Ühine infosüsteem, mida siiani tootenimega INNOPAC kutsuti, sai aastal 2000 päris oma nime. Konsortsiumi juhatus kinnitas teisel katsel nime ESTER, mis on muidugi üks ilus piiblinimi, aga lisaks tähelühend, mis tekib ka USMARC formaadis eesti keelt (EST) ja Eestit (ER) tähistavate lühendite liitmisel. Loodame, et nimi võetakse omaks.

Sisulisest küljest on kõige olulisem Konsortsiumis osalevate raamatukogude ringi laienemine: lisaks üheksale teadusraamatukogule sõlmisid ESTER-i kasutamise lepingu ja tellisid vajaliku tarkvara Tallinna ja Tartu keskraamatukogud. Rahvaraamatukogud toovad ühisesse süsteemi uusi kogemusi ja seavad uusi ülesandeid. Kasutajate hulk ju kasvab märgatavalt, tulevad uued nõudmised, teenindusstandardid. Väheoluline pole ka see, et raamatukogud on mitu aastat olnud Kirjasto 3000 kasutajad. Olemasolevate andmebaaside konverteerimise ja süsteemi tegeliku rakendamisega igapäevatöös loodame hakkama saada 2001. a. esimesel poolel. Et lisanduva koormusega toime tulla, ostis Konsortsium 2000. aasta lõpul riigieelarvest eraldatud raha eest uue Tallinna keskserveri, mis oma tehnilistelt parameetritelt peaks võimaldama vajadusel ka kahe andmebaasi ühendamist.
Juba varem liitunud raamatukogudest asusid intensiivselt andmeid sisestama Eesti Muusikaakadeemia ja Kunstiakadeemia raamatukogu, laenutusega alustasid Eesti Akadeemiline Raamatukogu ja Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogu.

Lisaks osalevate raamatukogude lisandumisele ja uutele tööprotsessidele, mis n.ö. masinasse suunatakse, on oluline tegevuse näitaja ka andmebaasi kasv. Kahe andmebaasi summaarsed andmed 2000. aasta alguses ja lõpus:

	01.01.00	01.01.01
Bibliograafiakirjed	500 700	730 000
Tellimused	10 200	26 300
Perioodika tellimused	5 700	7 400
Normkirjed	23 415	53 100
Eksemplarikirjed	1 115 000	1 801 300
Lugejakirjed	167 000	179 400

Aastane juurdekasv seega ligikaudu 230 000 bibliograafiakirjet ja 700 000 eksemplarikirjet. Ka muude kirjetüüpide kasv näitab süsteemi tegelikku intensiivset kasutust. Need arvud näitavad, et keskmiselt sisestati päevas üle tuhande bibliograafiakirje ja liideti üle 34 000 (!) eksemplarikirje.

Juurdekasv tuleneb aga suures osas rahvustrükise retrospektiivse konverteerimise projektidest. Rahvusraamatukogus toimub kolme suurema alamprojekti juhtimine: nõukogudeaegne raamat, nõukogudeaegne perioodika ja Esimese ja Teise maailmasõja vahelise perioodi raamat. Need on käsitsi trükikataloogist või de visu kataloogitavad matejalid. Oma olulise panuse varasema rahvusbibliograafia failide masinkonverteerimiseks ESTER-isse on andnud Eesti Akadeemiline Raamatukogu. 2000 aasta lõpuks oli andmebaasidesse retroprojektide käigus sisestatud üle 100 000 bibliograafiakirje, ligikaudu pool miljonit eksemplarikirjet ja 12 000 perioodika aastakäiku. Nõukogudeaegse materjali sisestamise loodame lõpetada hiljemalt 2001. aasta sügiseks, varasemaga läheb veel aega.

Andmebaaside jõudmine suurusjärku, nagu me neid kujutlesime kogu projekti 1994-1995 kavandades, on esile toonud ka hulga, põhiliselt kvaliteediga seotud probleeme.

Lisaks ESTER-ile on Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium tegelnud elektrooniliste ressursside ühiskomplekteerimise koostööprojektiga. Aastal 2000 telliti kogu Eestile ühiselt EBSCO online ajakirjad. See projekt, tõsi küll, on toiminud Konsortsiumist sõltumatult, Avatud Ühiskonna Instiuudi finantstoetusel ja Tartu Ülikooli Raamatukogu töötajate initsiatiivil. Lisaks esitati Haridusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile 2001. aastaks ühine online ajakirjade ja andmebaaside tellimus kogumahus 8,5 mln. krooni. Antud ülevaate kirjutamise ajaks on teada, et raamatukogude eelarvetest sõltumatut ühisraha 2001 aastaks ei eraldatud.

Kõige rohkem on praeguse alafinantseerituse tõttu kannatanud digiteerimisprojektid. Kuid raamatukogud on teinud siiski üksikuid katsetusi – Avatud Ühiskonna Instituudi toetatud mikrofilmide digiteerimise projekti käigus moodustati aastal 2000 raamatukogude ja arhiivide ühine töörühm, kes on ka aktiivselt koos käinud. Kahjuks pole lähteülesande selgitusest kaugemale jõutud. On ilmne, et see kõrge avalikkusväärtusega ja mitmes suhtes atraktiivne projekt ei lahenda ei arhiivide ega raamatukogude esmaseid vajadusi. Selle tulemusel tõusevad aruteludel esiplaanile hoopis asutuste erisoovid ja -vajadused, erinevad arusaamad projekti eesmärkidest ja läbiviimise viisidest. Siiski oleme kindlad, et 2001. aasta jooksul jõuame selgepiiriliste, vähemalt tehnilisi lahendusi selgitavate katsetusteni.

Aasta 2000 ei olnud Eesti teadusraamatukogudele rahulik, suuremate probleemideta aasta. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium on aga aastate jooksul oma ühisprojektidega kogunud pagasi, mis lubab väita, et oma koht on leitud ja edasiminek on kulgenud stabiilselt.

Asko Tamme