MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium


Mare-Nelli Ilus

1. ORGANISATSIOON

Seisuga 31.12.2009 oli ELNET Konsortsiumil 10 liiget 13 raamatukoguga (edaspidi liikmesraamatukogu).

Aasta jooksul toimus 4 üld- ja 8 juhatuse koosolekut. Juhatuse koosolekud toimuvad Tallinna ja Tartu vahel skype ühenduse kaudu. 2009.a. valiti ELNET Konsortsiumi juhatuse liikmeteks Martin Hallik (TÜ), Andres Kollist (TLÜ), Mihkel Reial (RR), Vaiko Sepper (EHR), Asko Tamme (TrtLR). Juhatuse esimeheks valiti Martin Hallik.


2009.a lõppes Haridus-ja Teadusministeeriumi ja ELNET Konsortsiumi vaheline leping e teadusinformatsiooni hangete rahastamiseks. Ministeeriumi ettepanekul käivitati elektroonilise teadusinformatsiooni programm "E-teadusinfo" (kinnitatud 20. oktoobril 2009.a), milles programmi elluviija kohustused anti ELNET Konsortsiumile. Programm on loodud "Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" ja sellest tuleneva Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna "Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu" meetme "Teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine" rakendamiseks. Programmi läbiviimise ettevalmistamisega, sh hangitavate e-andmebaaside nimekirja kooskõlastamine ülikoolidega, riigihangete läbiviimise tingimuste kooskõlastamine jne alustati 2009.a teisel poolel.

2009.a. alguses vabastati Tallinna kontor ja konsortsiumi asjaajamine koondus Tartu kontorisse.

Aasta jookul tehti ära suur töö materjali koondamise ja uuendamisega ELNET Konsortsiumi kodulehel ja siseinfos. Koostati kodulehe ingliskeelne versioon. Uus koduleht avalikustati 2010. aastal.

Seisuga 31.12.2009 oli ELNET Konsortsiumis 3,75 ametikohta ja 7 töötajat. Ajutised ja väikesemamahulised tööd tehti tööettevõtte- ja käsunduslepingute alusel. Tegevdirektorina jätkas Mare-Nelli Ilus, arendusjuhina Riin Olonen, infosüsteemi üldhaldurina Anneli Sepp, infosüsteemi riistvara haldurina Kalju Kill Kask, Tallinna süsteemi varunduskoopiate eest vastutajana Urmas Sinisalu ning e-teadusinformatsiooni ühishangete administraatorina Marika Meltsas. Eesti artiklite andmebaas ISE haldurina asus 1. augustil tööle Külli Solo.


2. RAAMATUKOGUSÜSTEEM MILLENNIUM

Integreeritud raamatukogusüsteemi Millennium kasutatakse e kataloogi ESTER pidamiseks (koostamises osalevad kõik 13 konsortsiumi liikmesraamatukogu, andmed jagunevad kahte andmebaasi: http://tallinn.ester.ee ja http://tartu.ester.ee) ning Eesti artiklite andmebaasi ISE pidamiseks (http://ise.elnet.ee, koostamises osalevad 12 liikmesraamatukogu).

Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldis süsteemi hoolduseks ja arenduseks oli 2009. aastal 2 634 800 krooni.

2.1. Riist- ja tarkvara

Seisuga 31.12.2009 on kasutuses serverid Sun Sparc Enterprise T5120 (BASE 4Core, 1.2 GHz UltraSPARC T2 protsessor, 16 GB RAM, 4x73GB SAS, Solaris 10). Serverid töötasid 2009. aastal stabiilselt ja pikemaid katkestusi süsteemi töös ei esinenud. Tarkvarasüsteemis toimus aasta jooksul kaks versiooniuuendust.

Tekstipõhisest versioonist (INNOPAC) on kasutusele jäänud ainult süsteemi haldus ning põhimõttelise võimalusena ka kataloogimine ja elektronkataloog (kuigi kataloogimist kasutatakse enamasti Millenniumi keskkonnas ja elektronkataloogi veebikeskkonnas). INNOPACi laenutusmoodul võeti kasutusest maha 26. juunil (selle edasine kasutamine oleks tähendanud iga-aastase hooldusmaksu tõusu).

Eraldiseisvat kataloogimismoodulit GuiCAT enam ei kasutata.

