MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium


 

1. ORGANISATSIOON

Seisuga 31.12.2013 oli ELNET Konsortsiumil 9 liiget ja 6 partnerit (sõlmitakse teenuse osutamise lepingud). