MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium


Riin Olonen

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (edaspidi Konsortsium) on 1996.a. moodustatud mittetulundusühing, mille eesmärk on igakülgselt kaasa aidata Eesti raamatukogude ühtse IKT-l baseeruva infosüsteemi arendamisele ja haldamisele ning elektroonilise teadusinformatsiooni hankimisele.


RAAMATUKOGUSÜSTEEM INNOPAC, ÜHINE ELEKTRONKATALOOG ESTER

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi üheks peamiseks tegevussuunaks 2003. aastal oli integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC ning raamatukogude ühise elektronkataloogi ESTER arendamine ja haldamine. Ühises infosüsteemis osaleva kolmeteistkümne raamatukogu peale kokku oli aastalõpu seisuga 420 samaaegse kasutaja litsentsi (neist 260 Tallinnas ja 160 Tartus).

Ühises elektronkataloogis ESTER oli seisuga 31.12.2003 kokku ca 1 417 000 nimetust ja üle 4 372 000 eksemplari (aastane juurdekasv vastavalt ca 183 000 nimetust ja 633 000 eksemplari, sellest retrospektiivse konverteerimise projektide käigus 88 0000 nimetust ja 193 000 eksemplari). Aasta jooksul vormistati kataloogi Tallinna ja Tartu osas kokku ca 1 630 000 laenutust, 943 000 laenutähtaja pikendust ja 1 527 000 tagastust. Aasta jooksul tehti elektronkataloogis ca 6,5 miljonit otsingut.

Andmebaasist ca 80% moodustavad hetkel raamatud; pisut alla 1/3 andmebaasist on eesti keeles, ca 1/3 on ilmunud Eestis (põhjuseks retrospektiivse konverteerimise projektid, mille prioriteediks on olnud Eesti rahvusbibliograafias registreeritud materjali kajastamine elektronkataloogis).

Süsteemi INNOPAC arenduses pöörati 2003. aastal põhitähelepanu mitmete uute toodete hankimisele ja nende juurutamisele. Need olid: veebikataloogi piiramatu kasutuse litsents, UNICODE-i toetusega veebikataloog, olemasolevaid sõnaregistreid asendav täiustatud sõnaotsing (Advanced Keyword Searching), raamatukogude külastusi registreerivatele elektroonilistele lugejaväravatele lugejaandmeid juba reaalajas süsteemist INNOPAC pakkuda võimaldav Patron API, isikukoodi alusel moodustatud register. Neist ainsana on installeerimata veel täiustatud sõnaotsing. Patron API võimalusi kasutava lugejavärava tarkvara loodi TTÜ raamatukogu baasil ning aastast 2004 kasutavad uut tarkvara juba viis raamatukogu.

Kõige komplekssemalt tegeldi eelmisel aastal veebikataloogi temaatikaga - juba mainitud uute toodete juurutamise kõrval otsustati avada lugejale ilmumisandmete otsing ning kuvada otsitulemis teaviku laade ka pildiliselt (hõlbustamaks lugejal orienteeruda leitud andmetes). Valmis kasutamisjuhend ja pisut muutus kataloogi esilehe kujundus.

Oluline oli ka firma Innovative Interfaces tootekolmiku MAP (Millennium Access Plus) testimine aprillis-mais. MAP on koondnimetus kolmele tootele: litsenseeritud andmebaasidele laiemat juurdepääsu võimaldav WAM (Web Access Management), erinevates andmebaasides ühist otsingut võimaldav universaalne otsikeskkond MetaFind ja erinevate veebiressursside kontekstilist linkimist võimaldav WebBridge.

Arutlused MAPi üle tekkisid taas raamatukogude ühise infoteenuste portaali arenduse juures, mille raames ühise otsingu pakkumiseks erinevatest andmebaasidest kavandatakse 2004. aastal, soovitavalt juba esimesel poolel testida erinevaid otsikeskkondi, eelkõige MAPi firmalt Innovative Interfaces (USA) ja MetaLibi firmalt ExLibris (Iisrael).

Jätkati ka üleminekut süsteemi INNOPAC uuele veebipõhisele versioonile Millennium. Kuivõrd viimane esitab töökohtadele märksa suuremaid nõudeid kui senine tekstipõhine süsteem INNOPAC ja arvestades seda, et raamatukogudel on olnud erinevaid võimalusi täiendada või uuendada oma arvutiparki, siis on ka Millenniumi rakendamine täies mahus veninud.


Suurimad probleemid 2003.aastal seonduvad Tartu serveriga, kus aasta vältel esinesid tugevad häired süsteemi töös, seda eriti veebikataloogi kasutusel. Koostöös süsteemi arendava firmaga Innovative Interfaces leiti, et häirete peamiseks põhjuseks on Tartu serveri liiga väike tehniline jõudlus. Samal põhjusel seiskusid ka mitmed arendused Tartu süsteemis. Probleemid lahenesid Tartusse uue serveri hankimisega.


Kokkuvõtteks tuleb süsteemi arengut 2003. aastal lugeda positiivseks. Valdav osa versiooniuuendustega kaasnenud või arendustööna hangitud võimalusi on raamatukogudes rakendatud või rakendamisel ning kava edasisteks arendusteks koostamisel.


Raamatukogude ühise infosüsteemi haldamist ja arendamist toetati aastal 2003 riigieelarvest summaga 2,6 miljonit krooni (sõlmiti vastav koostööleping Haridus- ja Teadusministeeriumiga).


ELEKTROONILISTE VÄLJAANNETE ÜHISHANKE KORRALDAMINE

Elektrooniliste teavikute komplekteerimise koordineerimise töörühm loodi Konsortsiumi juurde 1998. aasta novembris, eesmärgiga kaardistada Konsortsiumi liikmesraamatukogude kasutajate infovajadused ja andmebaasiturul pakutavad elektroonilised teadusinformatsiooni ressursid ning saadud andmete põhjal selgitada välja raamatukogude ühised soovid läbirääkimiste alustamiseks infovahendajatega teadusinformatsiooni ühiseks hankimiseks.

Algselt finantseeriti ühisprojekte informatsioonist huvitatud raamatukogude eelarvetest. Alates 2002. aastast on ühishangete korraldamist finantseeritud lisaks ka riigi eelarvest. 2003. aastal toetati elektroonilise teadusinformatsiooni hankimist Eesti raamatukogudele summaga 8,493 miljonit krooni (sõlmiti vastav koostööleping Haridus- ja Teadusministeeriumiga).

EBSCO/eIFL projekt

Teist aastat Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt finantseeritud EBSCO riigilitsentsi raames oli 2003. aasta lõpuks EBSCO andmebaaside kasutajaks registreeritud 102 asutust. Tegelikke kasutajaid oli 56.

Samas aga näitas andmebaaside kasutusstatistika võrreldes eelneva aastaga tõusutendentsi: kokku tehti 2003. aastal EBSCO andmebaasides 278 038 otsingut (2002. aastal kokku 193 574 otsingut, tõus ca 44%), loeti/trükiti 208 712 artiklit (2002. aastal 161 671 artiklit, tõus ca 29%) ja 226 624 referaati (2002. aastal 153 077 referaati, tõus ca 48%). Suuremad kasutajad olid TÜ, TPÜ, TTÜ, RR, EBS, Nord, Meditsiiniraamatukogu, Audentes, Kunstiakadeemia ja TPÜ Akadeemiline Raamatukogu. Avalik-õiguslike ülikoolide osakaal kasutuses oli kokku 75%.

eIFL jätkuprojekti (Electronic Information for Libraries - Science & Technology) raames tellitavate andmebaaside hankimine oli oodatust vaevalisem. Alles kevadel anti eIFL-i uue koordinaatori poolt teada, et andmebaase sooviti tellida oodatust vähem ning seetõttu mõned kirjastused, nt Highwire Press, Science, ka keeldusid eIFL-iga lepingut sõlmimast. 2003. aastal telliti eIFL jätkuprojekti raames lisaks järgmised andmebaasid: American Physical Society e-ajakirjad ja andmebaas PROLA, Institute of Physics e-ajakirjad, Cambridge University Press e-ajakirjad.

Läbirääkimised, kirjastuste esitlused, katsetused, ühishanked

Andmebaaside proovikasutuste (katsetuste) tellimiseks ja edaspidiste võimalike ühishangete kooskõlastamiseks raamatukogude vahel peeti läbirääkimisi kokku 14 kirjastuse ja infokompaniiga. Aasta jooksul toimus mitmeid kirjastuste esitlusi. Lisaks korraldati ühishangete tutvustusi ka rahva- ja erialaraamatukogudele ning uuendati ühishangete korras soetatud e-väljaannete ja andmebaaside tutvustavat osa Konsortsiumi kodulehel (www.elnet.ee/projektid/yhishange).

Proovikasutuseks (katsetuseks) oli avatud üle 30 andmebaasi. Ühishankeni jõuti 20 andmebaasi osas (loetletud tähestikuliselt).

American Physical Society e-ajakirjad (APS) TÜ, TTÜ, TPÜ
Blackwell Synergy TÜ, TTÜ, TPÜ, EPMÜ
Cambridge University Press e-ajakirjad TÜ, TTÜ, TPÜ, EPMÜ, RR, EMA
EBSCO Academic Search Premiere riigilitsents
EBSCO Business Source Premiere riigilitsents
European Research Online TÜ, TTÜ, TPÜ, EPMÜ
Grove Music Online (Oxford Univ. Press) TÜ, TPÜ, RR, EMA, TrtKR
Inspec (EBSCO Publishing) TÜ, TTÜ
Institute of Physics e-ajakirjad (IOP) TÜ, TTÜ, TPÜ
Kluwer Online TÜ, TTÜ, TPÜ, EPMÜ, RR
MathSciNet (Amer. Math. Society) TÜ, TTÜ, TPÜ
Nature (Nature Publishing) TÜ, TTÜ, TPÜ
Oxford Reference Online (Oxford Univ. Press) TÜ, TTÜ, TPÜ, RR
Oxford English Dictionary (Oxford Univ. Press) TÜ, TPÜ
PROLA (American Physical Society) TÜ, TTÜ, TPÜ
PsycINFO (EBSCO Publishing) TÜ, TPÜ
ScienceDirect (Elsevier) TÜ, TTÜ, TPÜ, EPMÜ
SciFinderScholar (Chemical Abstracts Service) TÜ, TTÜ
Springer Link e-ajakirjad TÜ, TTÜ, TPÜ, RR, EPMÜ
Springer Link Lecture Notes in Computer Science TÜ, TTÜ, TPÜ


