MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium


Mare-Nelli Ilus
Riin Olonen

1. ORGANISATSIOON

Seisuga 31.12.2010 oli ELNET Konsortsiumil 10 liiget 13 raamatukoguga (edaspidi liikmesraamatukogu).

Aasta jooksul toimus 8 juhatuse -ja 4 üldkoosolekut. Juhatuse koosolekud toimusid Tallinnas - Tartus Skype vahendusel. Juhatuse liikmed olid Martin Hallik (TÜ), Andres Kollist (TLÜ), Mihkel Reial (RR), Vaiko Sepper (EHR) ja Asko Tamme (TrtLR). Juhatuse esimees oli Martin Hallik, kes seoses siirdumisega Tartu Ülikooli õppeprorektoriks lõpetas 13. novembrist 2010.a. juhatuse liikme volitused. Uueks juhatuse liikmeks valiti Malle Ermel (TÜ) ja juhatuse esimeheks kuni 2011.a. korraliste juhatuse liikmete valimiseni Mihkel Reial.

Toimus mitmeid liitumisläbirääkimisi Eesti asutuste ja kõrgkoolidega. Mitteliitumise põhjusena ELNET Konsortsiumiga nimetatakse nii infosüsteemi liitumishinda firmale Innovative Interfaces Inc. kui ka konsortsiumi iga-aastast liikmemaksu.

Seisuga 31.12.2010 oli ELNET Konsortsiumis 4,5 ametikohta ja 10 töölepinguga töötajat. Aasta jooksul tehti väiksemamahulisi ja tähtajalisi töid 40 tööettevõtte- ja käsunduslepingu alusel. Tegevdirektorina jätkas Mare-Nelli Ilus, arendusjuhina Riin Olonen, infosüsteemi riistvara haldurina Kalju Kill Kask, e-teadusinformatsiooni ühishangete administraatorina Marika Meltsas, andmebaasi ISE haldurina Külli Solo ja andmebaasi EMS haldurina Sirje Nilbe. ELNET Konsortsiumist lahkus infosüsteemi üldhaldurina töötanud Anneli Sepp, tema ametikohal jätkas 1. septembrist Peeter Kondratjev. Otstarbekaks peeti eraldada infosüsteemi üldhalduri ametiülesannetest tegevused veebikataloogiga (haldus, arendus jne) ning moodustati infosüsteemi ESTER veebikataloogi halduri ametikoht. 1. oktoobrist 2010. alustas selles ametis Maie Ristissaar. Urmas Sinisalu jätkab tööd konsortsiumis IT spetsialisti ametis.


2. RAAMATUKOGUSÜSTEEM MILLENNIUM

Integreeritud raamatukogusüsteemi Millennium kasutatakse e kataloogi ESTER pidamiseks (koostamises osalevad kõik 13 konsortsiumi liikmesraamatukogu, andmed jagunevad kahte andmebaasi: http://tallinn.ester.ee ja http://tartu.ester.ee) ning Eesti artiklite andmebaasi ISE pidamiseks (http://ise.elnet.ee, koostamises osalevad 12 liikmesraamatukogu). Kokku on raamatukogude kasutuses 523 kasutuslitsentsi (arvandmeid vt lisas 2).

Aastal 2010 eraldas Haridus- ja Teadusministeerium infosüsteemi hoolduseks ja arenduseks 2 395 000 EEK, lisaks täiendavalt 200 000 EEK. Esmakordselt viimaste aastate jooksul ületas hooldusmaks infosüsteemi tarkvarafirmale Innovative Interface Inc. ministeeriumi eraldise ja plaanitud arendustele rahastust ei jagunud. Lisakulusid oli ette näha ka seoses üleminekuga eurole.

