MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium


Asko Tamme

Ühise infosüsteemi kasvatamine ja parandamine on töösuund, mis on kõige selgemalt näha nii lähi- kui kaugvaates. Aasta jooksul laeti nii Tartus kui ka Tallinnas andmebaasidesse kõik varem koostatud suuremad andmekogud. Peetud arvestus on paraku ligikaudne, sest laadimised toimusid mitmes järgus ja pika aja jooksul, tehti üle- ja ümberlaadimisi, samuti liigutati kirjeid ühest andmebaasist teise. Puhtalt laeti Tallinnas 103 600 bibliograafiakirjet ja 117 000 lugejakirjet, Tartus 56 600 bibliograafiakirjet ja 14 000 lugejakirjet. Kokku seega 160 200 bibliograafia- ja 131 000 lugejakirjet. Üldjuhul läks bibliograafiakirjega kaasa üks eksemplarikirje, aga Rahvusraamatukogu koondkataloogi andmebaasidest ka rohkem.

Andrew W. Melloni Fondi, Avatud Eesti Fondi, Avatud Ühiskonna Instituudi Raamatukoguprogrammi, Eesti riigi ja kõigi konsortsiumi raamatukogude ühise tööna käivitus ulatuslik retrospektiivse konverteerimise projekt. Aasta lõpus oli kokku sisestatud 500 700 bibliograafiakirjet, 1 115 000 eksemplarikirjet ja 167 000 lugejakirjet. Et kirjete lisandumiseks, lisaks retrospektiivsele konverteerimisele ja jooksvale komplekteerimisele-kataloogimisele, on ka muid võimalusi, ei saa kogu kasvu pidada nimetatud projekti tööks. Nii suur kirjete arvu kasv on kõige kindlam näitaja, et INNOPAC on Eesti raamatukogudes omaks võetud, sest hulk igapäevatööd oleks ilma integreeritud süsteemita lihtsalt võimatu.

ELNET Konsortsium administreeris ka 1999. a. riigieelarvest teadusraamatukogu infosüsteemile eraldatud raha kasutamist. Seda oli kokku 2 500 000 krooni, mille eest anti raamatukogude käsutusse 120 PC-d, 18 printerit, 57 vöötkoodilugerit, lisati Tallinna serverile 256 MB mälu, tehti võrgupaigaldustöid.

Andrew W. Melloni Fondi toetusel käisid maikuus Ameerika Ühendriikides INNOPAC-i kasutajate aastakoosolekul Riin Olonen, Margit Teesalu-Kranich, Jüri Järs, Ülo Treikelder ja Asko Tamme.

Alates 1999. a. sügisest liitus Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumiga (CERL), sügavam ja planeeritud töö vana raamatu kataloogimisel on alles ees.

Digitaalraamatukogu projekt on ELNET Konsortsiumi teine olulisem töösuund. 1999. a. jooksul tegeles konsortsium intensiivselt mikrofilmide digiteermise alamprojektiga. See raamatukogude ja arhiivide ühisprojekt on kasvanud välja ühistest mikrofilmide kasutamisega tekkinud probleemidest.

1999. aasta jooksul kinnistus konsortsiumi koht Eesti raamatukogupildis. Tegelik elu koos kõigi oma probleemidega on tõestanud sellise koostöövormi perspektiivsust ja majanduslikku kasulikkust nii raamatukogudele kui ka lugejatele. Ja ka uutele väljakutsetele, mis tekivad ühiskondlike muutuste ja tehnika arengu käigus, on ühiselt lihtsam vastu astuda.