MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium


1.      ORGANISATSIOON

Seisuga 31.12.2015 oli ELNET Konsortsiumil 9 liiget ja 7 partnerit. Kokku osales konsortsiumi töös 16 liikmes- ja partnerraamatukogu. 2015.a. juunis liitus partnerina  Eesti Pank.

Juhatuse liikmed olid Janne Andresoo (RR), Liisi Lembinen (TÜ, juhatuse esimees), Merike Kiipus (EKM), Andres Kollist (TLÜ) ja maikuus toimunud valimistel vahetas Asko Tamme (TrtLR) välja Kaie Holm (TlnKR).

Aasta jooksul toimus 3 juhatuse- ja 2 üldkoosolekut. Üldkoosolekutel kinnitati 2014. a. majandusaasta aruanne, 2015. a. eelarve, tööplaan, liikmemaksu tasumise kord, infosüsteemide (ESTER, ISE, EMS) arendused,  2016. a. eelarve ning 2016.a. liikme-ja partnerlustasu maksmise korra projekt.

Seisuga 31.12.2015 oli ELNET Konsortsiumis 13 töölepinguga töötajat (TE 6,15). Aasta jooksul tehti väiksemamahulisi ja tähtajalisi töid 10 tööettevõtte- ja käsunduslepingu alusel.

Tegevdirektorina jätkas Mare-Nelli Ilus, arendusjuhina Riin Olonen, veebihaldurina Margit Teesalu-Kranich.

Infosüsteemi ESTER spetsialistid: üldhaldurina jätkas Piret Zettur, riistvara haldurina  Kalju Kill Kask ja IT spetsialistina Urmas Sinisalu. Veebikataloogi halduri Maie Ristissaare vahetas  1. oktoobrist välja Ave Janu.

EMS haldurina jätkas Sirje Nilbe ja ISE haldurina Külli Solo.

E-teadusandmebaaside hangetega tegelesid administraator Marika Meltsas ja E-teadusinfo programmi assistent Katriin Kaljovee.

E-varamu portaali spetsialistid: Peeter Kondratjev jätkas portaali loomise projektijuhina, Kalev Pihl e-varamu portaali ülesehitamise konsultandina ja Sven Põder konsultandina.

ELNET Konsortsiumi 2015.a. eelarve tulud-kulud on toodud lisas 5, E-teadusinfo programmi eelarve ja E‑varamu eelarve lisas 6.

ELNET Konsortsiumi tänukirjad  pälvisid:

  • Siim Liivand, (TTÜR, ELNET)  - suurepärase töö eest e-kataloogi ESTER uue kujunduse ning täiendava funktsionaalsuse sisseseadmisel,
  • Jane Makke, (RR, ELNET) - meeskonna juhtimise eest kirjete liitmisel ja toimetamisel ning aktiivse osavõtu eest kõigis 2014.a. infosüsteemiga seotud aruteludes ja tegemistes,
  • Maie Ristissaar, (RR, ELNET) - tähelepanuväärse töö eest e-kataloogi ESTER uue kujunduse ja täiendava funktsionaalsuse loomisel ning töölesaamisel, samuti m-ESTERi arenduse ettevalmistamisel,
  • Piret Zettur, (TÜR, ELNET) - panuse eest süsteemide liitmise õnnestumisse 2014.aastal ning entusiastliku ja asjatundliku töö eest infosüsteemi haldamisel. 

2014.a. alanud  arengustrateegia  2015 – 2018 koostamine päädis dokumendi heaks kiitmisega 2015.a. maikuu üldkoosolekul. Pikemalt kirjeldati arengustrateegia koostamise põhimõtteid 2014.a. aruandes.

Konsortsiumi liikmete ja partnerite vahel oli pikemalt  arutelul liikme-ja parnerluslepingu tekst. Küsimus  oli, kas lepingu tingimusi kohandatakse iga liikme ja partneri soovi kohaselt või kasutatakse kõigi jaoks ühesugust, standardset lepingu teksti. Üldkoosoleku otsus oli, et lepingu tingimused on kõigile liikmetele ja partneritele ühesugused.

2016.a. saab ELNET Konsortsiumi moodustamisest 20 aastat. Tähtpäeva otsustati tähistada 2016.a. aprillis rahvusvahelise konverentsiga. Moodustati töörühm ja lepiti kokku rahalises panuses  ürituse läbiviimiseks.

2015.a. lõpus tehti liikme poolt ettepanek moodustada konsortsiumi juurde arendusnõukogu. Mõte oli kaasata konsortsiumi arendustegevuse planeerimisse spetsialiste, sh kõrge kvalifikatsiooniga IT spetsialiste väljastpoolt konsortsiumi, paluda osalema ministeeriumide esindajaid, et konsortsiumist võiks kujuneda Eestis raamatukogunduse valdkonna teenuste kõrgetasemeline arendaja. Teemaga loodetakse edasi liikuda.