2.1. Riist- ja tarkvara

Seisuga 31.12.2010 olid kasutuses serverid Sun Sparc Enterprise T5120 (BASE 4Core, 1.2 GHz UltraSPARC T2 protsessor, 16 GB RAM, 4x73GB SAS, Solaris 10) ja tarkvarasüsteem versiooniga Millennium 2009B upd 1.0, kuid juba alates 01. jaanuarist 2011 viis firma Innovative Interfaces süsteemi üle versioonile 2009B upd 1.2.

Tekstipõhisest versioonist (INNOPAC) on endiselt jäänud kasutusele veel süsteemi haldus-moodul, kataloogimismoodul ja elektronkataloog (kuigi kataloogimismoodulit kasutatakse juba peamiselt Millenniumi keskkonnas ja elektronkataloogi veebikeskkonnas).

Veebilinkide kontrollimiseks kasutatakse Terry Reese'i loodud vabavaralisest tarkvarapaketti MarcEdit (koostatud on ka vastavad juhendmaterjalid). ID-kaardi kasutamiseks rakendatakse ka ELNET Konsortsiumis väljatöötatud tarkvara ELNET-ID.

2.2. E-kataloog ESTER (Tallinn ja Tartu)

Infosüsteemi ESTER kasutatakse 13 Eesti raamatukogus ning nende haruraamatukogudes (kokku 73) on kasutusel 1028 asukohakoodi.

E-kataloogi maht (seisuga 31.12.2010) oli kokku 2 803 018 nimetust ja 7 696 144 eksemplari (aastane juurdekasv seega vastavalt 147 207 nimetust ja 331 742 eksemplari). Aasta jooksul vormistati kataloogi Tallinna ja Tartu osas kokku 3 117 660 laenutust (2009.aastal - 2 831 632 laenutust) ja 2 278 308 laenutähtaja pikendust (2009. aastal 1 882 116 laenutähtaja pikendust). Arvandmeid vt lisas 2.

Uusi tooteid 2010.a. infosüsteemi arendamiseks ei ostetud, peamiselt tegeldi eelneval aastal hangitud toodete töökorda seadmisega. Näiteks Enterprise Backup võimaldas kasutusele võtta nn võrguvarunduse, kus e-kataloogide ja artiklite andmebaasi ISE andmete varundamine ei toimu enam konsortsiumi töötajate poolt Tallinnas ja Tartus eraldi, vaid vastavalt ELNET Konsortsiumi ja TÜ lepingule TÜ-s kasutatavasse EMC Networker (Legato) varundussüsteemi. Toode Community Reviews võimaldab raamatukogudel luua tihedamat võrgustikku oma lugejatega (seda ka kataloogi vahendusel), lubades kataloogis autoriseeritud kasutajail lisada kirjele kommentaare (lisaks varasemale võimalusele anda punktilisi hinnanguid skaalal 1-5). Avalikuks muutub kommentaar (ilma kommentaari lisanud inimese nimeta) pärast moderaatori kinnitust. Oma kommentaare näeb kasutaja Minu ESTERi keskkonnas.

Eurole üleminekuga seotud muudatuste tegemiseks peeti aasta esimesel poolel pikki läbirääkimisi firmaga Innovative Interfaces Inc. Kuna omanikfirmalt teenuse tellimise hind ületas raamatukogude võimalused, otsisid konsortsiumi spetsialistid isekeskis alternatiivseid lahendusi. Võlgnevuste/viiviste kuvamine kahes vääringus (kasutuses kuni 30.06.2011) e kataloogis ESTER lahendati javascripti rakendusega. Suur osa täiendavatest muudatustest kataloogis tehti (osaliselt ka aastal 2011) ühiselt konsortsiumis loodud rakendusi kasutades (tarkvaralised lahendused ja osaliselt ka andmete teisendamine Urmas Sinisalult), kuid osa muudatustest jäi ka raamatukogude endi kanda. Suuremahulise hindade muutmise eksemplarikirjetes korraldab ELNET Konsortsium andmebaasis ühiselt aastal 2011 (euro-konversiooni rohkem kui 3 850 000 kirjes viib läbi Urmas Sinisalu).

