Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (edaspidi Konsortsium) on 1996.a. moodustatud mittetulundusühing, mille eesmärk on igakülgselt kaasa aidata Eesti raamatukogude ühtse IKT-l baseeruva infosüsteemi arendamisele ja haldamisele ning elektroonilise teadusinformatsiooni hankimisele.

Seisuga 31.12.2004 oli Konsortsiumis kaksteist liiget. Liikmemaks oli aastal 2004 (põhikirja alusel diferentseeritud vastavalt liikme töötajate arvule) vahemikus 12 000 kuni 60 000 krooni aastas. Kokku koguti 2004.a. liikmemaksu 312 000 krooni. Üldkoosoleku otsusega 21.juunist 2004 on alates 01.01.05 baasmaks liikmemaksu arvestamiseks 16 000 krooni.

Organisatoorsest küljest kuulus 2004 aastal põhitähelepanu uue põhikirja redakstiooni koostamisele ja kinnitamisele ning käibemaksu küsimustele, mistõttu mõneks ajaks aeglustus töö muude lepinguliste küsimustega (nt tarkvaralepingute ümbervormistamine – üldkoosoleku otsus 21.juunist 2004, jms).

Põhikirja uue redaktsiooni võttis üldkoosolek vastu 21 juunil 2004, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kanti muudatus 23. augustil 2004 (koos uue põhikirjaga kanti registrisse ka juhatuse koosseis). Uus põhikiri määratleb täpsemalt Konsortsiumi tegevusvaldkonnad ning liikmete õigused ja kohustused.

Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga jõustus 01.mail 2004 ka uus käibemaksu seadus, mille alusel juurdepääsu võimaldamine kaugresurssidele (sh andmebaasidele jm elektroonilistele väljaannetele) ja tarkvara kaughooldus on määratletud elektroonilise teenusena, mis kuulub käibemaksustamisele teenuse saaja riigis (ehk antud juhul Eestis). Vastavalt seaduses esitatud nõuetele tuli Konsortsium registreerida piiratud käibemaksukohustuslasena (KMKR EE100567317) ja leida eelarvesse juurde puuduv summa käibemaksu tasumiseks. Antud muudatustest tulenevalt oli 2004. aastal rohkem probleeme ka elektroonilise teenuse eest laekunud arvetega..

Konsortsiumi kõrgeim organ on üldkoosolek ja juhtorgan on vähemalt kolmeliikmeline juhatus (juhatuse liikmete tööd ei tasustata). 2004.a. toimus kolm Konsortsiumi üldkoosolekut ja kuus juhatuse koosolekut. Konsortsiumi igapäevatööd juhib tegevdirektor-asjaajaja. Lisaks tegevjuhile on Konsortsiumis palgal andmebaaside üldhaldur, elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete projektijuht (osakoormusega) ja raamatupidaja (osakoormusega). Sisuline töö infosüsteemi kasutamisel tehakse ära Konsortsiumi juurde loodud töörühmade abil. Süsteemi administreerimiseks ja erinevate töörühmade juhtimiseks on sõlmitud eraldi töövõtu- ja käsunduslepingud. Konsortsiumi tegevuskuludest ja projektipõhiselt maksti töötasuna koos vastavate maksudega 2004.a. kokku 566 121 krooni.

RAAMATUKOGUSÜSTEEM INNOPAC, ÜHINE ELEKTRONKATALOOG ESTER

Integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC ning raamatukogude ühise elektronkataloogi ESTER arendamine ja haldamine oli ka 2004. aastal Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi üks peamistest tegevussuundadest. Ühises infosüsteemis osaleva kaheteistkümne raamatukogu peale kokku oli aastalõpu seisuga 426 samaaegse kasutaja litsentsi (neist 261 Tallinnas ja 165 Tartus).

Kataloog ESTER

Ühises elektronkataloogis ESTER oli seisuga 31.12.2004 ca 1 594 000 nimetust ja üle 4 941 000 eksemplari (aastane juurdekasv vastavalt ca 177 000 nimetust ja 569 000 eksemplari). Aasta jooksul vormistati kataloogi Tallinna ja Tartu osas kokku ca 1 983 290 laenutust (2003 – 1 630 000 laenutust), 1 189 656 laenutähtaja pikendust (2003 – 943 000 laenutähtaja pikendust) ja 1 920 859 tagastust (2003 – 1 527 000 tagastust). Aasta jooksul tehti elektronkataloogis ca 9,4 miljonit otsingut.