2009. aasta näitas, et nii andmete laadimisel (nt märksõnakirjete või e raamatute kirjete puhul) kui ka veebilinkide kontrollimisel on hakatud kasutama Terry Reese'i loodud vabavaralisest tarkvarapaketti MarcEdit.

2009. aastal tegeldi mitmel korral ka SSL sertifikaatide teemaga veebikataloogis. Kuni maikuuni kasutati e kataloogis ESTER Eesti Sertifiseerimiskeskuse (SK) SSL sertifikaate. Kuna paljud veebilehitsejad neid sertifikaate ei tundnud, esines lugejail arusaamatusi Minu ESTERisse logimisel. Mais 2009 paigaldati turvalise ühenduse jaoks veebikataloogides ipsCA väljastatud SSL sertifikaadid, mida peaks tundma 98% veebilehitsejaist. Olukord muutus 2009 aasta lõpul, kui veebilehitsejad peale juursertifikaatide uuendust ei tundnud enam ära ka ipsCA sertifikaate. Küsimusega tegeldakse edasi 2010. aastal.

2.2. E-kataloog ESTER

E-kataloogi ESTER koostatakse 13 Eesti raamatukogus ning nende ja haruraamatukogudes (kokku 92) on kasutusel 972 asukohakoodi.

E-kataloog ESTER sisaldab 2,6 miljonit nimetuse- ja 7,3 miljonit eksemplarikirjet (seisuga 31.12.2009, arvandmeid vt lähemalt lisas 2). Võrreldes aastataguse seisuga on bibliokirjete arv vähenenud seoses artiklikirjete viimisega e-kataloogist uude artiklite andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee) ja mahakantud teavikute kirjete massilise kustutamisega andmebaasist (eelkõige Tartus). Samuti on senisest rohkem kustutatud aegunud lugejakirjeid. Tavapäraselt on kasvanud 2009. aastal lugejate laenutusaktiivsus - suurenenud on nii laenutuste, tagastuste kui pikenduste arv. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et raamatukogud on jõudnud järjest rohkem avada oma kogusid e kataloogis ja laenutamine toimub elektrooniliselt.

Oluliselt on suurenenud e-ressursside hulk ESTERis. Kataloogitud on enam e-väljaandeid, laaditud on e-raamatute kirjeid, linke täistekstidele lisandub tänu EOD-tellimustele ja digiteerimisele raamatukogudes.

Põhitähelepanu all oli infosüsteemis aastal 2009 seni kirjeldatud kogude parem kättesaadavus, selleks loodi veebikataloogis mitmeid uusi otsivõimalusi.

Veebikataloogis toimunud muudatustest võiks nimetada alates märtsist sõnaotsingu tulemuste kuvasse lisatud linki ONLINE. Kui väljaande kirjes on link võrgujuurdepääsuga materjalidele, ei pea enam täisteksti, heli- või pildifaili kasutamiseks kirje täiskuva avama. Väljaannete juures, mille täisteksti saab tellida läbi tasulise EOD-teenuse, avab link vastava tellimisvormi. Maikuust lisandus kataloogi osa ÜLIÕPILASTÖÖD (selle kaudu leiab kataloogis samaaegselt erineva tasemega üliõpilastööd: dissertatsioonid, magistri-, bakalaureuse-, diplomi-, kursusetööd). Novembrist hakkasid ESTER Tartu ja ESTER Tallinn kajastama väljaannete kuulumist "Eesti trükise punasesse raamatusse". Esialgu pärinevad andmed aastate 1535-1850 kohta, kuid peatselt täienevad kirjed ka valikutega jätkuprojektist aastate 1851-1917 kohta (vt lähemalt punktis 4).

2009. aasta suvel leidis rakendamist uus Millenniumi funktsioon Print Templates kohaviidakleebiste ja etikettide trükkimiseks, mis annab olulist ajalist kokkuhoidu väljaannete töötlemisel ning lisab vormistamisse korrektsust.

ID-kaardi rakendusvõimaluste laiendamine jaotati 2008. aastal teenuste töörühma ettepanekul kolme etappi, milles esimesena nähti ette täiendusi seni raamatukogusüsteemis Millennium ID-kaardi kasutamist võimaldavas tarkvaras. Vajalikud täiendused ja ametliku nime ELNET-ID sai tarkvara kevadel 2009.