E kataloogis ESTER on hakatud üha rohkem kasutama javascripti rakendusi - nii kaanepiltide lisamiseks GoogleBooks'ist, viiviste/võlgnevuste kuvamiseks kahes vääringus kui ka andmete ülevaatlikumaks ja kasutajasõbralikumaks kuvamiseks iseteeninduskeskkonnas Minu ESTER. Ka nimetatud lahendused on Urmas Sinisalult, kelle panust ELNETi e-teenuste arendamisel hinna-takse kõrgelt.

2010. aastal jäi kahjuks loomata ühistel alustel lahendatud kasutajate registreerimise ja autentimise süsteem, mis oleks lisanud e-kataloogis ESTER lugejatele võimaluse end ise soovitud konsortsiumi liikmesraamatukogu kasutajaks registreerida ning nii registreerimisel kui hiljem autentimisel täiendavalt senistele võimalustele kasutada ka ID-kaarti ja Mobiil-ID-d. Sellekohane taotlus esitati RIAle, kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt laekus eitav vastus.

Aasta jooksul tegeldi veel e-kataloogile ESTER Eesti raamatute kaanepiltide lisamise küsimustega, samuti e-kataloogi andmete Google Scholarile edastamise nõuete täpsustamisega. Juulis lisandus e kataloogile ESTER Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu avakogu juht, mille laiendus konsortsiumi ulatuses on hetkel loomisel (autoriks Rait Aguraijuja). Dubleeriva töö vähendamiseks normikirjete loomisel konsortsiumi andmebaasides võeti uue algatusena üles nimenormikirjete andmebaasi loomise idee, mille järgi nii e-kataloogi ESTER Tallinn ja ESTER Tartu kui ka andmebaasi ISE koostavate raamatukogude ühistööna valmib eraldiseisev andmebaas.

2010. aastasse jäi ka suurem osa Millenniumi tõlkimise projektist. Kui varasemalt oli eesti keelde tõlgitud peamiselt lugejaile kuvatavaid tekste, siis käesolevas projektis keskenduti just töötajaile kuvatavate tekstide tõlkimisele kataloogimise ja laenumoodulis. Tõlgitud on ligikaudu 2/3 Millenniumi keskkonnast. Projekti edukusse andis suure panuse Anneli Sepp.

Oluline oli ka MARC-kataloogimise juhendite uute redaktsioonide valmimine ja nende avalikustamine ELNET Konsortsiumi kodulehel Eesti raamatukogunduse kogukonnale. Juhendite koostamisel osalesid paljud Konsortsiumi liikmesraamatukogude spetsialistid, ühistööd juhtisid Külli Solo ja Kristel Veimann.

Ette valmistati uus e-kataloogi ESTER tutvustav järjehoidja, mille failid on kättesaadavad ELNETi siseinfos, et raamatukogud saaks neid oma soovi järgi muuta ja oma kuludega trükkida.

Oluliselt on suurenenud e ressursside hulk ESTERis. Kataloogitud on enam e väljaandeid, laaditud on e raamatute kirjeid, täistekste lisandub tänu EOD-tellimustele ja digiteerimisele raamatukogudes.

2010.a. tunti suurenevat huvi mobiilseadmete kasutamise kohta e-kataloogi ESTER külastuseks. Google Analytics'i andmetel kasutati mobiilseadmeid kokku 2 290 korral. Enim kasutati iPod-i: Tartu kataloogis 553 korral ja Tallinna kataloogis 751 korral. Teiseks oli kasutussageduselt iPhone: Tartu kataloogis 487 ja Tallinna kataloogis 398 korral. Aeg näitab, missuguseid arendusi ja muudatusi see infosüsteemi kaasa toob.