 

2.    RAAMATUKOGUSÜSTEEM MILLENNIUM/SIERRA

E‑kataloogis ESTER (http://www.ester.ee) osalevad kõik konsortsiumi liikmes-­ ja partnerraamatukogud. Eesti artiklite andmebaasis ISE (http://ise.elnet.ee) osalevad 13 raamatukogu. Kokku on raamatukogudel süsteemis  töötajatele 555 samaaegse kasutuse litsentsi (lisa 2). Andmebaase varundatakse üle võrgu Tartu Ülikooli varundussüsteemi.

Aastal 2015 oli Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieelarveline eraldis infosüsteemi hoolduseks ja arenduseks kokku 153 068 eurot.

2.1. Riist- ja tarkvara

Sierra töötab kahe serveriga - rakendusserver ja andmebaasiserver (mõlemad on Fujitsu PRIMERGY RX600S6, asuvad Tartu Ülikooli Raamatukogus). Seisuga 31.12.2015 on meil Sierrast versioon 2.0.3_2. Artiklite andmebaasi ISE haldamisel kasutatakse endiselt Millenniumi (selle uuendamise/ väljavahetamise osas ei ole tarkvarafirma Innovative Interfaces lõplikku otsust veel langetanud).  Tekstipõhiste funktsioonidega töötamiseks (veel vähesed funktsioonid süsteemi halduses) kasutatakse endiselt vabavaralist putty’t.

Senised infosüsteemi ESTER serverid Sun Sparc Enterprise T5120 võeti kasutusele muude rakenduste jaoks, sh e‑ kataloogide ESTER Tallinn ja ESTER Tartu nn koopiabaasidele ehk e‑ kataloogide liitmiseelsele seisule juurdepääsu tagamiseks (liidetud andmebaasi korrastamise projekti raames). Ka nimetatud serverid asuvad Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Suuremad probleemid Sierraga algasid veebruaris, mil  infosüsteemi aeglus takistas olulisel määral raamatukogude igapäevatööd ja oli ka e-kataloogi kasutajatele  tõsiseks probleemiks. ELNET Konsortsium tegi tihedat koostööd firma Innovative Interfaces tehnilise toega   erinevate leevendusmehhanismide kasutamiseks. Mais tekkisid peale tarkvara uuendamist taas tõsised probleemid Sierra toimimisega (probleemid said lahendatud alles mai keskel). Seoses tõsise rahulolematusega infosüsteemi töö stabiilsusega toimus erinevaid kohtumisi ja nõupidamisi firma Innovative Interfaces esindajatega ning kokku lepiti nii aastase hooldustasu vähendamises aja osas, mil tarkvara korralikult ei toiminud, kui ka teatud muudatuste tegemises süsteemis ilma täiendava tasuta.

Veebilinkide kontrollimiseks kasutatakse Terry Reese´i loodud vabavaralist tarkvarapaketti MarcEdit (koostatud on ka vastavad juhendmaterjalid). ID-kaardi kasutamiseks Sierras rakendatakse ELNET Konsortsiumis väljatöötatud tarkvara ELNET-ID. E-kataloogi ESTER teenuste rikastamiseks on kasutusel samuti konsortsiumis loodud avakogujuhi tarkvara ja erinevad javascripti rakendused.

Aasta algul testiti ja juurutati eelmise aasta lõpul ostetud firma Innovative Interfaces toodet Load Scheduler. See võimaldab ajastada loendite koostamist, kirje andmete saatmist läbi FTS-i Sierrast  välja ning laadida kirjeid Sierrasse väljastpoolt meie baasi.

On loodud lahendused varasema e-kataloogi ESTER Tallinna (tallinn.ester.ee) püsilinkide suunamiseks uuele aadressile www.ester.ee ning infosüsteemide ESTER Tallinn ja ESTER Tartu liitmisejärgsel kirjete toimetamisel vajalike kontrollide teostamiseks (koopia e-kataloogi ESTER Tallinna andmete liitmise-eelsest seisust asub aadressil vanatallinn.ester.ee).

2.2. E-kataloog ESTER

Konsortsiumi liikmete ja partneritena võib infosüsteemi ESTER kasutajateks pidada 16 Eesti raamatukogu, kuid erinevaid asukohti, mida lugejad saavad e-kataloogis piiritleda, on ca 70 (asukohakoode on süsteemis kasutusel kokku 1142).

E-kataloogi maht (seisuga 31.12.2015) oli kokku 2 993 766 nimetust ja 9 289 452 eksemplari (aastane juurdekasv vastavalt 14 671 nimetust ja 236 024 eksemplari). Bibliokirjete arvu suhteliselt vähene kasv on tingitud e-kataloogide ESTER Tallinn ja ESTER Tartu ühendamisel baasi jäänud topeltkirjete liitmiseks ja toimetamisest.  Andmete korrastamine jätkub, mistõttu andmebaasi üldine kasv lähiaastatel on aeglane või koguni negatiivne.

Aasta jooksul vormistati kataloogis kokku 2 279 425 laenutust (2014. aastal - 2 487 986 laenutust) ja 1 775 384 laenutähtaja pikendust (2014. aastal 1 837 338 laenutähtaja pikendust).

