Koostanud Sirje Nilbe
Kinnitatud 05.05.2010
Märksõnastamise metoodika on põhimõtete, reeglite ja töövõtete kogum, mille alusel avatakse teavikute sisu märksõnadega ja
tehakse need kasutajale kättesaadavaks. Metoodika eesmärgiks on tagada märksõnastamise kvaliteet ning järjepidevus ja ühtsus.
Kvaliteedi põhiline hindaja on kasutaja. Pragmaatilisest seisukohast on kvaliteetne märksõnastamine selline, mille tulemusel leitakse
andmebaasist õiged kirjed (need, mis vastavad infovajadusele) ja ebarelevantseid välja ei otsita.
Järjepidevus ja ühtsus tähendab, et märksõnastajad võtavad analoogiliste juhtumite puhul vastu analoogilisi otsustusi:
Absoluutset ühtsust ja järjepidevust pole võimalik saavutada, sest inimesed mõtlevad ja analüüsivad teavikute sisu paratamatult erinevalt. Aga ka päringud ühe ja sama teema kohta pole ühesugused.
Märksõnastamise üldmetoodika koondab need põhimõtted ja reeglid, millest lähtutakse kõigi ainevaldkondade teavikute
märksõnastamisel.
Märksõnastamise erimetoodika koondab neid põhimõtteid ja reegleid, mis on olulised mingi ühe valdkonna teavikute või mingi
erilaadi märksõnastamisel.
Ei ole olemas üht ja ainukest õiget märksõnastamise meetodit. See sõltub paljudest asjaoludest:
1. Teaviku uurimine ja selle ainevaldkonna kindlakstegemine
2. Sisu seisukohast oluliste mõistete kindlakstegemine
3. Nende mõistete väljendamine märksõnadega (“tõlkimine”)
4. Märksõnade omistamine teavikule (kirjele)