Enim külastajaid oli e-kataloogis ESTER Eestist (Tallinna kataloogis 972 845, Tartus 877 166 külastajat), Venemaalt (Tallinnas 12 696, Tartus 12 984) ja Soomest (Talllinnas 9 146, Tartus 7 225).

2.3. Eesti artiklite andmebaas ISE

Eesti artiklite andmebaasi Index Scriptorum Estoniae (http://ise.elnet.ee) koostatakse peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete põhjal. Andmebaasi loomisel kasutatakse tarkvarasüsteemi Millennium täiendavat moodulit Local Reference Database. Koostöös osaleb ELNET Konsortsiumi kolmeteistkümnest liikmesraamatukogust kaksteist.

2010. aasta 27. dets. seisuga oli andmebaasis 1 287 740 biblio- ja 49 825 normikirjet, neist varjatuna oli 141 202 bibliokirjet, mida peale konverteerimist ei ole jõutud veel üle kontrollida. Google Analytics'i andmetel külastati andmebaasi ISE aastal 2010 68 468 korral, neist 25 290 unikaalset külastust (arvandmeid vt lisas 3).

Eesti artiklite andmebaasi ISE arenduste osas võib aastast 2010 esile tõsta seniste bibliograafiliste andmebaaside konverteerimist ja laadimist ühisesse baasi. Avalikustatud on kõik RRi institutsionaalsed alambaasid: Eesti õigusbibliograafia BIE, Parlamentarism, Reprod ja Vabariigi Presidendi bibliograafia. Senistest baasidest on üle kantud Reprode andmebaas, teised on plaanis üle kanda aastal 2011. Kahe aasta jooksul on RRi senistest baasidest ISEsse konverteeritud kokku 1 008 483 kirjet). Ühisesse keskkonda on üle toodud ka Tartu Linnaraamatukogu kaks institutsionaalset alambaasi: Tartu kodulugu ja Tartu personaalia (kokku 82 250 kirjet). Hetkel on töö pooleli Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu seniste Biblioserveris koostatud andmebaaside ületoomisega ühisesse ISE keskkonda. Andmeid konverteerib ja kannab üle Urmas Sinisalu.

Arutati ja testiti rahvaraamatukogude kaasamist andmebaasi ISE koostamisse, kuid lõpuks otsustati sellest loobuda ning teha firmadele Urania ja Deltmar ettepanek arendada süsteemides URRAM ja RIKS välja kopeerkataloogimise täismahuline funktsionaalsus, mis avaks võimaluse kirjeid neist baasidest kopeerida.


3. EESTI MÄRKSÕNASTIK (EMS)

EMS on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastik erilaadiliste teavikute eestikeelseks märksõnastamiseks ja infootsinguks. EMSi koostavad Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Jooksva toimetamisega tegeleb 9-liikmeline toimetus, kuhu kuuluvad Sirje Nilbe (toimetuse juht ja EMSi haldur), Urve Erm, Karin Kangur ja Ellen Kiloman Rahvusraamatukogust ning Tiiu Tarkpea, Helgi Laanes, Pille Naggel, Ivika Pall ja Elo Tõnisoo Tartu Ülikooli Raamatukogust. Hooldatavad ainevaldkonnad on jagatud kahe raamatukogu vahel enam-vähem võrdselt. Iga toimetaja vastutab kindlate valdkondade eest.

2010. aastal jätkati valdkondade märksõnade ülevaatamist ja korrastamist. Uusi märksõnu lisati ESTERi andmebaaside, ISE andmebaasi ning rahvaraamatukogude koduloobaaside põhjal. 2010. aastal loodi EMSis 3 209 uut kirjet, kustutati 291 ning parandati 5 169 kirjet. Aasta lõpu seisuga oli EMSis 51 226 kirjet.

