elektronkataloog (kuigi kataloogimismoodulit kasutatakse juba peamiselt Millenniumi keskkonnas ja elektronkataloogi veebikeskkonnas).

Veebilinkide kontrollimiseks kasutatakse Terry Reese’i loodud vabavaralisest tarkvarapaketti MarcEdit (koostatud on ka vastavad juhendmaterjalid). ID-kaardi kasutamiseks rakendatakse ELNET Konsortsiumis väljatöötatud tarkvara ELNET-ID. E-kataloogi ESTER rikastamiseks on on kasutusel avakogu juhi tarkvara ja erinevad javascripti rakendused.

Turvalise ühenduse jaoks rakendatakse e‑kataloogis ESTER Thawte 123 ssl-sertifikaate.
 
2.2. E-kataloog ESTER (Tallinn ja Tartu)

Infosüsteemi ESTER kasutatakse 14 Eesti raamatukogus ning nende haruraamatukogudes (kokku 73) on kasutusel 1075 asukohakoodi.

E-kataloogi maht (seisuga 31.12.2012) oli kokku 3 134 300 nimetust ja 8 378 201 eksemplari (aastane juurdekasv seega vastavalt 200 709 nimetust ja 352 173 eksemplari). Aasta jooksul vormistati kataloogi Tallinna ja Tartu osas kokku 2 651 221 laenutust (2011.aastal – 2 850 933 laenutust) ja 1 988 105 laenutähtaja pikendust (2011. aastal 2 213 559 laenutähtaja pikendust). Laenustatistika vähenemine 2012. aastal tulenes sellest, et mitu suurt raamatukogu olid kas suletud remondiks või oli laenutegevus häiritud remondi tõttu pikema perioodi vältel.

Enim külastajaid oli e-kataloogis ESTER Eestist (Tallinna kataloogis 943 777, Tartus 762 356 külastajat), Venemaalt (Tallinnas 18 862, Tartus 19 418) ja Soomest (Talllinnas 9 316, Tartus 5 141). Taas kord on hüppeliselt kasvanud mobiilseadmete ehk nutitelefonide kasutamine e‑kataloogi külastamiseks. Kui Google Analytics’i andmetel kasutati aastal 2010 e-kataloogi ESTER mobiil­seadmetel kokku 4 398 korral ja aastal 2011 juba 11 975 korral, siis 2012.aastal oli see koguni 38 587 korda (lisas 2).
 
Olulisemad arendused e-kataloogis ESTER on aastal 2012 seotud eelkõige veebikataloogiga.

2012. aastal valmisid koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga e-kataloogi uue kujundusega teaviku laadide ikoonid. Ikoonide autor on Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia graafilise disaini  üliõpilane Merike Padar. Tegemist on 2011. aasta kevadsemestril märgigraafika aine raames teostatud õppetööga, mille juhendajaks oli professor Villu Järmut.

Põgusalt arutati ka konsortsiumi raamatukogude kasutajatele ühise infoteenuse pakkumist. Tegemist oli ettepanekuga pakkuda e-kataloogis ESTER ühist infoteenust, mille puhul lugejate küsimustele vastatakse võimalusel reaalajas, spetsiifilisemate või keerulisemate küsimuste korral suunatakse need küsimused edasi asjaomastele infotalitustele. Raamatukogude otsus oli taolise teenusega mitte alustada. Selle asemel võeti kasutusele vorm KÜSI MEILT, mille kaudu saab esitada küsimusi ja saata ettepanekuid e-kataloogi ESTER kohta ning ühises loendis on välja toodud kõigi raamatukogude kontaktandmed. Lisaks lisati e-kataloogi rubriik KKK (korduma kippuvad küsimused), kuhu on koondatud e-kataloogi ESTER ja Minu ESTER kasutamise kohta esitatud küsimused koos vastustega.

Kataloogi otsingulehtedele lisati virtuaalne klaviatuur klaviatuur , kus saab valida eesti ja vene keele vahel.

Muudeti ka 2011. aastal kasutusele võetud sakke, kus sakki EKSEMPLARID ei kuvata, kui kirjel puuduvad eksemplarid (nt võrguväljaanded). Lisati sakk VIIMATI SAABUNUD, mille alt avaneb info perioodiliste väljaannete saabumise kohta raamatukogudesse.