Järjest rohkem kasutatakse e-kataloogi mobiilseadmetelt. Infosüsteemi poole pöördutakse kõikidest Eesti maakondadest, samuti välisriikidest.

E-kataloogi ESTER olulisemad tegevused 2015. aastal olid seotud uute liikmete integreerimisega infosüsteemi, javascriptide optimeerimisega, uute funktsioonide lisamisega e-kataloogi, ettevalmistustega e-kataloogist ESTER nutiseadmetele suunatud kujundusega versiooni M-ESTER ning e-kataloogile ESTER täiendavalt lisatava kasutajate registreerimise ja autentimise süsteemi (KRAS) väljatöötamiseks.

E-kataloogiga liitusid aastal 2015 Eesti Panga raamatukogu, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu Kunstikooli raamatukogu, Tallinna Linnamuuseumi raamatukogu ning Tallinna Linnaarhiivi raamatukogu.

Suuremate arenduste osas jõuti konkreetsemate tulemusteni ELNET Konsortsiumis:

1) nutiseadmetele suunatud kujundusega m-ESTERi osas - koostöös firmaga Mindworks Industries fikseeriti tulevase m-ESTERi kujundus ja funktsionaalsus, selle juurutamine jääb 2016.aastasse;

2) kasutajate registreerimise ja autentimise süsteemi (KRAS) osas – koostati vajalik dokumentatsioon ning aasta lõpul alustati hankemenetlust (menetlus lõpeb ja süsteemi asutakse looma 2016.aastal);

3) avakogujuhi tarkvara uuendamise osas hõlbustamaks raamatukogudel oma seadete haldamist (uuenduste testimine ja juurutamine jäävad 2016.aasta algusesse).

E-kataloogi osas olid olulisemateks uuendusteks 2015.aastal:

1) trükivõimaluste laiendamine ka valitud kirjete alla - valitud kirjeid saab printida, saata e‑posti aadressile või salvestada failina kas lühikirjena, lühikirjena koos eksemplaridega, täiskirjena, täiskirjena koos eksemplaridega või MARC-vormingus,

2) e-ressursside puhul täistekstide jm linkide loetelu avamine juba otsingutulemuste lehel www-ikoonile klikkides,

3) Minu ESTERis lugeja kontaktandmete kuvamise ja muutmise spetsifitseerimine vastavalt raamatukogude soovidele.

Lisaks optimeeriti ja parendati aasta jooksul mitmeid e-kataloogi funktsioone ning kujundust. Näiteks parendati väljaande kommenteerimisel, hindamisel ja kirjete kausta salvestamisel kasutaja sisselogimise funktsionaalsust, täiendati kontrolle lugejakaardi vöötkoodiga sisse logimisel, lahendati vene keele ja täpitähtede kuvamisega ning kirjenumbri otsinguga seotud probleemid, muudeti uudiskirjanduse loendite nimetust ja kuva (seni kasutajale segaseks jäänud ingliskeelne termin ’Featured Lists’ asendati arusaadavama terminiga ’New Arrivals’), kasutajate soovil tõsteti infot päringu muutmise kohta rohkem esile (teate tekst kuvatakse punase värviga), muudeti www-ikooni kujundust jne.

Oluline on välja tuua ka tööd andmebaasi korrastamisel - kirjete mestimine ja toimetamine. Juulis 2014 toimunud Tallinna ja Tartu kataloogide ühendamise tulemusel oli automaatselt liitunud kirjeid 237 945, millest pooled ehk 147 475 moodustasid rahvusteaviku kirjed. Ülejäänud kirjed tulid Tartu kataloogist ühiskataloogi uute kirjetena. 2015.aasta jooksul liideti kataloogis kokku 63 350 kirjet. Automaatselt liidetud kirjeid toimetati kataloogis 2015.aastal kokku 35 583. Lähemalt lisas 2.

2016.aastal saab jõudsamalt edasi minna kaua kavas olnud, kuid seni vaikselt arenenud teemadega:

- ühiselt lahendatud kasutajate registreerimise ja autentimise süsteem, mis oleks lisanud e‑kataloogis ESTER võimaluse end ise soovitud konsortsiumi raamatukogu kasutajaks registreerida ning nii registreerimisel kui hiljem autentimisel täiendavalt senistele võimalustele kasutada ka ID-kaarti ja Mobiil-ID-d;

- eraldi keskkond Eesti kaanepiltidele jm e-kataloogi ESTER rikastavale andmestikule (nt sisukorrad, sisukokkuvõtted vms);

- e-kataloogist ESTER nutiseadmetele suunatud kujundusega versiooni M-ESTER;

- avakogujuhi tarkvara uuendused (rakendus väljaande asukoha näitamiseks raamatukogus baseerub flashil, kuid tänaseks on veebilehitsejad lõpetanud flashile toe, mistõttu on vajalik avakogujuhi rakenduse tehnoloogiat kaasajastada);

- otsingute suunamine Eesti artiklite andmebaasi ISE ja e-kataloogi ESTER vahel (pakkumaks kasutajale lihtsat võimalust tehtud otsingut ühest teise suunata);

- sotsiaalmeedia (Facebook, Twitter) sidumine e-kataloogiga (lisada kirjekuvasse võimalus postituste tegemiseks sotsiaalmeediasse);

- e-kataloogis ESTER olevate väljaannete laialdaselt kättesaadavaks tegemine (märksõnadeks Google indekseerimine, WorldCat, E-Varamu portaal).