Uusi ja muudetud märksõnakirjeid on perioodiliselt konverteeritud MARC-vormingusse ning laaditud ESTERi andmebaasidesse ja ISE andmebaasi. 2010. aastal toimus 17 laadimist. Üks EMSi teenuseid on püsiteadistus uute, muudetud ja kustutatud märksõnade kohta. Aasta lõpuks oli vastava teenuse tellinud 129 inimest. Püsiteadistus saadeti tellijatele 17 korral.

Eesti märksõnastiku (EMS) kasutamise vastu on huvi tundnud ka mitmed asutused väljastpoolt konsortsiumi liikmeskonda, sh raamatupoed, raamatukogusüsteeme URRAM ja RIKS arendavad firmad Urania ja Deltmar, samuti mitmed Euroopa Liidu koostööprojektid, nt EuroTermBank. Dubleeriva töö vähendamiseks nimenormikirjete koostamisel ja haldamisel on plaanis nii e kataloogi ESTER kui ka andmebaasi ISE koostavate raamatukogude ühistööna luua eraldi-seisev nimenormikirjete andmebaas (ka selle andmekogu vastu on väljastpoolt konsortsiumit aktiivselt huvi tuntud).


4. EESTI TRÜKISE PUNANE RAAMAT II

Jätkus 2009. aastal alustatud projekt "Eesti trükise punane raamat II : 1851-1917", mis on loogiliseks jätkuks kunagisele ühisprojektile "Eesti trükise punane raamat : 1353-1850" (vt lähemalt http://www.nlib.ee/PunaneRaamat). "Eesti trükise punane raamat" on loetelu eesti kultuurimälu jaoks olulistest rahvustrükistest. Nominendid valitakse "Eesti trükise punasesse raamatusse", arvestades nende kultuuriväärtust, leidumust, säilivusriske ja seisundit.

Arvestades uue perioodi (1851-1917) trükiste paremat füüsilist seisukorda ja paremat leidumust raamatukogudes, on ETPR II projektis trükise punase raamatu nimekirja lisamise puhul trükise säilivusriski kõrval varasemast olulisem just kultuuriväärtuslik aspekt (sh esimene väljaanne oma valdkonnas, oma laadis, oma tüübis vms). Käesolevaks ajaks on Eesti Rahvusraamatukogu, Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu spetsialistid valiku lõpetanud (töögruppi juhtis Merike Kiipus). E kataloogis ESTER avatakse vastav kogum ja projekti koond avaldatakse ELNETi kodulehel 2011. aasta esimesel poolel.

Antud projekt on tihedalt seotud ka Kirjandusmuuseumi laiaulatusliku digiteerimisprojektiga, mille raames digiteeritakse ca 100 000 lehekülge "Eesti trükisse punasesse raamatusse" kantud trükistest. Antud materjali digiteeritakse raamatukogudes ka täiendavalt nimetatud projektile.


5. KOOSTÖÖPROJEKT DEA

Projektis "Digiteeritud Eesti Ajalehed" osalevad: ELNET Konsortsium (riist- ja tarkvara omanik), Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu.

Tööd DEA andmebaasiga aastal 2010:

  • ettevalmistav töö digiteeritava ainestu de visu läbivaatamisel ja seisundi hindamisel,
  • skaneerimine,
  • pildifailide indekseerimine,
  • kontrollimine,
  • pildifailide regulaarne lugejamoodulisse laadimine,
  • jooksva aruandluse ja andmebaasist ülevaadete koostamine.

DEA arendus piirdus 2010. aastal ainult andmebaasi täiendamisega.
DEA andmebaasis on seisuga 31.12.2010 avalikult kättesaadavad kokku 1 079 785 lehekülge 270 nimetusest (sh põhi- ja kaasväljaanded). Aastane juurdekasv 103 863 lehekülge ja 47 nimetust.