Saki TÄISKIRJE all kuvatakse QR-kood, mis võimaldab kiirelt ja mugavalt anda edasi informatsiooni nutiseadmesse (nt võrguväljaandeid saab soovi korral lugeda oma nutitelefonis).

Alustati e-kataloogi nutiseadmetele suunatud versiooni loomise ettevalmistustega.

2012. aastal uuendati täielikult ESTERi kasutusjuhendit (ka inglise keeles), mis annab parema ülevaate kataloogi võimalustest ja funktsioonidest. Jätkus ka Millenniumi tõlkimine, samuti töö MARC-kataloogimise juhendite uue redaktsiooniga.
 
Eraldi teema moodustus 2011.aastal ka juurdepääsust Eesti tasulistele võrguväljaannetele (nii e‑ajakirjadele, andmebaasidele kui ka e‑raamatutele). Paljud kirjastajad alustasid juurdepääsu pakkumist kasutajanimede ja salasõnade tasemel, mis sobib üksikisikutele, kuid mitte teenust lugejatele vahendavatele raamatukogudele. IP‑põhise juurdepääsu võimaldamiseks Eesti võrguväljaannetele alustati AS Postimehega ja AS TEA-ga. Juurdepääs Postimees+ teenusele (pluss.postimees.ee) ja TEA e‑väljaannetele (www.teadur.ee ja www.ents.ee) avati juba 2011.aastal. 2012.aasta lõpus läbirääkimised jätkusid TEA ja Ühinenud Ajalehtede väljaannete osas. Koostatud on nimekiri järgmistest väljaannetest, mille osas läbirääkimisi alustatakse.

Eesti e-raamatute laenutamisegaon kõige rohkem edasi jõudnud Tallinna Keskraamatukogu (arendati välja e-raamatute laenutus- ja lugemiskeskkond ELLU) ja Tartu Linnaraamatukogu (e‑raamatuid laenutatakse koos e-lugeriga).

Tööd tehti ka mitmete teiste arenduste ettevalmistamisega:
-  ühiselt lahendatud kasutajate registreerimise ja autentimise süsteem, mis oleks lisanud e-kataloogis ESTER võimaluse end ise soovitud konsortsiumi raamatukogu kasutajaks registreerida ning nii registreerimisel kui hiljem autentimisel täiendavalt senistele võimalustele kasutada ka ID-kaarti ja Mobiil-ID-d;
-  eraldi keskkond Eesti kaanepiltidele jm e-kataloogi ESTER rikastavale andmestikule (nt sisukorrad, sisukokkuvõtted vms);
-  nimenormikirjete andmebaas töö dubleerimise vähendamiseks;
-  koostöö Google Scholariga ja võimalik liitumine OCLC WorldCat’iga;
-  Tallinna ja Tartu süsteemide võimalik liitmine (arvestades firmale Innovative Interfaces makstavaid tasusid tarkvara hoolduse ja arendamise eest tuleks kulutusi süsteemide liitmisel võtta kui investeeringut, ka üleminek Millenniumilt raamatukogusüsteemi uuele versioonile Sierrale on siis poole vähem kulukas).
Lõplike lahendusteni 2012. aastal  ei jõutud, töö arendustega ja rahastuse otsimine jätkub 2013. aastal.
 
Lisaks nimetatud teemadega jätkamisele tuleks silmas pidada raamatukogusüsteemi Millennium uut arendust SIERRA. SIERRA kasutuselevõtmist tuleks konsortsiumis tõsiselt kaaluda, kuna antud süsteem omab märgatavaid süsteemiarhitektuurilisi uuendusi (avatud platvorm, vabavaraline andmebaasi mootor PostgreSQL, vabavaraline index/märksõna mootor Lucene jne). Ning vastamaks lugejate uutele harjumustele ja ootustele veebikeskkondades, tuleks kindlasti kaaluda ja rakendada ka Innovative Interfaces uusi tehnoloogiaid, nt Encore.
 
2.2. Eesti artiklite andmebaas ISE

Eesti artiklite andmebaasi Index Scriptorum Estoniae (http://ise.elnet.ee) koostatakse peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete põhjal. Andmebaasi loomisel kasutatakse tarkvarasüsteemi Millennium täiendavat moodulit Local Reference Database. Andmebaas asub samas serveris e-kataloogi ESTER Tallinna andmebaasiga. Koostöös osalevad ELNET Konsortsiumi kaksteist liikmesraamatukogu.