2004. aastal lõpetati Konsortsiumi kahe viimati liitunud liikme – Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Meditsiiniraamatukogu kirjete ülekandmine elektronkataloogi ESTER.

Riistvara

Aasta 2004 oli riistvara arenduse seisukohalt süsteemi INNOPAC/ Millennium uue versiooni Silver kasutuselevõtuks ettevalmistav aasta. Aasta algul selgus, et kui seni oli Millennium täiendavaid ressursse nõudnud vaid töökohaarvutitelt, siis nüüd esitatakse täiendavaid nõudeid ka serverile. Tartu server, mis vahetati välja 2004. aasta algul (lõplikult 24.02.04), vastab Millennium Silveri jaoks esitatud nõuetele (ehkki peab arvestama teatud ümberkorraldustega kettaruumi jaotuses järgmiste versioonide kasutuselevõtuks). Tallinna serveri puhul oleks esialgu piisanud Millennium Silveri nõuetele vastamiseks vaid mälu ja kettaruumi lisamisest, kuid edasiste tarkvaraversioonide jaoks oleks ikkagi pidanud juba järgmisel aastal asuma serverit välja vahetama. Arvestades lisaks asjaoludega, et Tallinna serveri puhul ilmnesid samuti serveri ebapiisavast võimsusest (eelkõige mälumahust, aga ka protsessori kiirusest) tulenevad probleemid ning uut serverit pakuti praktiliselt sama hinnaga kui vana täiustamist, langetas Konsortsiumi juhatus otsuse uus server juba 2004. aastal hankida.

Tarkvara

Viimase kahe aasta jooksul on põhilised lugejale suunatud uuendused süsteemis olnud seotud veebikataloogiarendamisega. Uuenenud on veebikataloogi kuva (nt teaviku laadi eristamine graafiliselt) ja kataloogis navigeerimise võimalused, lahendatud on kirillitsaga seotud probleemid kataloogis (paralleelselt senise versiooniga kataloogist on kasutusel ka Unicode-i toetav versioon veebikataloogist, alates augustist 2004 vaikimisi kasutamiseks pakutavana), lisati mitmed võimalused iseteeninduseks (nt juulis lisati lugejaile võimalus endale PIN-kood ise genereerida, augustis avati võimalus ise oma laenutuste tähtaega pikendada), mitmel korral täiendati kataloogi kasutamise juhendit jms. Aastal 2005 jätkub töö veebikataloogiga, seda nii pisiparandustena kui ka nt lugejale personaalsemat teenindust võimaldava My Millennium’i ja otsingul lisavõimalusi pakkuva Advanced Keyword Searching’u juurutamisena (hangitud juba aastal 2003, senini erinevatel põhjustel lõpuni rakendamata). Arutelu alla tulevad ka süsteemi kasutamise turvalisuse küsimused, autentimise küsimused ja ID-kaardi rakendamise võimalused.

Töötajaile suunatud arendused on seotud eelkõige süsteemi enda arendustega ja uute tarkvaraversioonidega. Seisuga 31.12.2004 kasutatakse meil süsteemist versiooni Rel. 2002 Phase 3 (nii INNOPACi kui Millenniumi arendamine käib paralleelselt ja iga uus versioon sisaldab mõlema, kuid eelkõige siiski Millenniumi arendusi). Järgmisel aastal seisab ees üleminek versioonile Millennium Silver (ning võib-olla ka versioonile Millennium 2005). Graafilisest kataloogimismoodulist GuiCAT kasutame endiselt versiooni 4.0i (programmi arendusest on firma Innovative täielikult loobunud, kogu edasine kataloogimismooduli arendus kuulub Millenniumi keskkonda, täielikult saavad GuiCATi funktsioonid Millenniumi keskkonda üle viidud versioonis Silver).

Uutest toodetest räägiti 2004. aastal enam moodulist Millennium Access Plus (MAP), mille võimalusi (samuti konkureerivate süsteemide võimalusi) tuleb 2005. aastal edasi uurida. 2004. aastal kooskäinud töörühma tööst ja ka teadusraamatukogude suveseminaril Pedasel räägitust on selge, et vajadus MAP-laadse lahenduse (autentimine + integreeritud otsing + kontekstipõhine otsing) järele on suur. Aastast 2005 on Konsortsiumi juures lepinguline projektijuht, kelle eesmärk on koos vastava töörühmaga kaardistada raamatukogude vajadused ja soovid täpsemalt ning koostada portaalitarkvara valiku ja juurutamise projekti dokumentatsioon koos võimalike stsenaariumidega projekti rahastamiseks ja läbiviimiseks. Aasta teises pooles hakati varasemast aktiivsemalt uurima ka Millennium Media Management moodulit, mõned raamatukogud on tundnud huvi ka RVL-mooduli vastu. Viimasega saab lähemalt tutvuda 2005. aasta sügisel Tallinnas toimuval rahvusvahelisel RVL-konverentsil.