6. E-TEADUSINFORMATSIOONI ÜHISHANGE

2009.a. alguse saanud E-teadusinfo programm sai 2010.a. õige hoo sisse paljude Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Archimedese töötajate suurepärase koostöövalmiduse tõttu. Eriline osa projekti töölehakkamises oli selle perioodi Konsortsiumi juhatuse esimehel Martin Hallikul ja ühishangete administraatoril Marika Meltsasel. Kõige tähtsam, et ühegi e teadusandmebaasi kasutamises ei tekkinud seoses andmebaaside hankemeetodi muutumisega tõrkeid. Planeeritud e-andmebaaside hanked viidi läbi ja tehti kasutajatele kättesaadavaks. 2010.a. lõpuks võisime tõdeda, et programm kulgeb plaanipäraselt (vt lisa 4).

Vähesel määral toimusid e-teadusinfo andmebaaside ühisostud 2010.a. ka väljaspool E teadusinfo programmi. 2009.a. HTM-ga sõlmitud lepingu järgne rahastamine võimaldas lepingu lõppemiseni 01.06.2010 hankida ühiselt mitmeid e-andmebaase, samuti sooritati mõned ostud raamatukogude endi vahenditest (vt lisa 5).

Läbirääkimised, kirjastuste esitlused, katsetused, ühishanked

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi läbirääkimised andmebaaside katsetuste tellimiseks, ühistellimuste uuendamiseks, edaspidiste võimalike ühishangete kooskõlastamiseks raamatukogude vahel toimusid järgmiste kirjastuste ja infokompaniidega (loetletud tähestikuliselt):

  • American Association for the Advancement of Science (AAAS)
  • American Chemical Society
  • American Psychological Association
  • American Society of Microbiology
  • American Institute of Physics, American Physical Society
  • Brepolis
  • Burgundy Information Services
  • Cambridge University Press
  • Chemical Abstracts Service
  • CSIRO
  • Datamonitor
  • EBSCO
  • Elsevier
  • Emerald Publishing
  • IEEE
  • Institute of Physics (IOP)
  • JSTOR
  • Nature Publishing
  • Naxos
  • Oxford University Press (OUP)
  • Project Muse
  • Proquest
  • Sage
  • Springer
  • Taylor & Francis
  • Thomson ISI
  • Wiley

Aasta jooksul toimusid järgmised kirjastuste / infokompaniide esitlused:

  • Proquesti arenduste ja andmebaaside tutvustus - 15. juuni Tartu Ülikooli Raamatukogus,
  • InCites (Thomson Reuters) tutvustus 27.sept. Tartu Ülikooli Raamatukogus, 28. sept. Tallinn Tehnikaülikoolis
  • Kirjastuse Emerald andmebaasi esitlus (Emerald Publishing Group) , 26. okt. TLÜ Raamatukogus, 27. okt. TÜ Raamatukogus.

Katsetuseks olid avatud järgmised andmebaasid:

  • Datamonitor
  • Scopus
  • Naxos Video Library

EBSCO/eIFL projekt

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt finantseeritud EBSCO andmebaaside riigilitsentsi raames oli 2010. aasta lõpuks kasutajaks registreeritud 110 asutust. Tegelikke kasutajaid oli 55. Aasta jooksul tehti EBSCO andmebaasides kokku 3 399 719 päringut, loeti/salvestati 355 003 artiklit.
 

  2010 2009 2008 2007 2006 2005
Päringud 3 399 719 2 198 334 1 148 910 870 942 860 112 671 383
Artiklid 355 003 342 372 298 076 278 446 293 657 301 703

Suuremad kasutajad olid: TÜ, TLÜ, TTÜ, Rahvusraamatukogu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Mainori Kõrgkool, EBS, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Maaülikool, Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool, Sisekaitseakadeemia. Avalik-õiguslike ülikoolide osakaal päringutes oli 81% ..

Olulisemad uued tellimused

Web of Science, Scopus, Oxford Reference Online Premiere tellimus laienes uutele asutustele.

Rahvusvaheline koostöö

Osaleti eIFL (Electronic Information for Libraries) Konsortsiumi töögrupis (Content Task Force) kogemuste vahetamisel, kirjastuste poolt pakutava hindamises ning uute läbirääkimiste algatamisel.