Seisuga 31.12.2012 oli andmebaasis 1 575 627 biblio- ja 56 858 normikirjet, neist varjatuna oli 46 769 bibliokirjet, mida peale konverteerimist ei ole jõutud veel üle kontrollida.Aasta jooksul sisestati (v.a. laadimised) kokku 60 848 bibliokirjet. Andmebaasi koostatakse 39 ajalehe ning 535 ajakirja ja jätkväljaande põhjal. Google Analytics’i andmetel külastati andmebaasi ISE aastal 2012 104 850 korral, neist 42 434 unikaalset külastust (lisas 3).
 
Aastal 2012 jätkus kirjete konverteerimine, ühisesse keskkonda laadimine ja parandamine. Tartu Linnaraamatukogust konverteeriti ISEsse andmebaas Tartu Linnaraamatukogu (sisaldab kirjeid 1913. aastast). 2012. a. aprillis tehti ISEs lugejatele nähtavaks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu andmebaas VEART. Avalikustamata on veel andmebaasid Akadeemikud, Geoloogia, Soome-ugri, Raamatukogu publikatsioonid ja Ungari. See töö jääb 2013. aastasse. Rahvusraamatukogu konverteeris ISEsse andmebaasi PInfo (20 959 kirjet) ning täiendavalt andmebaaside BIE ja VPB kirjeid (vastavalt 439 ja 1167 kirjet), samuti 3998 kirjet andmebaasi Reprod (enne 2009.aastat ilmunud ajalehtede artiklid). 2013. aastal konverteeri­takse veel kokku 56 630 kirjet (Teater. Muusika. Kino, Eesti raamatukogundus ning BIE ja Reprode edasised täiendused).

Üle terve andmebaasi, korrastatud tegevusena hakatakse topeltkirjeid mestima siis, kui kõikide raamatukogude andmebaasid on ISEsse konverteeritud.

Töökorralduslikult oli ISEs suureks probleemiks DIGARi linkide moodustamine. Ajalehed ei saabu arhiivi õigeaegselt ja bibliograafid pidid pidevalt tegema järelkontrolle. Ressursside kokkuhoiu mõttes oli seetõttu väga oluline uue DIGARi linkide moodustamise korra väljatöötamine. Lingid moodustatakse andmebaasis ISE olevate andmete vastandamisel DIGARi andmetega, seega järelkontrolle ja lingid moodustatakse nüüd lehekülje täpsusega.

Töörühm arutas ja kavandas süsteemsete DIGARi linkide tegemist lisaks ajalehetede artiklikirjetele ka ajakirjade ning kogumike kirjetes. Kuna ISE ja DIGARi metaandmete tekitamise põhimõtete vahel on mitmed erinevused, siis tuleb edaspidiste vigade vältimiseks kõigepealt teha vastavustabelid, kus on kirjas DIGARI/ISE linkide moodustamise loogika. Lõplik otsus tuleb aastal 2013, peale seda, kui mittetöötavate linkide Javascript on valmis.

Järgmisel aastal on plaanis lõpetada DIGARi linkide moodustamiseks JavaScripti rakendused. Siis ei pea bibliograaf andmebaasist ISE digitaalarhiivi DIGAR lingi tekitamiseks enam täiendavaid andmeid lisama ja link DIGARisse kuvatakse ISE veebikeskkonnas ainult juhul, kui väljaanne on ka reaalselt digitaalarhiivi jõudnud. Lisaks laiendati JavaScriptide projekti ka veebikekkonna kujunduse mõttes - edaspidi tekib ISE kirjete juurde olenevalt lingi loogika täpsusest kas väljaande kaanepilt ikoonina, või artikli lehekülje pilt. Kui väljaande link on tehtud kollektsiooni põhiselt, siis tekib kirje juurde vastava digikollektsiooni või siis üldise veebiressursi ikoon.

2012.aastal viidi läbi pilootuuring ISE kasutajate ja kasutamise kohta. Ülevaade küsitluse tule­mustest ilmus ajakirjas Raamatukogu (6/2012). Kindlasti võiks edaspidi kaaluda kõiki raamatu­kogusid kaasava põhjalikuma kasutusuuringu läbiviimist.

2012. aastal sai valmis andmebaasi ingliskeelne kasutusjuhend.