Koostöö Google Scholar'iga ei käivitunud ka 2009. aastal. Firma Innovative Interf. Inc pakkumisest süsteemi arenduseks otsustati loobuda (hinnati liiga kalliks) ja asuti taas välja töötama kohalikku lahendust andmete edastamiseks.

Olulisematest arendustest võib nimetada veel toodete Patron Update Web Services ja Single Sign-On hankimist (viimane Rahvusraamatukogu tellimusel nende uue autentimissüsteemi väljatöötamiseks). Konkreetsete rakenduste (sh veebipõhise lugejaks registreerimise süsteemi) loomine nende toodete baasil jääb aastasse 2010.

Aasta lõpul telliti lisaks tooted Enterprise Backup ja Community Reviews (paigaldatakse ja võetakse kasutusele aastal 2010). Neist esimest vajatakse infosüsteemi varundussüsteemi muutmiseks ja teine võimaldab raamatukogudel luua tihedama võrgustiku oma lugejatega, lubades e-kataloogi sisse loginud kasutajail lisada kirjele kommentaare. Kommentaarid avalikustab moderaator.

Aasta lõikes võib olulistest uuendustest/muudatustest nimetada veel artiklite andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee) kasutuselevõttu jaanuaris 2009, mille tulemusena eemaldati artiklikirjed e kataloogist ja kadus eraldi kataloogi osa ARTIKLID (vt lähemalt punktis 2.3), ning Eesti märksõnastiku (EMS, http://ems.elnet.ee) kasutuselevõttu aprillis-mais 2009, mille tulemusena muutus ka töö normikirjetega e-kataloogis ESTER (vt lähemalt punktis 3).

Oluline oli ka e-kataloogi ESTER põhimääruse valmimine ning kataloogi tutvustava järjehoidja valmimine. Järjehoidjate puhul lepiti ühiselt kokku tekstis ja kujunduses, kuid iga raamatukogu trükib neid oma kulul.

ELNETi suveseminar toimus kaheksandat korda - esimene osa Tartu Ülikooli raamatukogus 9. juunil ja teine osa Moka turismitalus Pärnumaal 15.-16. juunil. Seminaril anti ülevaade kõigist IUG rahvusvahelisel konverentsil kuuldud teemadest ja edastati infot tarkvara uuenduste kohta. Lepiti kokku e-kataloogi rikastamise põhimõtetes ja käsitleti lugejakoolituse teemasid.

2.3. Eesti artiklite andmebaas Index Scriptorum Estoniae (ISE)

Eesti artiklite andmebaasi Index Scriptorum Estoniae (http://ise.elnet.ee, võeti kasutusele jaanuaris 2009) koostatakse peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete põhjal. Andmebaasi loomisel kasutatakse tarkvarasüsteemi Millennium täiendavat moodulit Local Reference Database. Andmebaas asub samas serveris e-kataloogi ESTER Tallinna andmebaasiga. Koostöös osaleb ELNET Konsortsiumi kolmeteistkümnest liikmesraamatukogust kaksteist.

2009. aasta tööplaanis oli andmebaasi seadistuse lõpetamine, veel mõnede täiendavate põhidokumentide koostamine ning eelkõige raamatukogudes varem koostatud artikliandmebaaside laadimine ühisesse andmebaasi. Kahjuks tuleb aga tõdeda, et aastaks 2009 plaanitud andmete konverteerimine ja siirdamine olemasolevatest artiklibaasidest ühisese andmebaasi ISE lükkus põhiosas edasi aastasse 2010 - põhjuseks andmebaasi re-indekseerimine, mis kestis pea pool aastat. Kuni märtsini 2009 ja hiljem detsembris konverteeriti Rahvusraamatukogu artiklibaasidest kokku 603 486 ajaleheartikli kirjet.

Seisuga 31.12.2009 sisaldas andmebaas 742 694 biblio- ja 44 225 normikirjet (arvandmeid vt lähemalt lisas 3). Koos institutsionaalsete alambaasidega on andmebaasis ISE kokku 29 skoopi, neist hetkel lugejaile avatud 12.

Olulisteks teemadeks aastal 2009 kujunesid väljaannete jaotus raamatukoguti ja bibliografeerimise tasemed. Koostati mitmeid juhendmaterjale. Valmis artiklite andmebaasi ISE põhimäärus.