Vastamaks lugejate uutele harjumustele ja ootustele veebikeskkondades tuleks lisaks nimetatud teemadega jätkamisele silmas pidada ka Innovative Interfaces uusi tehnoloogiaid.

2.3. Eesti artiklite andmebaas ISE

Eesti artiklite andmebaasi Index Scriptorum Estoniae (http://ise.elnet.ee) koostatakse peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete põhjal. Andmebaasi loomisel kasutatakse tarkvarasüsteemi Millennium täiendavat moodulit Local Reference Database. Andmebaas asub samas serveris e-kataloogi ESTER Tallinna andmebaasiga. Koostöös osalevad ELNET Konsortsiumi 13 liikmes- ja partnerraamatukogu.

Seisuga 31.12.2015 oli andmebaasis 1 757 086 biblio- ja 60 274 normikirjet, neist varjatuna 8 511 bibliokirjet, mida peale konverteerimist ei ole jõutud veel üle kontrollida. Aasta jooksul sisestati kokku 37 618 bibliokirjet ja konvenrteeriti 8 263 bibliokirjet. Google Analytics’i andmetel külastati andmebaasi ISE aastal 2014 107 633 korral, neist 51 635 unikaalset külastust (lisas 3).

Aastal 2015 jätkus kirjete konverteerimine, ühisesse keskkonda laadimine ja parandamine.

Rahvusraamatukogus konverteeriti ProCite andmebaas Filmiartikkel (4015 kirjet) ISE teemabaasi kunst, muusika, teater, film, andmebaas Eesti raamatukogundus (1047 kirjet, artiklid ajakirjadest) ISE teemabaasi humanitaaria; andmebaas Eesti raamatukogundus (609 kirjet, artiklid kogumikest ja ajakirjadest) ISE teemabaasi humanitaaria. Lisaks sisestatati käsitsi ISE humanitaarteaduste baasi venekeelsed raamatukogunduse kirjed ProCite'i baasist Bibliovene (287 kirjet). Aastaks 2016 on jäänud ISE ühiskonnateaduste teemabaasi konverteerida veel ProCite baas Seadus (7183 kirjet).

Tartu Ülikooli raamatukogu konverteeris andmebaasi Ariste (1439 kirjet) ISE keele ja kirjanduse teemabaasi; andmebaasi Eilart (1069 kirjet) ISE loodus- ja täppisteaduste teemabaasi. 2016.a on plaanis konverteerida ajaloo kirjed ProCite-ist (ca 10000 kirjet). Andmebaasi TRÜ bibliograafia kirjete ületoomisest ISEsse TÜ loobub.

Kaitsevägede Peastaabi Raamatukogul ei õnnestunud Biblioserverist kätte saada oma varasema andmebaasi faile. Biblioserveri kirjeid võrreldakse ISE kirjetega ning puuduolevad kirjed sisestatakse ISE sõjanduse teemabaasi käsitsi.

Normikirjete tegemine ISEs peatati seoses isikunimede normpealdiste uue juhendi koostamisega. Juhend kinnitati 2015. aasta detsembris ja 2016. aastal tuleb luua töövoog, kuidas nime normikirjeid uue juhendi järgi ISEsse sisestama hakatakse.

Algas ka jooksvalt ilmuvate päeva- ja nädalalehtede, maakonnalehtede, ajakirjade ja kogumike e-kataloogi ESTER linkide parandamine – ESTER Tallinna ja ESTER Tartu lingid asendatakse ühise kataloogi lingiga (töö jätkub 2016. aastal). Jooksvalt tehakse ka täistekstide lingikontrolli.

Plaanis on ka autoriregistri redigeerimine, kuid see tuleb veel läbi rääkida raamatukogudega, kas muutunud ressurssidega on seda üldse võimalik tegema hakata.

 

3. EESTI MÄRKSÕNASTIK (EMS)

EMS on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastik erilaadiliste teavikute eestikeelseks märksõnastamiseks ja infootsinguks. EMSi koostasid aastal 2015 Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Jooksva toimetamisega tegeles 9-liikmeline toimetus. Detsembris tuli Kaitseväe raamatukogude poolt ettepanek, et EMSi sõjanduse valdkonda võiks toimetada nende raamatukogu töötaja. Ettepanek võeti vastu. Seega on EMSi toimetus edaspidi 10-liikmeline ja andmebaasi koostamises osaleb kolm raamatukogu.

Andmebaasi varundatakse üle võrgu Tartu Ülikooli varundussüsteemi.

Tarkvaraarenduses ei toimunud suuri muudatusi. Seoses nimenormandmete andmebaasi arendustöödega ja sellele järgnenud aruteludega 2015.aastal seisid ka Eesti märksõnastiku tarkvara arendused (nimenormandmete keskkonnast pidi kujunema alus Eesti märksõnastiku tarkvara uuele versioonile), tegeldi märksõnastiku tavapärase igapäevase haldamise ja täiendamisega.