 
3. EESTI MÄRKSÕNASTIK (EMS)

EMS on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastik erilaadiliste teavikute eestikeelseks märksõnastamiseks ja infootsinguks. EMSi koostavad Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Jooksva toimetamisega tegeleb 9-liikmeline toimetus, kuhu kuuluvad Sirje Nilbe (toimetuse juht ja EMSi haldur), Urve Erm, Karin Kangur ja Ellen Kiloman Rahvusraamatukogust ning Tiiu Tarkpea, Helgi Laanes, Pille Naggel, Ivika Pall ja Elo Tõnisoo Tartu Ülikooli Raamatukogust. Hooldatavad ainevaldkonnad on jagatud kahe raamatukogu vahel enam-vähem võrdselt. Iga toimetaja vastutab kindlate valdkondade eest.Andmebaasi varundatakse üle võrgu Tartu Ülikooli varundussüsteemi.

2012. aastal jätkati valdkondade märksõnade ülevaatamist ja korrastamist. Uusi märksõnu lisati ESTERi andmebaaside, ISE andmebaasi ning rahvaraamatukogude sooviavalduste põhjal.Jätkati süstemaatilist ingliskeelsete vastete ülevaatamist ja puuduvate lisamist. 2012. aastal loodi EMSis 1 613 uut kirjet, kustutati 99 ning parandati 6 718 kirjet. Aasta lõpu seisuga oli EMSis 54 695 kirjet.

Veebruaris viidi EMSi keskkonna tarkvara uude serverisse ja uuendati ka baastarkvara. Aprillis avati EMSi ingliskeelne kasutajaliides.

Uusi ja muudetud märksõnakirjeid on perioodiliselt konverteeritud MARC-vormingusse ning laaditud ESTERi andmebaasidesse ja ISE andmebaasi.  Alates 2011.aasta detsembrist saab EMSist kirjeid eksportida otse masinloetava standardse MARC-failina, samuti on eksport olemas ka UTF-8 märgistikus. Süsteemi seadetest lähtuvalt tuleb fail ISE jaoks konverteerida UTF8-fail MARC8-failiks (tuleb lahendada koostöös III-ga). Lõplikult pole valminud ka MARCXML väljund, kus on senini veel probleeme diakriitikaga (selle lahendamiseks on 2013. aastaks kavandatud taas kord EMSi baastarkvara ja sellest lähtuvalt ka rakenduse uuendamine).

Üks EMSi teenuseid on püsiteadistus uute, muudetud ja kustutatud märksõnade kohta. Aasta lõpuks oli vastava teenuse tellinud 159 inimest. Püsiteadistus saadeti tellijatele 12 korral.

Dubleeriva töö vähendamiseks nimenormikirjete koostamisel ja haldamisel on plaanis nii e‑kataloogi ESTER kui ka andmebaasi ISE koostavate raamatukogude ühistööna luua eraldi­seisev nimenormikirjete andmebaas (ka selle andmekogu vastu on väljastpoolt konsortsiumit aktiivselt huvi tuntud). Töö temaatikaga jätkub aastal 2013.

 
4. KOOSTÖÖPROJEKT DEA

Projektis „Digiteeritud Eesti Ajalehed“ osalevad: ELNET Konsortsium (riist- ja tarkvara omanik), Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu.

2012.aastal lisandus DEA andmebaasi Rahvusraamatukogu, Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatu­kogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu poolt kokku 51 uut nimetust, üldmahus 87 923 lehekülge digiteeritud ainestut. Digiteerimise valikul suunati põhitähelepanu seni digiteerimata väikesemahulistele ja lühiajaliselt ilmunud põhi-, lisa- ja erilehtedele, mis tõstsid oluliselt nimetuste hulka, ent samas ka perioodiliste väljaande komplekssust. Põhitähelepanu oli pööratud digiteerimata Läänemaa ajalehtedele nagu Lääne Hääl (Haapsalu 1930-1931), Läänemaa (Haapsalu : 1927-1930), Lääne Teataja (Haapsalu : 1933-1934), Maa : Pärnu välja­anne (Pärnu : 1928-1929). Digiteeriti ka hulk Nõmme ja Narva ajalehti.