3. EESTI MÄRKSÕNASTIK (EMS)

Märgilise tähtsusega oli ka Eesti märksõnastiku (EMS, http://ems.elnet.ee) kasutuselevõtt aprillis-mais (ametlik avamine 14. mail) ning märksõnakirjete regulaarse laadimise alustamine (esimest korda laaditi EMS kirjed e-kataloogi ESTER 10. aprillil ning artiklite andmebaasi ISE 16. aprillil). Märksõnastiku halduriks sai Sirje Nilbe. Märksõnastiku valmimist ja kasutuselevõttu tutvustati ka IFLA raames. Eesti märksõnastiku loomine pälvis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auhinna Aasta tegu 2009 teadusraamatukogus.

EMS on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastik erilaadiliste teavikute eestikeelseks märksõnastamiseks ja infootsinguks. EMS loodi Eesti Rahvusraamatukogu hallatud "Eesti üldise märksõnastiku" (EÜM) ja Tartu Ülikooli Raamatukogu märksõnastiku INGRID liitmise teel. Nimetatud raamatukogud jagavad ka vastustust Eesti märksõnastiku haldamises ja toimetamises (kokku 8 toimetajat, iga toimetaja vastutab kindlate valdkondade eest).

2009. aastal tegeldi märksõnastiku korrastamise ning e-kataloogis ESTER juba palju kasutatud, kuid seni märksõnastikku lülitamata märksõnade liitmisega. Märksõnastiku avamisest aasta lõpuni lisati märksõnastikku 1 194 uut kirjet, kustutati 138 kirjet ning parandati/täiendati 5 034 kirjet. Märksõnastiku täienduste laadimine e-kataloogi ESTER ja andmebaasi ISE muutus regulaarsemaks aasta lõpus, mil laaditi andmeid regulaarselt kaks korda kuus. Seisuga 31.12.2009 oli andmebaasis 48 414 kirjet.

Üks EMSi teenuseid on püsiteadistus uute, muudetud ja kustutatud märksõnade kohta. Aasta lõpuks oli vastava teenuse tellinud 83 inimest. Püsiteadistus saadeti tellijatele 18 korral.

Teiste teenuste arendus: kirjete MARC vormingus eksport/import ning automaatsete päringute rakendamine olid 2009. aasta lõpus töös, kuid lõplikult valmisid need alles aastal 2010.

Aastal 2009 valmis ka Eesti märksõnastiku põhimäärus.


4. EESTI TRÜKISE PUNANE RAAMAT I (1535-1850) II (1851-1917)

"Eesti trükise punane raamat" on loetelu eesti kultuurimälu jaoks olulistest rahvustrükistest. Nominendid valitakse "Eesti trükise punasesse raamatusse", arvestades nende kultuuriväärtust, leidumust, säilivusriske ja seisundit.

Esimeses projektis (aastatest 1535-1850, vt http://www.nlib.ee/PunaneRaamat) kujunes olulisemaks aspektiks raamatute säilivusriskide hindamine tulenevalt nende seisundist. Algses nimekirjas oli 413 eestikeelset raamatut, käesolevaks hetkeks on nimekiri laienenud üle 500 nimetusele.

Teises etapis (aastate 1851-1917 kohta, projekti veab ELNET Konsortsium) on põhirõhk trükise kultuuriväärtusel. Töörühmas otsustati raamatukogude digiteerimiskavasid silmas pidades kaasata valikutesse ka raamatute esmatrükke ning eelkõige avalikkusele huvi pakkuvaid trükiseid.

"Eesti trükise punase raamatu" koostamise, digiteerimise ja esitlemise küsimuste lahendamiseks moodustati 3 erinevat alamtöögruppi. Üks töögrupp leppis kokku protseduurid ja tööjaotuse vanade raamatute ja Eesti trükise punase raamatu andmete lisamise kohta e kataloogi ESTER. Teine töögrupp tegeles nominentide valikukriteeriumide ja ligikaudse valimi suuruse määratlemisega. Kolmas töögrupp kooskõlastas raamatukogudes toimuva digiteerimise nõudeid. Valmis Eesti trükise punase raamatu, vanaraamatu ja raamatu ainueksemplari digitaalsete tagatiskoopiate valmistamise juhend.

Projekti ajakava näeb ette 2010. aasta lõpuks. nominentide valiku lõpetamise ja andmete e-kataloogi ESTER kandmise Digiteerimisele täpsemat ajakava ei seata, raamatukogud digiteerivad materjale vastavalt oma võimalustele.