2015. aastal lisandus e-kataloogi ESTER, andmebaasi ISE ja rahvaraamatukogude soovi­avalduste põhjal EMSi 960 uut kirjet (414 märksõna ja 546 äraviiteterminit), kustutati 66 ning parandati 3 260 kirjet). Aasta lõpu seisuga oli EMSis 58 714 kirjet (38 568 normimärksõna ja 20 146 äraviiteterminit).

Tööd EMSiga mõjutavad üha rohkem märksõnastamise ja liigitamise korralduse muutused TÜRis ja RRis.

Uusi ja muudetud märksõnakirjeid on perioodiliselt konverteeritud MARC21-vormingusse ning laaditud e-kataloogi ESTER (Sierras) ja andmebaasi ISE (Millenniumis). Aasta jooksul toimus 11 laadimist. Mais 2015 edastati EMSi andmed ka Uraniale URRAMi märksõnastikumooduli jaoks. Pärast seda on Uraniale edastatud 7 täienduste faili MARCXML-vormingus, et EMS oleks URRAMis ajakohane ja kooskõlas ESTERi/ISEga. URRAMi lugejakataloogi ei ole märksõnastik veel jõudnud.

Üks EMSi teenuseid on püsiteadistus uute, muudetud ja kustutatud märksõnade kohta. Aasta lõpuks oli vastava teenuse tellinud 193 inimest. Püsiteadistus saadeti tellijatele 11 korral.

Google Analyticsi andmetel kasutati EMSi 2015. a 54 118 korda (see on ~ 20 000 seanssi vähem kui 2014.aastal, mil määral mõjutab seda EMSi edastamine URRAMi jaoks, kus märksõnastiku andmeid kasutatakse juba oma süsteemist, ilma EMSi poole pöördumata, täpselt ei tea, kasutuse vähenemise põhjuste uurimisega tegeletakse). Eri kasutajaid oli 23 806. Ligi 40% kasutuskordadest olid esmakordsed. Keskmine seansi pikkus on pikenenud ja ulatus aastal 2015 9 minuti 43 sekundini.

Vaadatud lehekülgede arv – 568 500, lehekülgi seansi kohta – 10,50. Seanssidest 17,67% oli selliseid, kus esilehelt kaugemale ei mindud (single page visits, see number on tunduvalt vähenenud võrreldes eelmise aastaga). Külastusi Eestist oli 98,21%; Soomest 0,36% (197 korda), järgnesid UK, Rootsi, Saksamaa, USA, Valgevene, Belgia, Austraalia ja Venemaa.

 

4. NIMENORMANDMETE ANDMEBAAS (NABA)

NABA loomise eesmärk oli luua süsteem, millesse koondada Eesti erinevates raama­tukogudes loodavad normikirjed isikutele, asutustele, ajutistele kollektiividele ja ühtluspeal­kirjadele.

Põhiosa ettevalmistusest toimus 2014.aastal ja 2015.aasta algul. Nimenormandmete andme­baasi arendus külmutati 2015. aasta suvel ja leping halduriga lõpetati. Osapoolte ootused ja arvamused loodava keskkonna suhtes lahknesid ning ühisele seisukohale ei jõutud. Rahvusraamatukogu pidas vajalikuks enne nimenormandmete andmebaasi koostamise ja edasise haldamise tööprintsiipide osas otsustamist igakülgselt läbi töötada kogu avaandmete temaatika. Pärast otsuseid saab taas ühistööga edasi liikuda. Seni käib nimenormandmete haldus endiselt eraldi e-kataloogis ja artiklite andmebaasis.

 

5. KOOSTÖÖPROJEKT DEA

Projektis „Digiteeritud Eesti Ajalehed“ osalevad: ELNET Konsortsium (riist- ja tarkvara omanik), Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu.

Seisuga 31.12.2015 oli DEA-s kokku avalikult kättesaadav 474 nimetust (1 329 404 lehekülge), mis koos kõigi varukoopiatega teeb DEA mahuks ligi 4,3 TB. 2015.aasta oli DEAs unikaalseid külastajaid 31 020 ja allalaaditud lehti 65 561 650.

Töötaja poolel on DEA maht 554 nimetust ja 1 455 324 lehekülge. Vahe põhjuseks on peamiselt lühiajaliselt ilmunud ajalehed, sageli ilmunud vaid ühe – kahe numbri ulatuses. Kuna nende lisamine dea.nlib.ee väljaannete nimekirja oleks muutnud nimekirja lugejale raskesti hallatavaks, peatati materjali avamine lugejale, kuni oleks leitakse lahendus ühe-, kahenumbriliste nimetuste kuvamiseks süsteemis.

Lahenduse leidmisega dea.nlib.ee keskkonnas enam ei tegeleta, kuna andmebaasi DEA enam ei täiendata. Eesti Rahvusraamatukogu konverteerib andmed DIGAR Eesti ajalehtede portaali (dea.digar.ee) ja selle raames saavad senised pildifailid juurde ka automaatse tekstituvastuse. Peale seda, kui kogu andmestu on uues keskkonnas kättesaadavaks tehtud, suletakse senine DEA andmebaas.