Olulist lisa uurijatele annab ka Üliõpilaste Lehe (Tartu : 1914-1917) ja  Eesti üliõpilaste ja vilistlaste üleüldine nimekirja (Tartu : 1915) digiteerimine.
Digiteeriti ajalehe Päevaleht (Tallinn : 1905-1940) digiteerimata lisalehti nagu: Perekonnaleht (Tallinn : 1906-1916), Kodu (Tallinn : 1909-1914), Sarjaja (Tallinn : 1912-1914), Õigus ja Kohus (Tallinn : 1912-1914)

Väljaspool Eestit ilmunud eestikeelsest perioodikast digiteeriti Edasi (Peterburi : 1917-1937) ja  Säde (Leningrad : 1927-1929)

Võõrkeelsest perioodikast jätkus ajalehe Livländische Gouvernements-Zeitungi digiteerimine.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 31.12.2012 seisuga on DEA-s kokku avalikult kättesaadav 377 nimetust (1 245 914 lehekülge), mis koos kõigi varukoopiatega teeb DEA mahuks ligi 4,0 TB. Aastane juurdekasv on 166 129 lehekülge. Kasutati andmebaasi keskmiselt 2400-2600 korda kuus.

 
5. E-TEADUSINFO PROGRAMM
 
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi läbirääkimised andmebaaside katsetuste tellimiseks, ühistellimuste uuendamiseks, edaspidiste võimalike ühishangete kooskõlastamiseks raamatu­kogude vahel toimusid järgmiste kirjastuste ja infokompaniidega (loetletud tähestikuliselt):

  • American Association for the Advancement of Science (AAAS)
  • American Chemical Society
  • American Society of Microbiology
  • American Institute of Physics
  • American Physical Society
  • Brepolis
  • Burgundy Information Services
  • Cambridge University Press
  • Chemical Abstracts Service
  • CSIRO
  • EBSCO
  • Elsevier
  • Emerald Publishing
  • IEEE
  • Institute of Physics (IOP)
  • Nature Publishing
  • Naxos
  • Oxford University Press (OUP)
  • Project Muse
  • Proquest
  • Royal Society of Chemistry
  • Sage
  • Springer
  • Taylor & Francis
  • Thomson Reuters
  • Wiley

 
Programmi raames hangitud e-andmebaaside nimekiri on toodud lisas 4.
Kirjastuse Taylor&Francis e-ajakirjade, Safari andmebaasi, American Society for Microbiology e-ajakirjade, andmebaasi SciFinder ja Science Online, kirjastuse Sage andmebaaside ja Emeraldi e-ajakirjade ning Oxford University Press teatmeteoste, Brepolis andmebaaside tellimuste uuendamine toimus väljaspool „E-teadusinfo programmi“.
 
Aasta jooksul toimusid järgmised kirjastuste / infokompaniide esitlused:

  • Web of Knowledge, , InCites tutvustus Krzysztof Szymanski (Thomson Reuters) 17. apr.
  • Kirj. Elsevier e-raamatute tutvustus Igor Hundziak, Silvie Niedworok  (Elsevier) 24.-25. sept.
  • Kirj. Wiley andmebaaside ja e-raamatute tutvustus. – Marta Dyson (Wiley) 27.-28. nov.

 
Katsetuseks olid avatud järgmised andmebaasid:

  • EBSCO E-Book Academic Collection
  • SAGE Research Methods Online
  • Thomson Reuters Book Citation Index

 
EBSCO/eIFL projekt
E-teadusinfo programmi raames hangitud EBSCO andmebaaside riigilitsentsi aktiivselt kasutavaid asutusi oli 56. Aasta jooksul tehti EBSCO andmebaasides kokku 10 152 241 päringut, loeti/salvestati 446 090 artiklit.

  2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006
Päringud 10 152 241 5 788 409 3 399 719 2 198 334 1 148 910 870 942 860 112
Artiklid 446 090 369 951 355 003 342 372 298 076 278 446 293 657

 

 
6. EESTI E-VARAMU PROJEKT

E-varamu portaali jaoks koostati 2012. aastal hankedokumendid rakendustarkvara ja integratsioonitööde teostamiseks. Olemasoleva oskusteabe maksimaalseks ärakasutamiseks  moodustati suuremate raamatukogude esindajatest riigihanke komisjon. Komisjoni liikmed on Peeter Kondratjev (TLÜAR), Anneli Sepp (TÜR), Urmas Sinisalu (RR) ja Siim Liivand (TTÜR). Kalev Pihli koostatud hanke tehnilist kirjeldust arutati töörühmas, täienduste tegemisel võeti arvesse raamatukogudest saabunud ettepanekuid.

Teisel poolaastal tegeldi aktiivselt hanke organisatsioonilise läbiviimise ettevalmistamisega, peeti läbirääkimisi Tartu Ülikooli hangete talitusega ja Riigihangete Keskusega.