5. KOOSTÖÖPROJEKT DEA

Partnerid: ELNET Konsortsium (riist- ja tarkvara omanik), Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu.

Andmebaas DEA avati lugejaile 21. aprillil 2004.

Tööd DEA andmebaasiga aastal 2009:

  • ettevalmistav töö digiteeritava ainestu de visu läbivaatamisel ja seisundi hindamisel,
  • skaneerimine,
  • pildifailide indekseerimine,
  • kontrollimine,
  • regulaarne lugejamoodulisse laadimine (mille? Failide?Andmete?),
  • jooksva aruandluse ja andmebaasist ülevaadete koostamine,
  • microindex'is arendustööde ettevalmistamine ja koordineerimine,
  • lugejamooduli programmide täiendamine ja arendamine.

Seisuga 31.12.2009 sisaldas DEA andmebaas 1 039 266 pildifaili (kokku 255 põhi- või kaasväljaande nimetusest), neist kirjeldatud oli 1 008 921 pildifaili. Lugejamoodulisse oli neist kantud 975 922 pildifaili (kokku 223 põhi- või kaasväljaande nimetusest), neist 2009. aasta jooksul lisandus 119 062 faili.

2009. aastal lisandunud nimetused on näiteks:
- Rahva Hääl (Kuressaare, 1928-1935),
- Tõe Hääl (Tartu, 1930-1933),
- Uus Rahva Hääl (Kuressaare, 1927),
- Virumaa Teataja (Rakvere, 1925-1940),
- Tallinna Päevaleht (Tallinn, 1918),
- Uus Eesti Narva Uudised (Narva, 1936-1940),
- Viru Hääl (Rakvere, 1932-1933),
- Viru Maaleht (Rakvere, 1933-1935),
- Uus Rajalane (Valga, 1926-1929),
- Sõjahüüd (Tallinn, 1929-1940),
- Livländische Gouvernements-Zeitung (Riia, 1852-1917),
- Ugala (Võru, 1931-1932)


6. E-TEADUSINFORMATSIOONI ÜHISHANGE

Haridus-ja Teadusministeeriumi 2009. a eraldis e-teadusinformatsiooni ühishangete läbiviimiseks oli 7,6 miljonit krooni.

6.1. Läbirääkimised, kirjastuste esitlused, katsetused, ühishanked

ELNET Konsortsiumi läbirääkimised katsetuste tellimiseks, ühistellimuste uuendamiseks, edaspidiste võimalike ühishangete kooskõlastamiseks raamatukogude vahel toimusid järgmiste kirjastuste ja infokompaniidega (loetletud tähestikuliselt):

  • American Association for the Advancement of Science (AAAS)
  • American Chemical Society
  • American Psychological Association
  • American Society of Microbiology
  • American Institute of Physics, American Physical Society
  • Brepolis
  • Burgundy Information Services
  • Cambridge University Press
  • CSIRO
  • EBSCO
  • Elsevier, Cell Press
  • Emerald Publishing
  • IEEE
  • Institute of Physics (IOP)
  • JSTOR
  • Nature Publishing
  • Oxford University Press (OUP)
  • Project Muse
  • Proquest
  • ResearchResearch.com
  • Sage
  • Springer
  • Taylor & Francis
  • Thomson ISI
  • Wiley

Aasta jooksul toimusid järgmised kirjastuste / infokompaniide esitlused:

  • ISI Web of Knowledge esitlus 28.oktoobril Tallinna Tehnikaülikoolis, 29. oktoobril Tallinna Ülikoolis, 30. oktoobril Tartu Ülikooli Raamatukogus;
  • kirjastuse Elsevier uue toote SciVal Spotlight esitlus 5.novembril Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Katsetuseks olid avatud järgmised andmebaasid:

  • EBSCO Academic Search Complete
  • EBSCO Business Source Complete
  • Central & Eastern European Academic Source (CEEAS)

2009.a. tellitud andmebaaside nimestikku vt. lisa 4.

6.2. Olulisemast 2009. aastal

Majanduskriisist tulenev

Aasta erines tavapärasest riigieelarve kärbete tõttu, seetõttu sai tegevusplaani aasta jooksul mitu korda muudetud. Aasta alguses püüdsime leida võimalusi, kuidas eelnevalt ministeeriumi poolt rahastatud hankeid teatud osas raamatukogude omavahendistest rahastada. Sügisel eelarve külmutati ning Haridus-ja Teadusministeerium alustas Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusega E-teadusinfo programmi loomist, eesmärgiga toetada infoallikate ühishankimist ning e-ajakirjadele ja andmebaasidele juurdepääsulitsentside ostmist.