 

6. E-TEADUSINFO PROGRAMM

E-teadusinfo programm algas 2009.a. ja lõppes 31.10. 2015.a.

E-teadusandmebaaside hankimine programmi raames tasuti viimased maksed 2014.a. alguses. Perioodi jooksul osteti juurdepääs 99 e-teadusandmebaasile.

2015.a. jätkus programmi tegevus nr 2  „Eesti Teadusinfosüsteemi tarkvara arendamine“. Programmi määratud lõpptähtajaks oli ETIS2  juurutatud ja üle antud tellijale, sh on teostatud lisaarendused.

Programmi lõpparuanne on rakendusüksuse poolt kinnitatud.

 

7. E-TEADUSANDMEBAASID

Haridus-ja Teadusministeerium eraldis e-teadusandmebaaside hankimiseks oli 2015. aastal 3 095 161,00 eurot

Kõik tegevuskavas planeeritud andmebaasid on soetatud.

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi läbirääkimised andmebaaside katsetuste tellimiseks, ühistellimuste uuendamiseks, edaspidiste võimalike ühishangete kooskõlastamiseks raamatukogude vahel toimusid järgmiste kirjastuste ja infokompaniidega (loetletud tähestikuliselt):

  • American Association for the Advancement of Science (AAAS)
  • American Chemical Society
  • American Society of Microbiology
  • American Institute of Physics
  • American Physical Society
  • Association for Computing Machinery (ACM)
  • Brepolis
  • Cambridge University Press
  • Chemical Abstracts Service
  • CSIRO
  • EBSCO
  • Elsevier
  • Emerald Publishing
  • IEEE
  • Institute of Physics (IOP)
  • Nature Publishing
  • Oxford University Press (OUP)
  • Project Muse
  • Proquest
  • Royal Society of Chemistry
  • Sage
  • Springer
  • Taylor & Francis
  • Thomson Reuters
  • Wiley

Association for Computing Machinery (ACM) e-ajakirjade,  American Society for Microbiology e-ajakirjade, kirjastuse Taylor & Francis e-ajakirjade, e-raamatute andmebaasi Safari, andmebaasi SciFinder ja Science Online, kirjastuse Sage e-ajakirjade ja andmebaasi Sage Research Methods ja Emeraldi e-ajakirjade ning Oxford University Press teatmeteoste , Muse ning Brepolis andmebaaside tellimuste uuendamine toimusid väljaspool Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud  lepinguga sätestatud tegevuskava.

Teist aastat andis tunda euro nõrgenemisest tingitud hinnatõus, mis sundis läbirääkimistel kirjastustega nõudma täiendavat leevendust iga-aastase hinnatõusu juures.

Aasta jooksul toimusid järgmised kirjastuste / infokompaniide esitlused:

  • 17. apr. kell 10.00 tutvustas kirjastuse Springer tehnoloogilisi uuendusi Timon Oefelein
  • 3. novembril kell 14.00 andis Thomson Reuters esindaja Guillaume Rivalle ülevaate bibliomeetriliste andmebaaside Web of Science ja InCites  arendustest ja kasutusvõimalustest
  • 7. detsembril tutvustas andmebaasi SciFinder uusi teenuseid (s.h. PatentPak) Chemical Abstracts Service , CAS esindaja Veli-Pekka Hyttinen.
  • 9.detsembril kirjastuse Elsevier koolitus autoritele ning andmebaasi Scopus uuenduste tutvustus, Lucie Boudová, Krzysztof Szymanski

Katsetuseks olid avatud järgmised andmebaasid:

  • Thomson Reuters InCites
  • SciVal

EBSCO/eIFL projekt

EBSCO Publishing andmebaaside riigilitsentsi aktiivselt kasutavaid asutusi oli 42.  Aasta jooksul tehti EBSCO andmebaasides kokku 35 347 435 päringut, loeti/salvestati 503 228 artiklit. Statistika näitab, et allalaetud artiklite arvu põhjal olid aktiivseimad kasutajad ülikoolid (73%), ja rakenduslikud kõrgkoolid ja eraülikoolid (23%).

 

 

Päringud

Artiklid

2015

35 347 435

503 228

2014

33 262 143

511 904

2013

22 893 564

498 723

2012

10 152 241

446 090

2011

5 788 409

369 951

2010

3 399 719

355 003

2009

2 198 334

342 372

2008

1 148 910

298 076

2007

870 942

278 446

2006

860 112

293 657

 

8.  E-VARAMU PORTAAL

Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt „E-varamu ja kogude säilitamine“
(I etapp)

Eesti e-varamu ja kogude säilitamise esimese etapi üks välja arendatavaid teenuseid E-varamu portaal (http://www.e-varamu.ee) valmis 15. detsember 2015.a. E-varamu portaali projekti kogu maksumus oli 298 000 EUR. Väljakuulutatud rahvusvahelise riigihanke võitis Fraunhofer Institute for Intelligent Analysis and Information Systems IAIS (Fraunhofer IAIS), kes on loonud Saksamaa digitaalraamatukogu portaali https://www.deutsche-digitale-bibliothek.de/.

