MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium


Riin Olonen

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium on 1996.a. moodustatud mittetulundusühing, mille eesmärk on igakülgselt kaasa aidata Eesti raamatukogude ühtse arvutitel ja arvutivõrkudel baseeruva infosüsteemi arendamisele ja haldamisele. Seisuga 31.12.2002 oli konsortsiumis kolmteist liiget. Konsortiumi liikmeskond täienes aastal 2002 kahe liikme võrra: 05. juunil liitus konsortsiumiga Eesti Hoiuraamatukogu ja 11. oktoobril Eesti Meditsiiniraamatukogu.

Raamatukogusüsteem INNOPAC, ühine elektronkataloog ESTER

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi peamine tegevussuund aastal 2002 oli jätkuvalt integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC ning ühise elektronkataloogi ESTER arendamine ja haldamine. Ühises infosüsteemis osaleva kolmeteistkümne raamatukogu peale kokku oli 31.12.2002 seisuga INNOPAC'is 387 samaaegse kasutaja litsentsi (neist 252 Tallinnas ja 135 Tartus). 2002.a. vältel täienes süsteem kokku 44 litsentsiga (seisuga 12.04.2003 on süsteem täienenud veel 33 litsentsiga, neist 8 Tallinnas ja 25 Tartus).

Ühises elektronkataloogis ESTER oli aasta lõpu seisuga kokku ca 1 240 000 nimetust ja üle 3 725 000 eksemplari (aastane juurdekasv vastavalt ca 256 000 nimetust ja 910 000 eksemplari). Aasta jooksul vormistati kataloogi Tallinna ja Tartu osas kokku ca 850 000 laenutust, 490 000 laenutähtaja pikendust ja 770 000 tagastust.

Andmebaasist ca 80% moodustavad hetkel raamatud; ca 1/3 andmebaasist on eesti keeles, ca 1/3 on ilmunud Eestis (põhjuseks retrospektiivse konverteerimise projektid, mille prioriteediks on olnud Eesti rahvusbibliograafias registreeritud materjali kajastamine elektronkataloogis).

Põhitegevus süsteemi arenduses oli 2002.a. Konsortsiumi uute liikmete - Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Meditsiiniraamatukogu - liitumise ettevalmistamine ja läbiviimine, Tartu Linna Keskraamatukogu infosüsteemiga liitumise lõpuleviimine ning ettevalmistused süsteemi senisest, üldisest infotehnoloogia arengust maha jäänud tekstipõhisest versioonist uuele, täiustatud veebipõhisele versioonile MILLENNIUM üleminekuks (esimestena alustati komplekteerimise ja perioodikatöötlusmoodulite testimise ja koolitusega).

Raamatukogude ühise infosüsteemi haldamist ja arendamist toetatakse aastal 2003 riigieelarvest (sihtfinantseerimiseks on sõlmitud vastav koostööleping Haridus- ja Teadusministeeriumiga).

Rahvustrükise retrospektiivne konverteerimine

Teine olulisem alalõik Konsortsiumi töös oli rahvustrükise retrospektiivne konverteerimine, milleks kasutati Andrew W. Melloni fondi poolt Konsortsiumile 1998.a. eraldatud stipendiumi. Kolm suuremat alamprojekti, mille juhtimine toimub Rahvusraamatukogus, on: Eesti raamat 1945-1991, Eestis ilmunud eestikeelne raamat 1918-1944 ja Eesti perioodika. Eesti Akadeemilise Raamatukogu juhtimisel on tegeldud varasema ja välis-eesti kirjandusega. Tegemist on käsitsi, kas siis trükikataloogi põhjal või de visu kataloogitavate materjalidega. Kokku oli 2002.a. lõpuks retroprojektide käigus andmebaasi sisestatud üle 157 000 bibliokirje, ligikaudu 1 117 000 raamatu eksemplari ja ligikaudu 177 000 perioodika aastakäiku.

Tulenevalt esialgsest projektide mahu ülehindamisest tekkinud stipendiumi jääki kasutati ka 2002.a. väliskirjanduse retroprojekti hoogustumiseks. Aasta jooksul sisestati andmed ca 98 000 nimetuse ja 125 000 eksemplari kohta.

Seoses eelpool nimetatud fondist saadud stipendiumi ammendumisega jätkuvad retrospektiivse konverteerimise projektid aastal 2003 raamatukogude eelarvete ulatuses.

Elektrooniliste väljaannete ühishanke korraldamine

Elektrooniliste teavikute komplekteerimise koordineerimise töörühm loodi Konsortsiumi juurde 1998. aasta novembris. Ühishangete tsentraalse rahastamise puudumisel kandsid elektrooniliste väljaannete kasutamise eest nõutava litsentsitasu varasematel aastatel ühishangetes (EBSCO andmebaasid, kirjastuse Elsevier andmebaas ScienceDirect jm) osalenud raamatukogud oma eelarvetest.

Möödunud aastaks õnnestus ühishangetele (täpsemalt EBSCO andmebaaside litsentsitasu katmiseks) saada tsentraalne rahastamine. Aasta jooksul registreeriti EBSCO andmebaaside kasutajaks 70 uut raamatukogu, riigiasutust, haiglat (2001. aastal oli tellijaid 12). Arvestades seda, et raamatukogudel on õigus raamatukogule omistatud kasutajatunnust ja parooli ka oma registreeritud lugejatele edastada, et lugejad saaksid andmebaase kasutada ka koduarvutitelt, oli andmebaaside tegelike kasutajate arv märksa suurem. Korraldati ka kaks teabepäeva: 12. aprillil Rahvusraamatukogus ja 19. aprillil TÜ Raamatukogus.