Protsessi käigus tuli ületada mitmeid bürokraatlikke takistusi, mis leidsid lahenduse alles aasta viimastel päevadel. Lõppkokkuvõttes on hea meel tõdeda, et juurdepääs teadlastele ja õppuritele vajalikule teadusinformatsionile säilis katkematult ning mõnevõrra õnnestus isegi konsortsiumi poolt pakutavate e ajakirjade hulka suurendada.

EBSCO/eIFL projekt

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt finantseeritud EBSCO andmebaaside riigilitsentsi raames oli 2009. aasta lõpuks kasutajaks registreeritud 110 asutust. Tegelikke kasutajaid oli 57. Aasta jooksul tehti EBSCO andmebaasides kokku 2 198 334 päringut (2008. aastal 1 148 910, 2007. aastal 870 942 päringut, 2006. aastal 860 112 päringut, 2005. aastal 671 383 päringut), loeti/salvestati 342 372 artiklit (2008. aastal 298 076, 2007. aastal 278 446 artklit , 2006. aastal 293 657 artiklit, 2005. aastal 301 703 artiklit). Suuremad kasutajad olid TÜ, TLÜ, TTÜ, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Mainori Kõrgkool, EBS, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Rahvusraamatukogu, Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool, Eesti Maaülikool, Riigikaitseakadeemia. Avalik-õiguslike ülikoolide osakaal päringutes oli 75%.

Olulisemad uued tellimused

2009. aastal toimusid olulised läbirääkimised kirjastustega ja infokompaniidega Elsevier, Nature Publishing ja EBSCO Publishing, sest 2009. aasta detsembris lõppes Eesti teadlastele ülioluline 3 aastane leping kirjastusega Elsevier (ScinceDirect leping), samuti Põhjamaade Konsortsiumi raames sõlmitud 3-aastane leping kirjastusega Nature Publishing ning nn riigilitsentsina hangitud EBSCO andmebaaside 3-aastane leping.

Aasta lõpus saavutati kokkulepe kirjastusega Elsevier uue 3-aastase ScienceDirect Freedom Collection lepingu osas.

Läbirääkimistel kirjastusega Nature Publishing jõuti varasemast märksa soodsamatele tingimustele, sest nüüd avanes võimalus liikuda Põhjamaade konsortsiumist eIFL Konsortsiumi raamistikus pakutavale hinnamudelile. Selle tulemusel õnnestus Nature Publishing e-ajakirjade kollektsiooni Eesti ülikoolidele tunduvalt laiendada.

Infokompanii EBSCO nõustus EBSCO Publishing andmebaase pakkuma riigilitsentsina ka järgneval kolmel aastal, lisaks sellele täiendati e-ajakirjade valikut, hankides hetkel EBSCO kõige mahukamad andmebaasid - EBSCO Academic Search Complete ja EBSCO Business Source Complete. Samas loobuti kokkuhoiu kaalutlustel vähetähtsast Newspaper Source andmebaasist EBSCO kollektsioonis.

6.3. Rahvusvaheline koostöö

Aktiivselt osaleti eIFL (Electronic Information for Libraries) Konsortsiumi töögrupis (Content Task Force) kogemuste vahetamisel, kirjastuste poolt pakutava hindamises ning uute läbirääkimiste algatamisel.


7. TÖÖRÜHMAD

Aasta lõpu seisuga oli ELNET Konsortsiumis seitse töörühma. Varasem perioodika töörühm likvideeriti suvel 2009, töörühmas käsitletud teemad liideti kataloogimise ja nimenormandmete töörühma kompetentsi.

Infosüsteemi ESTER ning kasutatava riist- ja tarkvara üldiste küsimustega tegeleb haldurite kogu (juht Anneli Sepp, ELNET). Haldurite kogu tegevuse eesmärgiks on tagada infosüsteemi igapäevane tõrgeteta töö, turvalisus ja stabiilne areng.