Üleasande püstituse koostamise ja asjajamise eest vastutab Kalev Pihl ja projekti üldvastutaja konsortsiumis on Andres Kollist. Otsused personali palkamiseks, riigihanke läbiviimiseks ning rahavoogude juhtimine kinnitatakse E-varamu nõukogus.
 

 
7. TÖÖRÜHMAD

Aasta lõpu seisuga oli ELNET Konsortsiumis seitse töörühma. Lisaks on e‑raamatu temaatikaga tegelev ümarlaud.

Infosüsteemi ESTER ning kasutatava riist- ja tarkvara üldiste küsimustega tegeleb haldurite kogu (juht Peeter Kondratjev, ELNET). Haldurite kogu tegevuse eesmärgiks on tagada info­süsteemi igapäevane tõrgeteta töö, turvalisus ja stabiilne areng.

Üldise iseloomuga küsimuste ja arendustega tegeleb ka teenuste töörühm (juhid Ave Janu, TTÜR, ja Ülo Treikelder, TrtLR). Töörühma eesmärgiks on tutvuda firma Innovative Interfaces poolt pakutavate tarkvaratoodetega, teha nende kohta ettepanekuid ELNET Konsortsiumi juhatusele ning ühtlustada ja koordineerida nende rakendamist. Töörühma kuulub 16 liiget, postiloendis on 24 liiget. Lisaks aruteludele enamasti postiloendi või ka skype’i vahendusel osaleti haldurite kogu ühiskoosolekutel. 2012. aastal tegeldi teemadega: ühise infoteenuse vajalikkuse ja võimalikkuse väljaselgitamine, lugejate kommentaaride modereerimine, e‑kataloogi ESTER kujunduse ja abitekstide uuendamine ning ühise infoteenuse rakendamine, Millenniumi laenumooduli ja veebikataloogi tõlkimine, m-kataloogi arendus, süsteemide võimalik liitmine jm eesseisvad arendused.

Kataloogimise ja nimenormandmete töörühma eesmärk on ühtlustada ja koordineerida kataloogimist ning nimenormandmete koostamist e‑kataloogis ESTER (juht Kristel Veimann, RR). Töörühma kuulub 23 liiget, postiloendis on 48 liiget. Lisaks peetakse informatsiooni vahendamiseks laiema haardega postiloendit, kus on 121 liiget. Töörühmana käidi koos kuuel korral, lisaks väiksemate töögruppide töökoosolekud kataloogimisjuhendite ettevalmistamiseks. Samuti suheldi aastaringselt aktiivselt postiloendi vahendusel. Kataloogimise ja nimenorm­andmete töörühma tegevus oli 2012. aastal väga aktiivne ja edukas. Laadipõhistest kataloogimisjuhenditest kinnitati viimane planeeritud juhend. Edaspidi toimub juhendite täiendamine kooskõlas rahvusvaheliste kataloogimisjuhendite muudatuste ning ELNETi liikmesraamatukogude ettepanekute alusel.

Teemad:

- lõimväljaande juhend,
- ebaselged pealdised,
- IFLA kataloogimisprintsiibid,
- ISBD ala 0 terminite kasutus,
- normikirjete koostamise juhendite täiendamine,
- pikad venekeelsed kollektiivide nimed,
- võrguväljaannete kataloogimine,
- e-ressursside skoopimine
- piirangud veebikataloogis,
- andmebaaside liitmine,
- muusikateoste ühtluspealkirjad,
- estonica jne.

Samuti tegeldi andmebaaside kvaliteedi monitooringuga ja andmete ühtlustamisega.

Kõik laiema erialaringkonna poolt kasutatavad juhendid on avalikustatud ka ELNET Konsort­siumi veebilehel.

E‑kataloogi ESTER küsimustega tegeleb ka liigitamise ja märksõnastamise töörühm, ees­märgiga ühtlustada ja koordineerida liigitamist ja märksõnastamist e-kataloogis ESTER (juht Tiiu Tarkpea, TÜR). Töörühma kuulub 17 liiget, postiloendis on 17 liiget. Lisaks peetakse infor­matsiooni vahendamiseks laiema haardega postiloendit, kus on 33 liiget (sh ka spetsialiste väljastpoolt konsortsiumi liikmesraamatukogusid).  Koos­olekutel arutati peamiselt konkreetseid märksõnastamist ja liigitamist puudutavaid küsimusi. Eraldi käsitleti ka IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni uudiseid ning UDK uuendusi.