Kõige raskem oli ühishanke korraldamine kirjastuse Elsevier andmebaasi ScienceDirect puhul (läbirääkimised algasid 10. jaanuaril ning lepinguni jõuti alles 17. detsembril). See enim nõutud ja kalleim üksik andmebaas oli 2003. aastal ülikoolides ka kõige kasutatavam - kokku loeti/ trükiti 164 069 artiklit.

Suurem osa ühishangetest finantseeriti kas osaliselt või täielikult Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusest (kokku 8,493 miljonit krooni), mõnede andmebaaside ostu finantseerisid kas osaliselt või täielikult ühishankes osalenud raamatukogud ise ning Cambridge University Press' i täppis- ja loodusteadustealaste ajakirjade ostu toetas Briti Nõukogu Eestis (vastava granditaotluse alusel).

Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi poolsele elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete finantseerimisele kasvas märgatavalt nii kättesaadava teadusinformatsiooni maht (teadusajakirjade ja andmebaaside arv) kui ka juurdepääsu ulatus (näit. ScienceDirect on nüüd kättesaadav kõigis neljas suuremas Eesti ülikoolis).

Et tagada teadlastele järjepidev juurdepääs teadusinformatsioonile ning vältida kontrollimatut hinnatõusu, sõlmitakse kirjastustega pikemaajalisi lepinguid. Eesti teadusruumis hädavajaliku teadusinformatsiooni olemasolu tagamiseks on väga oluline jätkata ühishangete finantseerimist.


DIGITAALRAAMATUKOGU ARENDUSPROJEKTID

2002. aastal keskenduti projekti MIDAS (MIkrofilmide Digiteerimise ja Arhiveerimise Süsteem) raames peamiselt tehnilise keskkonna loomisele, digiteerimistehnoloogia ja edasise töökorralduse põhimõtete väljatöötamisele. Eelmisel, 2003. aastal toimus arendustegevus peamiselt digiteerimise administreerimise, digiteeritud pildifailide indekseerimise ja nende edasise veebis esitlemise tarkvara loomisel ja arendamisel. Aasta lõpul hangitud keskse serveriga (pildifailide indekseerimiseks ja esitlemiseks veebis) võib lugeda Konsortsiumi digiteerimiskeskuse looduks.

Arendust on seni vedanud Rahvusraamatukogu ja 2003. aastal alustati seal projekti MIDAS tulemusel loodud digiteerimiskeskust kasutades Eesti ajalehtede digiteerimise ja saadud pildifailide indekseerimisega. 2004. aastast ühinevad antud tööga ka TPÜ Akadeemiline Raamatukogu ja Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu.

Ka edaspidi jääb digiteerimiskeskuse riist- ja tarkvara haldamise ja arendamise eest vastutama Konsortsium ning digiteerimine ja pildifailide indekseerimine jääb ühistöös osalevate raamatukogude kanda.


RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Kõige kauem on Konsortsium osalenud süsteemi INNOPAC kasutajate rahvusvahelises grupi IUG (Innovative Users Group) töös. Grupi aastakonverentsidel on osaletud juba aastast 1998. Aastast 2002 on konverentsil kuuldust antud aru Konsortsiumi suveseminaridel.


Rahvusraamatukogu palvel uuriti 2003.aastal CERL-i (Consortium of European Research Libraries) täisliikme staatuse saamise tingimusi ja nende vana-raamatu andmebaasi kasutamise võimalusi. Hetkel on Konsortsium CERL-i assotsieerunud liige ja omab vaid õigust saada informatsiooni organisatsioonis toimuva kohta, õigust juurdepääsuks andmebaasidele ei oma. Läbirääkimised liitumiseks jätkuvad 2004. aastal.


Endiselt on vajalik arendada koostööd Põhjamaade perioodika koondkataloogi NOSP (Nordisk/baltisk samkatalog for periodika - Nordic/baltic union catalog of serials) haldajatega: laiendada saadetavate andmete ulatust ja pidada läbirääkimisi RVL-süsteemi tingimuste üle (lepinguline partner Eestist on Rahvusraamatukogu).


Liitumiskutse on Konsortsium saanud ONE Association-ilt (Open Network in Europe - loodud Taani, Soome, Ungari, Itaalia, Rootsi ja Suurbritannia rahvusraamatukogude poolt eesmärgiga arendada omavahelist kirjete tasuta vahetamist). Läbirääkimised liitumiseks algavad 2004.aastal.

Seni on kirjete tasuta vahetamiseks sõlmitud leping ainult Helsinki Ülikooli Raamatukoguga (Soome Rahvusraamatukoguga).



18. veebruar 2004.a