E-varamu portaali eesmärk on koondada ühtekokku Eesti digitaalne kultuuri- ja teadusinfo, mis võimaldaks  E-varamu portaalist  otsida arhivaale, raamatuid, pilte, skulptuure, heli-ja  videoteoseid ning  teadusinfot. E-varamu portaal kui tarkvara ise ei säilita digitaalseid objekte vaid koondab ja tekitab indekseeritud baasi eri valdkondades ja asutuses olevale digitaalsele infole, tuues välja digitaalse ainese kirjeldused ja lingid algandmetele. Seega on E-varamu portaal ühtne värav, mis seob omavahel erinevaid valdkondi seda nii teadusasutuste kui ka mäluasutuste vahel.

Seega on  E-varamu portaal  loodud teadlastele, ajaloohuvilistele, ajakirjanikele, tudengitele, õppejõududele ja tavakasutajatele olenemata sellest kas tehakse teadustööd või soovitakse otsida struktureeritud infot isiklikust uudishimust lähtudes.

Portaal võimaldab ühisotsingut Eesti mäluasutuste digitaalsetest kogudest. Arenduse esimese etapi lõpuks on liidestatud 11 partneri 13 erinevat andmekogu (kokku rohkem kui 5 miljonit objekti):

  1. Rahvusarhiivi digikogu AIS (ais.ra.ee)
  2. Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv Digar (digar.nlib.ee),
  3. Tartu Ülikooli digitaalarhiiv DSpace’is  (dspace.ut.ee),
  4. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogu ETERA (www.etera.ee),
  5. Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogu (digi.lib.ttu.ee),
  6. Eesti Kirjandusmuuseumi e-kollektsioon Kivike (kivike.kirmus.ee),
  7. Eesti muuseumide veebivärav MuIS (www.muis.ee),
  8. ELNET Konsortsiumi raamatukogude e-kataloog ESTER (www.ester.ee),
  9. Eesti artiklite andmebaas ISE (ise.elnet.ee),
  10. Eesti märksõnastik EMS (ems.elnet.ee),
  11. Eesti Teadusinfosüsteem ETIS (www.etis.ee),
  12. Eesti Keeleressursside keskuse andmebaasid (keeleressursid.ee/et/keeleressursid),
  13. Tartu Ülikooli bioloogilise mitmekesisuse portaal eElurikkus (elurikkus.ut.ee).

Kõikidest liidestatud kogudest on võimalik teostada korraga ühisotsingut, liitotsinguga on võimalik täpsustada ja sellega koos ka piirata otsingutulemusi. Portaali otsimootor teostab otsingut kõigi liidestatud andmekogude metaandmetest ja täistekstidest, mille andmekogu valdaja on tekstituvastanud. Lisaks täpsetele otsingutulemustele pakub otsimootor ka viiteid sarnastele objektidele, mis võimaldab kasutajal avastada/leida materjale, mis on tema otsinguga seotud. Soovituste andmise aluseks on algoritm, mis arvestab objektide paiknemine struktuuripuul ja metaandmete väljasid nagu “Isik/asutus”, “Keel”, “Pealkiri” jms. E-varamu portaalis on igal autenditud kasutajal  võimalik luua personaalne töölaud, kuhu saab salvestada nii oma otsinguid kui ka märkida  leitud materjalide seast lemmikud, millest tekib nimekiri personaalsele töölauale.

Projekti lõpparuanne on rakendusüksuse poolt kinnitatud.

 

9. TÖÖRÜHMAD

Konsortsiumis on seitse töörühma (haldurite kogu, kataloogimise ja nimenormandmete töörühm, liigitamise ja märksõnastamise töörühm, andmebaasi ISE töörühm, ühishangete töörühm, digiteerimise töörühm, e-varamu portaali töörühm).

Infosüsteemi ESTER ning kasutatava riist- ja tarkvara üldiste küsimustega tegeleb haldurite kogu (juht Piret Zettur, ELNET). Haldurite kogu tegevuse eesmärgiks on tagada ühiste infosüsteemide igapäevane tõrgeteta töö, turvalisus ja stabiilne areng ning neil infosüsteemidel tuginevate raamatukoguteenuste toimimine ja järjepidev arendamine.  Haldurite töökoormust suurendasid  probleemid Sierra tööjõudlusega aasta esimesel poolel. On positiivne, et on saadud  hea kontakt tarkvarafirma Innovative Interfaces Euroopa kontori kasutajatoega.

Kataloogimise ja nimenormandmete töörühma eesmärk on ühtlustada ja koordineerida kataloogimist ning nimenormandmete koostamist e‑kataloogis ESTER (juht Jane Makke, RR). Informatsiooni laiemaks vahendamiseks peetakse 130 liikmega postiloendit. Seoses kataloogide korrastustöödega on avatud veel 5 laadipõhist postiloendit (vanaraamat, raamat, kaart, noot - auvis, jadaväljaanded). Ka neid haldab töörühma juht.

