Eesti trükise punane raamat

„Eesti trükise punane raamat“ (ETPR) on projekt, mille käigus koostati eesti kultuurimälu jaoks oluliste rahvustrükiste nimestik. See on loetelu väljaannetest, mis moodustavad rahvuskultuuri aluse ja eripära ning mida nende kultuurilise väärtuse ja ohustatuse tõttu tuleb säilitada erilise hoolikusega. Projekti käigus jälgiti teoste leidumust, seisundit, kirjanduslikku ja kultuuriloolist väärtust. Tänu projektile „Eesti trükise punane raamat“ on see paremini võimalik.

EESMÄRK

2001. aastal alanud projekti eesmärk oli rahvusliku mälu säilitamiseks esmatähtsate, ohustatud ja haruldaste trükitud väljaannete nimestiku ehk loetelu koostamine, valitud väljaannete digiteerimine, kättesaadavaks tegemine ja tähistamine e-kataloogis ESTER ja digitaalarhiivis DIGAR.

Kuna Eesti ajaloo, teaduse ja kultuuriloo seisukohalt väärtuslikud haruldased trükised paiknevad erinevates Eesti mäluasutustes: raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides, kaasati projekti elluviimiseks mitmeid asutusi üle Eesti. Samuti arvestati, et märkimisväärne osa haruldastest väljaannetest paikneb eravalduses ning ajaloosündmuste tõttu ka väljaspool Eestit.

Projekt teostati kahes osas:

  • I etapp hõlmas tööd raamatutega aastatest 1535–1850 (algses nimestikus oli 413 raamatut),
  • II etapp tööd raamatutega aastatest 1851–1917 (algses nimestikus oli 1526 raamatut).

TÖÖPROTSESS

“Eesti trükise punase raamatu” nimekiri koostati Eesti mäluasutuste tihedas koostöös, arvestati väljaannete kultuuriväärtust, leidumust ja seisundit. Trükiseid valiti kindlate kriteeriumide alusel ning väljaannete säilivusriske hinnati seisundi põhjal hoolikalt.

Valikute tegemisel olid põhialuseks Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia väljaanded: „Eestikeelne raamat 1525–1850″, „Eestikeelne raamat 1851–1900″, ja „Eestikeelne raamat 1901–1917“.

ETPR nimestiku tegemisel oli vaja raamatuid põhjalikult uurida ja hinnata teatud tunnuste alusel.

Kultuuriloolise väärtuse hindamisel võeti aluseks:

  • eestikeelse tekstiga raamat,
  • esimene täielikult eestikeelne raamat,
  • esimene trükis Eesti territooriumil (Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja mujal),
  • esimene trükis omas tüübis (katekismus, aabits, kalender, ajaleht jne),
  • esimene trükis omas teemavaldkonnas (keel, kirjandus, ajalugu, geograafia, matemaatika jne), jälgiti nn „kuldraamatu“ aspekti,
  • Eestis kultuuriloolisi suundumusi oluliselt mõjutanud trükis (keele, kirjanduse, hariduse, teaduse, usu, teadmiste ja praktiliste oskustega seotud trükised),
  • raamatukujunduse ja trükitehnika arengu poolest olulised trükised (eesti illustraatorite tööd või nt esimene illustreeritud trükis),
  • meie raamatukogudes enim nõutud teosed vastavalt ainevaldkondadele.

Rariteetsuse hindamisel võeti aluseks:

  • ainueksemplarid,
  • trükised, mis on säilinud kuni kahes Eesti raamatukogus (lisaks veel erakogudes, muuseumides, välismaal),
  • tõlkekirjandus, ilukirjanduse tõlked, mis leiduvad ainult ühes Eesti raamatukogus,
  • hävimisohus tekstid – mimeograafpaljundused (enamasti näidendid) olenemata leidumusest,
  • 1851–1917 perioodi kõik olulised sarjad tervikuna (Eesti Kirjameeste Seltsi toimetised jt),
  • kordustrükid, mis on säilinud ainult ühes Eesti raamatukogus,
  • Eestis mitteleiduvad, kuid väljaspool Eestit teadaolevad trükised.

Üks ja sama trükis võis kuuluda nii rariteetide kui ka kultuurilooliste valikute hulka. Valdkonnad (algupärane kirjandus, naisõiglus, raamatukaubandus jne) jaotati projektis osalevate raamatukogude vahel.

Trükiste valikust jäeti välja põhikirjad ja aruanded, noodid (võeti vaid üksikud), maakaardid (valiti mõned esimesed trükid), plaanid, kalendrid, ajalehelisadena ilmunud romaanid, lähedased kordustrükid, tundmatute autorite teosed (kui ei lisandunud olulist infot autorist, tõlkijast või kujundusest), 4-leheküljelised pisitrükised, lendlehed.

DIGITEERIMINE

Teise etapi põhisisu oli digiteeritavate väljaannete nimestiku koostamine, nende digiteerimiskõlblikkuse hindamine trükiste terviklikkuse ja seisundi alusel. Digiteerimiseks valiti 1975 nimetust. Koostati Eesti trükise punase raamatu ja vanaraamatu digitaalsete tagatiskoopiate tegemise juhend, kuna nimestik sisaldas hulganisti kahjustunud trükiseid. Raamatukogud digiteerisid Eesti trükise punase raamatu nominente vastavalt oma võimalustele, omavahel tehti tihedat koostööd. Digiteeritud failid arhiveeriti ja tehti kättesaadavaks digitaalarhiivis DIGAR ja e-kataloogis ESTER.

E-KATALOOGIS ESTER

E-kataloog sisaldab infot ka “Eesti trükise punasesse raamatusse” kantud väljaannete leidumuse ja eksemplaaruse kohta nii  ESTER-i raamatukogudes kui ka teistes Eesti ja välismaa raamatukogudes ning arhiivides. E-kataloogi kaudu on kättesaadavad ka digiteeritud täistekstid.

“Eesti trükise punase raamat” ESTER-is:

„Eesti trükise punase raamatu“ koostamise projektis osalesid Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Projekti juhtis ELNET Konsortsium.