Raamatukogude ühise infosüsteemi haldamist ja arendamist toetati aastal 2004 riigieelarvest summaga 2 miljonit krooni (sõlmiti vastav koostööleping Haridus- ja Teadusministeeriumiga).

ELEKTROONILISTE VÄLJAANNETE ÜHISHANKE KORRALDAMINE

Elektrooniliste teavikute komplekteerimise koordineerimise töörühm loodi Konsortsiumi juurde 1998. aasta novembris, eesmärgiga kaardistada Konsortsiumi liikmesraamatukogude kasutajate infovajadused ja andmebaasiturul pakutavad elektroonilised teadusinformatsiooni ressursid ning saadud andmete põhjal selgitada välja raamatukogude ühised soovid läbirääkimiste alustamiseks infovahendajatega teadusinformatsiooni ühiseks hankimiseks.

Algselt finantseeriti ühisprojekte informatsioonist huvitatud raamatukogude eelarvetest. Alates 2002. aastast on ühishangete korraldamist finantseeritud lisaks ka riigi eelarvest. 2004. aastal toetati elektroonilise teadusinformatsiooni hankimist Eesti raamatukogudele summaga 12 666 493 miljonit krooni (sõlmiti vastav koostööleping Haridus- ja Teadusministeeriumiga).

Ühishangete korraldamist ja administreerimist tasustati 2004.aastal Konsortsiumi aasta 2003 jäägist. Läbirääkimised vastavate ressurside eraldamiseks ühishangeteks eraldatud summadest lõppesid negatiivselt. Aastal 2005 tuleb otsustada ühishangete korraldamise ning vajalike lähetuste ja koolituste rahastamise mudel.

Läbirääkimised, kirjastuste esitlused, katsetused, ühishanked

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi läbirääkimised katsetuste tellimiseks ja edaspidiste võimalike ühishangete kooskõlastamiseks raamatukogude vahel toimusid 13 kirjastuse ja infokompaniiga. Aasta jooksul toimus mitmeid kirjastuste esitlusi. Lisaks korraldati ühishangete tutvustusi ka rahva- ja erialaraamatukogudele ning uuendati ühishangete korras soetatud e-väljaannete ja andmebaaside tutvustavat osa Konsortsiumi kodulehel.

Proovikasutuseks (katsetuseks) oli avatud umbes 20 andmebaasi. Katsetustes osalesid kõik vastavast andmebaasist huvitatud Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi liikmesraamatukogud. Ühishankeni jõuti 27 andmebaasi osas (enamus jätkuvalt varasematest aastatest, loetletud tähestikuliselt):

American Physical Society e-ajakirjad (APS)	TÜ, TTÜ, TPÜ
Blackwell Synergy	TÜ, TTÜ, TPÜ, EPMÜ
Cambridge University Press e-ajakirjad	riigilitsents (10 reg.kasut.)
EBSCO Academic Search Premiere	riigilitsents (ca 100 reg.kasut.)
EBSCO Business Source Premiere	riigilitsents (ca 100 reg.kasut.)
EBSCO CMMC	TÜ, TPÜ
Emerald Fulltext	TÜ, TTÜ, RR
European Research Online	TÜ, TTÜ, TPÜ, EPMÜ
Grove Music Online (Oxford Univ. Press)	TÜ, TPÜ, RR, EMA, TrtKR
Inspec (EBSCO Publishing)	TÜ, TTÜ
Institute of Physics e-ajakirjad (IOP)	TÜ, TTÜ, TPÜ
ISI Web of Science	TÜ, TTÜ
Journal Citation Reports	TÜ, TTÜ
Kluwer Online	TÜ, TTÜ, TPÜ, EPMÜ, RR
MathSciNet (Amer. Math. Society)	TÜ, TTÜ, TPÜ
Nature (Nature Publishing)	TÜ, TTÜ, TPÜ
Oxford Reference Online (Oxford Univ. Press)	TÜ, TTÜ, TPÜ, RR
Oxford English Dictionary (Oxford Univ. Press)	TÜ, TPÜ
Oxford University Press e-ajakirjad	TÜ, TTÜ
PROLA (American Physical Society)	TÜ, TTÜ, TPÜ
PsycINFO (EBSCO Publishing)	TÜ, TPÜ
PsycArticles	TÜ, TPÜ
ScienceDirect (Elsevier)	TÜ, TTÜ, TPÜ, EPMÜ
SciFinderScholar (Chemical Abstracts Service)	TÜ, TTÜ
Springer Link e-ajakirjad	TÜ, TTÜ, TPÜ, RR, EPMÜ
Springer Link Lecture Notes in Computer Science	TÜ, TTÜ, TPÜ
Zentralblatt MATH	TÜ, TTÜ, TPÜ