7. EESTI E-VARAMU PROJEKT

Seoses positiivse hinnanguga ELNET Konsortsiumi ja Teadusraamatukogude Nõukogu (TRN) poolt Eesti Teaduse Teekaardile esitatud ühistaotlusele jätkusid 2010. aastal antud projekti ühisarutelud ja vajalike dokumentide koostamine. Novembris esitati ELNET Konsortsiumi poolt investeerimisettepanek "Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)". Projekti raames pööratakse tähelepanu raamatukogude digiteerimisvõimekuse tõstmisele, paberkandjal olevate teavikute neutraliseerimisele ning ühtse e-keskkonna loomisele, mis tagab internetis läbi ühe värava juurdepääsu eesti mäluasutustes olevale teaduskirjandusele, rahvusteavikutele, eesti kesksetele kultuuriloo ja rahvaluule kollektsioonidele, haruldastele vanaraamatutele, arhiivides ja muuseumides peituvale teabele ja muule siin nimetamata vaimuvarale, mis seni on olnud vaid materiaalsel kujul või killustatult erinevatel internetilehekülgedel. Aasta lõpuks ei olnud investeerimisettepanekute lõplikud hinnangud selgunud, aga ilma lisarahastuseta ei ole raamatukogudel võimalik nii mahukat ettevõtmist alustada.


8. TÖÖRÜHMAD

Aasta lõpu seisuga oli ELNET Konsortsiumis seitse töörühma. Lisaks käib regulaarselt koos e raamatu hankimise ja kasutajaile vahendamise temaatikaga tegelev ümarlaud.

Infosüsteemi ESTER ning kasutatava riist- ja tarkvara üldiste küsimustega tegeleb haldurite kogu (juht Peeter Kondratjev, ELNET). Haldurite kogu tegevuse eesmärgiks on tagada infosüsteemi igapäevane tõrgeteta töö, turvalisus ja stabiilne areng.

Üldise iseloomuga küsimuste ja arendustega tegeleb ka teenuste töörühm (juhid Ave Janu, TTÜR, ja Ülo Treikelder, TrtLR). Töörühma eesmärgiks on tutvuda firma Innovative Interfaces Inc. poolt pakutavate tarkvaratoodetega, teha nende kohta ettepanekuid ELNET Konsortsiumi juhatusele ning ühtlustada ja koordineerida nende rakendamist. 2010. aastal tegeldi teemadega: avakogu juht, ettevalmistused eurole üleminekuks, lugejate kommentaarid, abitekstid veebikataloogis, Millenniumi laenumooduli tõlkimine jm.

Kataloogimise ja nimenormandmete töörühma eesmärk on ühtlustada ja koordineerida kataloogimist ning nimenormandmete koostamist e kataloogis ESTER (juht Kristel Veimann, RR). Taas kord kujunes kataloogimise ja nimenormandmete töörühma tegevus väga aktiivseks ja edukaks. Üle on vaadatud kogu juhendmaterjalide pakett, valminud on terve komplekt MARC kataloogimise ja lisajuhendeid. Kõik laiema erialaringkonna poolt kasutatavad juhendid on avalikustatud ka ELNET Konsortsiumi veebilehel. Samuti tegeletakse andmebaaside kvaliteedi monitooringuga ja andmete ühtlustamisega.

E kataloogi ESTER küsimustega tegeleb ka liigitamise ja märksõnastamise töörühm, eesmärgiga ühtlustada ja koordineerida liigitamist ja märksõnastamist e-kataloogis ESTER (juht aasta esimesel poolel Sirje Nilbe, RR; teisel poolel Tiiu Tarkpea, TÜR). Esimesel poolaastal lõpetasid töörühma liikmed ESTERi märksõnaregistri ülevaatamise ja parandamise. Välja kirjutatud normikirjeta märksõnad edastati EMSi toimetajate kätte otsustamiseks, kas võtta need märksõnastikku või mitte. Eraldi käsitleti ka UDK uuendusi.