Kuna 2012. aastal lõpetas tegevuse Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liigitamise  ja märk­sõnastamise toimkond, siis laiendati konsortsiumi märksõnastajate listi liikmeskonda ning pandi kõik metoodilised otsused välja ka konsortsiumi veebilehele.

Eesti artiklite andmebaasi ISE küsimustega tegeleb andmebaasi ISE töörühm (juht Kristel Veimann). Töörühma kuulub 17 liiget, postiloendis on 76 liiget.

Arutati erinevaid andmebaasi koostamisega kaasnevaid küsimusi (bibliografeeritavate väljaannete jaotus, artiklite liigitamine ja märksõnastamine, raamatukogude seniste baaside laadimine, laadimisest johtuvate dublettkirjete parandamine, linkide moodustamine digitaalarhiivi DIGAR jms). Täiendati nii MARC21 juhendit kui andmebaasi ISE kasutajaile suunatud juhendit. Juunis toimus ISE teemahaldurite koolitus (lektorid Kristel Veimann, Sirje Nilbe, Jane Makke, Esta Kivimägi, Juta Saava, Aurika Kruus).

Ühishangete töörühm kaardistab konsortsiumi liikmesraamatukogude kasutajate infovajadusi, andmebaasiturul pakutavaid elektroonilisi ressursse ning saadud andmete põhjal selgitab välja prioriteedid ja paneb paika võimalike ühishangete soovid (juht Marika Meltsas, ELNET). Töörühmas on 14 liiget, postiloendis 16 liiget.

Digiteerimise ja mikrofilmimise töörühm korraldab reglemendi järgi digiteerimist Eesti raamatukogudes kokkulepitud tööjaotuse, ajakava ning rahastamispõhimõtete alusel, arvestades ühtseid standardeid ja kvaliteedinõudeid (juht Mihkel Reial, RR). Töörühma kuulub 15 liiget, postiloendis on 22 liiget. Töörühma töösse on kaasatud ka Rahvusarhiiv ja Ennistus­koda Kanut. Tegutseti Eesti mäluasutuste suveseminaridel (2011 – Palmses, 2012 – Sagadis) kokkulepitud kavade alusel (teemad: digiveebi arendus ja haldus, autoriõiguste ja omandi­õiguste alase teabe levitamine, digiteerimisseadmete register, Eesti Trükise Punase Raamatu trükiste digiteerimine, digitalgute korraldamine, digitaalsete objektide püsiidentifikaatorite süsteem jms). Digiteerimise töörühma initsiatiivil esitles 15. mail Rahvusraamatukogu väikeses saalis firma ExLibris esindaja oma digitaalarhiveerimise tarkvaratoodet Rosetta.   

E‑raamatu ümarlauas on peale raamatukogude esindatud ka Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjasta­jate Liit, e‑raamatute tootjad Eesti Digiraamatute Keskus, DIGIRA ja LibroCS ning Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituut. 2012.aastal oli infovahetust ümarlauas üpris vähe. E-raamatute laenutamise temaatikat käsitleti ka uut autoriõiguse seadust ettevalmistava töörühma koosole­kutel.
 

LISA 1 - Kasutatud lühendid

LISA 2 - E-kataloog ESTER: arvandmed
2.1. Kasutuslitsentide jaotus
2.2. Kirjete arv ESTERis 2012 (seisuga 31.12.2012)
2.3. Andmebaasi ESTER kasv 2007-2012
2.4. Laenutusaktiivsus 2012
2.5. Laenutusaktiivsus 2007-2012
2.6. E-kataloogi ESTER külastusstatistika 2012
2.7. E-kataloogi ESTER külastusstatistika 2010-2012 (mobiilseadmed)

LISA 3 - Eesti artiklite andmebaas ISE: arvandmed
3.1. Kirjete arv ISEs 2012 (seisuga 31.12.2012)
3.2. Jagunemine teemaandmebaasidesse (seisuga 31.12.2012)
3.3. Sisestatud kirjed raamatukogude kaupa
3.4. Andmed Google Analytics, põhjal (1.01.2012-31.12.2012)

LISA 4 - E-teadusinfo programmi ühishanked

LISA 5 - ELNET konsortsiumi eelarve 2011

LISA 6 - E-teadusinfo programmi eelarve