EBSCO/eIFL projekt

Kolmandat aastat Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt finantseeritud EBSCO riigilitsentsi raames oli 2004. aasta lõpuks kasutajaks registreeritud 106 asutust. Tegelikke kasutajaid oli 52. Aasta jooksul tehti EBSCO andmebaasides kokku 424 445 päringut (2003. aastal 278 038 päringut), loeti/salvestati 214 526 artiklit (2003. aastal 208 712 artiklit). Suuremad kasutajad olid: TÜ, TPÜ, TTÜ, Rahvusraamatukogu, Tallinna Meditsiinikool, Nord, EBS, Meditsiiniraamatukogu, Audentes, Mainori Kõrgkool. Avalik-õiguslike ülikoolide osakaal kasutuses oli 76%, riigi rakenduslike kõrgkoolide osakaal 6 %, eraülikoolide ja -kõrgkoolide osakaal 8%.

Suuremad muutused ja arengud 2004. aastal

ISI Web of Science
Tasuta proovikasutust TÜ-le, TTÜ-le, TPÜ-le, EPMÜ-le ja Rahvusraamatukogule pikendati läbirääkimiste käigus poole aastani. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool sõlmisid ühise 3-aastase litsentsilepingu. Selle tulemusel on Tartus ja Tallinnas esmaskordselt kättesaadav kogu ISI Web of Science alates 1980. aastast, samuti ajakirjade impaktfaktorit kajastav andmebaas ISI Journal Citation Reports.

ScienceDirect
2004. aastal olid ScienceDirect andmebaasis avatud kõik kirjastuse Elsevier ajakirjad, k.a. endised Academic Press’ile kuuluvad ajakirjad. Vastavalt lepingule kirjastusega Elsevier tuli pärast aastast juurdepääsu kõigile kirjastuse Elsevier e-ajakirjadele teha valik ajakirjadest, mis järgmisel kahel aastal ühistellimusena kõigile kasutajatele avatuks jäävad (nn UTL list e unique title list). Valiku tegemiseks koguti ülikoolide soovid, tehti kasutusstatistika analüüs ning lõpuks koostati ühishuvidest lähtuv ajakirjade nimestik. Kasutusstatistika, ülikoolide soovide analüüsi ja hinnakalkulatsiooni põhjal selgus, et esialgses lepingus fikseeritud kirjastuse poolt nõutav tellimuse maht ei ole piisav, seepärast suurendati algset tellimuse mahtu. Ristkasutatava ajakirjade komplekti väärtus on nüüd 1 373 800 EUR (esialgses lepingus oli see 1 000 000 EUR). Ajakirjade nimistus on 598 kirjastuse Elsevier ajakirja. 2004. aastal loeti/ salvestati ScienceDirect andmebaasist 224 789 artiklit (2003. aastal 164 069 artiklit).

Käibemaks
01. maist muutusid ühisostud tänu uues käibemaksu seadusega ettenähtud käibemaksukohustuslusele 18% kallimaks, seetõttu tuli raamatukogudelt koguda täiendavalt raha käibemaksu tasumiseks.

Rahvusvaheline koostöö
Jätkuvalt tehti koostööd Põhjamaade Konsortsiumiga nii kogemuste vahetamisel kui ühisläbirääkimistel kirjastusega Nature Publishing. 7-8. juunil toimus Põhjamaade Konsortsiumi nõupidamine Helsingis. Aktiivselt osaleti eIFL (Electronic Information for Libraries) Konsortsiumi uuendatud koosseisuga töögrupis (Content Task Force), mille üheks ülesandeks 2004. aastal oli viia läbi uus andmebaaside komplekteerimise seisu ja eIFL Konsortsiumi riikide infovajadust selgitav uuring. Rahvusvahelise konsortsiumite koalitsiooni ICOLC aastakonverentsi raames toimus eIFL Konsortsiumi töögrupi strateegia koosolek. eIFL Konsortsiumi peaassambleel 10.septembril Poznanis tehti ELNET-i kogemust tutvustav ettekanne. Londoni infomessil peeti ühisläbirääkimisi eIFL Konsortsiumi ja Emerald Publishing ning Oxford University Press esindajatega.

Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi poolsele elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete finantseerimisele kasvas märgatavalt nii kättesaadava teadusinformatsiooni maht (teadusajakirjade ja andmebaaside arv) kui ka juurdepääsu ulatus. Et tagada teadlastele järjepidev juurdepääs teadusinformatsioonile ning vältida kontrollimatut hinnatõusu, sõlmitakse kirjastustega pikemaajalisi lepinguid. Eesti teadusruumis hädavajaliku teadusinformatsiooni olemasolu tagamiseks on väga oluline jätkata ühishangete finantseerimist.

DIGITAALRAAMATUKOGU ARENDUSPROJEKTID

2003. aasta lõpuks võib Konsortsiumi digiteerimiskeskuse lugeda looduks (hangitud oli vastav riistvara – mikrofilmiskänner, tasapinnaline skänner, skaneerija töökoht, koostöös osalevatele raamatukogudele pildifailide indekseerijate töökohad, keskserver; loodud oli esimene versioon pildifailide indekseerimise ja veebis esitlemise tarkvarast jne).

Arendust on seni vedanud Rahvusraamatukogu ja 2003. aastal alustati seal mikrofilmitud Eesti ajalehtede digiteerimise ja saadud pildifailide indekseerimisega. 2004. aastast ühinesid antud tööga ka TPÜ Akadeemiline Raamatukogu ja Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu (21.aprillil 2004 sõlmiti neljapoolselt vastav koostööleping). Samal päeval toimus ka andmebaasi esitlus Rahvusraamatukogus (www://dea.nlib.ee).

Aasta lõpu seisuga oli süsteemis kokku 223 545 pildifaili, neist 207 835 indekseeritud ja neist omakorda 104 760 ka lugejamoodulisse üle kantud (see on 58 erinevat nimetust perioodilisi väljaanded (k.a. kaasanded) ehk 330 mikrofilmi). Näiteks detsembrikuu jooksul külastati DEA keskkonda 1 089 korral, vaadati 176 607 pilti (kokku 24,88 GB).

Ka edaspidi jääb digiteerimiskeskuse riist- ja tarkvara haldamise ja arendamise eest vastutama Konsortsium ning digiteerimine ja pildifailide indekseerimine jääb ühistöös osalevate raamatukogude kanda.

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Kõige kauem on Konsortsium osalenud süsteemi INNOPAC kasutajate rahvusvahelises grupi IUG (Innovative Users Group) töös. IUG aastakonverentsidel on osaletud juba aastast 1998. Aastast 2002 on konverentsil kuuldust antud aru Konsortsiumi suveseminaridel.

Rahvusraamatukogu palvel uuriti 2003.aastal CERL-i (Consortium of European Research Libraries) täisliikme staatuse saamise tingimusi ja nende vana-raamatu andmebaasi kasutamise võimalusi. Hetkel on Konsortsium CERL-i assotsieerunud liige ja omab vaid õigust saada informatsiooni organisatsioonis toimuva kohta, õigust juurdepääsuks andmebaasidele ei oma. Vaatamata esialgsete läbirääkimiste käigus saadud väga soodsale liitumispakkumisele ei leidnud nimetatud raamatukogud võimalusi koheseks liitumiseks, mistõttu läbirääkimised jätkuvad liitumiseks 2005. aastal. Aasta esimesel poolel tellitakse andmebaaside proovikasutus ja langetatakse lõplik otsus.

Endiselt on vajalik arendada koostööd Põhjamaade perioodika koondkataloogi NOSP (Nordisk/baltisk samkatalog for periodika – Nordic/baltic union catalog of serials) haldajatega: laiendada saadetavate andmete ulatust ja pidada läbirääkimisi RVL-süsteemi tingimuste üle (lepinguline partner Eestist on Rahvusraamatukogu).

Liitumiskutse on Konsortsium saanud ONE Association-ilt (Open Network in Europe – loodud Taani, Soome, Ungari, Itaalia, Rootsi ja Suurbritannia rahvusraamatukogude poolt eesmärgiga arendada omavahelist kirjete tasuta vahetamist). Läbirääkimised liitumiseks vahepeal seiskusid, lõplikult tuleb otsus langetada 2005.aastal. Seni on kirjete tasuta vahetamiseks sõlmitud leping ainult Helsinki Ülikooli Raamatukoguga (Soome Rahvusraamatukoguga).

10. märts 2005.a.

Riin Olonen