Eesti artiklite andmebaasi ISE küsimustega tegeleb andmebaasi ISE töörühm (juht Külli Solo, ISE haldur, ELNET). Arutati andmebaasi seadistuse küsimusi, loodi ja täiendati juhendmaterjale, sh koostati andmebaasi ISE kasutajaile suunatud juhend, viidi läbi mitmeid koolitusi (lektorid Külli Solo, Kristel Veimann, Halliki Jürma, Kristiina Jaansen).

Ühishangete töörühm kaardistab konsortsiumi liikmesraamatukogude kasutajate infovajadusi, andmebaasiturul pakutavaid elektroonilisi ressursse ning saadud andmete põhjal selgitab välja prioriteedid ja paneb paika võimalike ühishangete soovid (juht Marika Meltsas, ELNET).

Digiteerimise ja mikrofilmimise töörühm korraldab reglemendi järgi digiteerimist Eesti raamatukogudes kokkulepitud tööjaotuse, ajakava ning rahastamispõhimõtete alusel, arvesta-des ühtseid standardeid ja kvaliteedinõudeid (juht Mihkel Reial, RR).

Digiteerimise ja mikrofilmimise töögrupp seadis oma ülesandeks 2010. aastal eelkõige Eesti trükise Punase raamatu projekti (sh vanade raamatute digiteerimise) käivitamise. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia ja e kataloogi ESTER põhjal vaadati läbi kõik antud perioodil (1851-1917) ilmunud trükiste kirjed ning vastavalt kokkulepitud kriteeriumidele tehti valik kaasamaks väljaanded Eesti trükise Punase Raamatu nimekirja. Valikul peeti oluliseks ainueksemplare, kultuuri-ja teadusloolist aspekti (esimene väljaanne omas teemavaldkonnas, laadis vms), Eestis kultuuriloolisi suundumusi oluliselt mõjutanud trükiseid ning raamatukujunduse ja trükitehnika arengu poolest olulisi trükiseid (nt esimene illustreeritud väljaanne). Kuna nimekiri sai aluseks ka digiteerimisele, sai omaette kriteeriumiks ka kasutajate huvi materjali vastu. Valikuid tegid Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu spetsialistid. Valikute tegemise kriteeriumide, skaneerimise kvaliteedinõuete, e kataloogis ESTER digikollektsioonide kajastamise põhimõtete üle peeti mitu koosolekut ja vahetati suurel hulgal infot.


LISA 1 - Kasutatud lühendid

LISA 2 - E-kataloog ESTER: arvandmed
2.1. Kasutuslitsentide jaotus
2.2. Kirjete arv ESTERis 2010 (seisuga 31.12.2010)
2.3. Andmebaasi ESTER kasv 2007-2010
2.4. Laenutusaktiivsus 2010
2.5. Laenutusaktiivsus 2007-2010
2.6. E-kataloogi ESTER külastusstatistika 2010
2.7. E-kataloogi ESTER külastusstatistika 2010 (mobiilseadmed)

LISA 3 - Eesti artiklite andmebaas ISE: arvandmed
3.1. Kirjete arv ISEs 2010 (seisuga 27.12.2010)
3.2. Jagunemine teemaandmebaasidesse (seisuga 27.12.2010, sh uued-2010 sisestatud)
3.3. Sisestatud kirjed raamatukogude kaupa
3.4. Andmed Google Analytics, põhjal (1.01.2010-31.12.2010)

LISA 4 - E-teadusinfo programmi ühishanked 2010.a.

LISA 5 - HTMi ja raamatukogude rahastatud e-teadusinformatsiooni ühishanked 2010.a.

LISA 6 - ELNET Konsortsiumi eelarve 2010