EBSCO andmebaasides tehti 2002. aastal kokku 193 574 otsingut (võrreldes 2001. aastaga kasv 41%), loeti/trükiti 1 759 342 lk. (võrreldes 2001. aastaga kasv 56%), s.o 158 510 artiklit (võrreldes 2001. aastaga kasv 14%). Suurimad kasutajad olid avalik-õiguslikud (73,3%) ja eraülikoolid (10,4%), järgnesid Rahvusraamatukogu, Meditsiiniraamatukogu ja Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Rahvusvahelises eIFL projektis osalevate raamatukogude novembrikuu kasutusstatistika näitas, et Tartu Ülikool oli 34 riigi raamatukogudest EBSCO andmebaaside kasutusaktiivsuselt 1. kohal.

Ülejäänud ühisprojektid finantseeriti endiselt osalevate raamatukogude eelarvetest. Neist ScienceDirect ja PsycInfo Konsortsiumi kaudu, teised otse raamatukogudest. Läbirääkimisi peeti erinevate vahendajatega: Springer, APA, EBSCO, ISI, Nature Publishing, Proquest, Cambridge University Press, Insitute of Physics, American Physical Society, Blackwell. Katsetati järgmisi andmebaase: GeoRef, INSPEC, EconLit, SportDiscus, CINAHL, Cochrane, Agricola, PsycArticles, PsycInfo, Nature Publishing (42 e-ajakirja, 3 entsüklopeediat), ISI Web of Knowledge, Synergy, IOP, APS, PROLA; SpringerLink. Ühisostude ja lepingute sõlmimiseni jõuti APA andmebaasi PsycInfo (7 raamatukogu katsetas, 3 raamatukogu jõudsid lepinguni), SpringerLINK (5 raamatukogu, 1 haigla) osas. Lepingud on sõlmimisel Blackwell Synergy (TÜ, TTÜ, EAR) ja Nature Publishing (TÜ, KBFI, EAR) litsentside ostuks.

Konsortsiumi kaudu vormistatud teistest ühisostudest (peale EBSCO) leidis kõige rohkem kasutust ScienceDirect (nelja raamatukogu - TÜ, TTÜ, TPÜ ja EAR - peale kokku 64 671 otsingut, neist ligi 70% sooritati TÜ-s). PsycInfo ühisostus osalenud TÜ-s, TPÜ-s ja EAR-s tehti ajavahemikul märtsist detsembrini kokku 10 792 otsingut (neist 80% TÜ-s). Kolmas, SpringerLink hõlmas viite raamatukogu - TÜ, TTÜ, EAR, RR ja EMR - kus esitati 2002.a. jooksul kokku ligi 8 829 päringut (neist lausa 90% TÜ kasutajate poolt). Antud statistika põhjal võib väita, et elektrooniliste ressursside kasutuse propageerimisel on TÜ-lt palju õppida.

Aasta jooksul toimus TÜ Raamatukogu korraldusel ka kaks seminari. 4. juunil toimus TÜ Raamatukogus seminar "FinELib kogemus üleriigilise elektroonilise teadusraamatukogu loomisel" (FinELib organisatsioonist, juhtimisskeemist, rahastamisest ning viimastel aastatel saavutatust). Seminar oli suunatud teadusraamatukogude e-raamatukogu arendajatele ning ülikoolide ja teadusasutuste administraatoritele, kelle ülesandeks on teadus- ja arendustegevuse korraldamine. 14.oktoobril toimus Kristiina Hormia (FinElib) juhitud workshop "Elektroonilise informatsiooni kasutuslitsentsi üleriigiline ostmine - tulemused ja mõju", mis keskendus eelkõige litsentsilepingute sõlmimise temaatikale.

Elektroonilise teadusinformatsiooni hankimist Eesti raamatukogudele jt infoasutustele toetatakse aastal 2003 riigieelarvest (sihtfinantseerimiseks on sõlmitud vastav koostööleping Haridus- ja Teadusministeeriumiga).

Digitaalraamatukogu arendusprojektid

Digitaalraamatukogu arendusprojektidest on ainsana käivitunud projekt mikrofilmide digiteerimiseks (MIDAS), mis 2002. aastal oli üldise planeerimise ja pilootprojekti staadiumis. Käesolevaks ajaks on tehniline keskkond loodud, pilootprojekt riistvara testimiseks, digiteerimistehnoloogia ja edasise töökorralduse põhimõtete väljatöötamiseks lõppenud (viidi läbi Rahvusraamatukogu töötajate poolt) ja selle aruanne Konsortsiumile esitatud. Lähem arutelu ja edasiste tegevuste planeerimine on kavas 2003. aastal.

Muudest toimetustest võiks esile tuua uue, sisutihedama ja ülevaatlikuma kodulehe valmimist. Lähemalt konsortsiumi tegemistest vt. kodulehelt http://www.elnet.ee.

2003.a. põhitegevus on seotud infosüsteemi ESTER edasise arendamise, uuele versioonile Millennium ülemineku ettevalmistamise ja läbiviimise ning uute töökohtade ja uute rakenduste liitmisega olemasolevasse süsteemi. Erilise tähelepanu all on ka elektroonilise teadusinformatsiooni ühishanke süsteemi ja selle finantseerimisskeemi väljatöötamine. Samuti jätkub mikrofilmide digiteerimise projekt, peamiselt tarkvara arendamise osas.



17. märts 2003.a