Aruande perioodil keskendus töörühma peamiselt ESTER e-kataloogide liitmisega seotud küsimustele. Teemad 2015. aastal: võõrkeelsed märksõnad kopeeritud kirjetes, separaatide kataloogimine, MARC-vormingu muudatused, autoriõigusega seotud andmete kaardistamine bibliokirjes, re-indekseerimine, sundeksemplari märgistused, isikunimede normpealdised, kaartide ja juurdetrükkide kirjeldamine, anonüümsete teoste ühtluspealkirjade vormistamine, andmebaasi monitooring jne.

E‑kataloogi ESTER küsimustega tegeleb ka liigitamise ja märksõnastamise töörühm, ees­märgiga ühtlustada ja koordineerida liigitamist ja märksõnastamist e-kataloogis ESTER (töörühma juht vahetus, esimesel poolaastal juhtis töörühma Tiiu Tarkpea, TÜR, aasta teisel poolel Kadi Mälton, RR).  Koosolekutel arutati aktiivselt UDK kasutuse vähendamisest nii TÜRis (ainult paigutusindeksina) kui RRis (ainult UDC Summary ulatuses), võõrkeelsetest märksõnadest e-kataloogis ESTER, eraldi käsitleti ka IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni uudiseid (Tiiu Tarkpea, IFLA alalise komitee liigitamise ja märksõnastamise (LM) sektsiooni liige).

Eesti artiklite andmebaasi ISE küsimustega tegeleb andmebaasi ISE töörühm (juht Külli Solo, ISE haldur, ELNET). Koosolekutel arutati erinevaid andmebaasi koostamisega kaasnevaid küsimusi. Uuendati andmebaasi ISE tutvustust, muuhulgas lisandusid nimekirjad ISEsse bibliografeeritavate ajalehtede, ajakirjade ja jätkväljaannete kohta. Nimekirjad on väljavõtted pdf failidena väljaannete jaotuse tabelist. Täiendati ka teisi juhendeid.

Septembris toimus ISE järjekordne koolituspäev (53 osalejat, lektorid Külli Solo, Mari Reimal, Jane Makke, Riin Olonen, Maie Ristissaar).

Ühishangete töörühm kaardistab konsortsiumi liikmesraamatukogude kasutajate infovajadusi, tutvustab uusi pakutavaid elektroonilisi ressursse ning saadud andmete põhjal selgitab välja prioriteedid ja kooskõlastab ühishangete soovid (juht Marika Meltsas, ELNET).

Digiteerimise töörühm korraldab reglemendi järgi digiteerimist Eesti raamatukogudes kokkulepitud tööjaotuse, ajakava ning rahastamispõhimõtete alusel, arvestades ühtseid standardeid ja kvaliteedinõudeid.  Töörühm tegutses minimaalselt, aastal 2016 tuleb taas arutada, kas ja kuidas töörühm edasi peaks tegutsema.

 

10. ARTIKLID

Kula, Kertu. Raamatulaenutusse tuleb sunnitud paus : Eesti raamatukogud ühendavad andmebaasid / Kertu Kula ; kommenteerinud Asko Tamme, Riin Olonen // Tartu Postimees (2014) 12. juuni, lk. 3.

Olonen, Riin. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevusest 2012. aastal // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat. 24/2012. Tallinn, 2014. Lk. 132-135

Olonen, Riin. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevusest 2013. aastal // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat. 25/2013. Tallinn, 2014. Lk. 141-144.

Olonen, Riin. Infotehnoloogia kasutusest Eesti raamatukogudes // Raamatukogud ja raamatukogundus Eestis 2002-2012 : artiklite kogumik. Tallinn, 2014. Lk. 67-92.

Teenetepreemia laureaat 2013 Sirje Nilbe // Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat. 25/2013. Tallinn, 2014. Lk. 91-92.

 

LISA 1 - Kasutatud lühendid

LISA 2 - E-kataloog ESTER: arvandmed
2.1. Kasutuslitsentide jaotus
2.2. Kirjete arv ESTERis 2015 (seisuga 31.12.2015)
2.3. Andmebaasi ESTER kasv 2011-2015
2.4. Laenutusaktiivsus 2011-2015
2.5. E-kataloogi ESTER külastusstatistika 2011-2015
2.6. Kataloogide liitmine


LISA 3 - Eesti artiklite andmebaas ISE: arvandmed
3.1. Kirjete arv ISEs 2014 (seisuga 31.12.2015)
3.2. Jagunemine teemaandmebaasidesse (seisuga 31.12.2015)
3.3. Sisestatud kirjed raamatukogude kaupa
3.4. Andmed Google Analyticsi põhjal (1.01.2015-31.12.2015)

LISA 4 - 2015.a. Teadusandmebaaside ühishanked

LISA 5 - ELNET konsortsiumi 2015.a. eelarve laekumised-kulud

LISA 6 - E-teadusinfo programm 2009-2015

LISA 7 - E-VARAMU 2011-2015