Üldise iseloomuga küsimuste ja arendustega tegeleb ka teenuste töörühm (juhid Ave Janu, TTÜR, ja Ülo Treikelder, TrtLR). Töörühma eesmärgiks on tutvuda firma Innovative Interf. Inc. poolt pakutavate tarkvaratoodetega, teha nende kohta ettepanekuid ELNET Konsortsiumi juhatusele ning ühtlustada ja koordineerida nende rakendamist.

2009. aastal osaleti tarkvarasüsteemi beta-testimisel, samuti raamatukogudes kasutatava ID-kaardi rakenduse (ELNET-ID) uute täienduste testimisel ja erinevate kataloogi rikastavate Javascripti rakenduste testimisel. Tegeldi ka ESTERi järjehoidja ettevalmistamisega ja ühise lugejakirje kasutuselevõtu võimalikkuse hindamisega.

Kataloogimise ja nimenormandmete töörühma eesmärk on ühtlustada ja koordineerida kataloogimist ning nimenormandmete koostamist e-kataloogis ESTER (juht Kristel Veimann, RR).

Kataloogimise ja nimenormandmete töörühma tegevus kujunes aastal 2009, eriti selle teisel poolel eriliselt edukaks. Uus ja energiline juht on pannud töörühma tööle, üle on vaadatud kogu juhendmaterjalide pakett ning tööplaanis olnud 11 juhendist valmis teisel poolaastal juba kolm. Ka andmebaaside kvaliteedi monitooringuga tegeletakse.

E-kataloogi ESTER küsimustega tegeleb ka liigitamise ja märksõnastamise töörühm, eesmärgiga ühtlustada ja koordineerida liigitamist ja märksõnastamist e-kataloogis ESTER (juht Sirje Nilbe, RR).

Aasta esimesel poolel oli EMSi valmimisest johtuvalt aktiivsem ka liigitamise ja märksõnastamise töörühm, seda eriti seoses vajadusega ühtlustada e-kataloogis ESTER kasutatud märksõnu. 2009. aasta põhitööks ongi olnud e-kataloogi ESTER märksõnaregistri ülevaatamine ja parandamine (enamus raamatukogusid on oma osa läbivaatamise juba lõpetanud).

Eesti artiklite andmebaasi ISE küsimustega tegeleb andmebaasi ISE töörühm (varasem analüütika töörühm, juht Külli Solo, ISE haldur, ELNET).
Töörühma tegevus oli väga aktiivne terve aasta vältel. Arutati uue andmebaasi seadistuse küsimusi, loodi uusi juhendmaterjale, viidi läbi mitmeid koolitusi. Uut andmebaasi tutvustati mitmetel rahvaraamatukogude seminaridel, tutvustav artikkel ilmus nii ajakirjas Raamatukogu kui Riigikogu toimetistes.

Ühishangete töörühm kaardistab konsortsiumi liikmesraamatukogude kasutajate infovajadusi, andmebaasiturul pakutavaid elektroonilisi ressursse ning saadud andmete põhjal selgitab välja prioriteedid ja paneb paika võimalike ühishangete soovid (juht Marika Meltsas, ELNET).

Digiteerimise ja mikrofilmimise töörühm korraldab reglemendi järgi digiteerimist Eesti raamatukogudes kokkulepitud tööjaotuse, ajakava ning rahastamispõhimõtete alusel, arvestades ühtseid standardeid ja kvaliteedinõudeid (juht Mihkel Reial, RR).

2009. aasta ülesandeks seadis töörühm eelkõige infovahetuse veebikeskkonna loomise valdkondliku koostöö koordineerimiseks ja Eesti trükise punase raamatu jätkuprojekti käivitamise. Infovahetus digiteerimisel olevatest ja digiteeritud materjalidest otsustati korraldada e-kataloogi ESTER vahendusel (ilma täiendava keskkonnata). Valmis Eesti trükise punase raamatu, vanaraamatu ja raamatu ainueksemplari digitaalsete tagatiskoopiate valmistamise juhend (koordineeris Signe Tõnisson) ning tööd alustas Eesti trükise punase raamatu jätkuprojekti nominentide valiku töögrupp (juht Merike Kiipus).


Lisad

Lisa 1 - Kasutatud lühendid
Lisa 2 - E-kataloog ESTER: arvandmed
LISA 3 - Eesti artiklite andmebaas ISE: arvandmed
Lisa 4 - E-teadusinformatsiooni ühishange
Lisa 5 - ELNET Konsortsiumi eelarve 2009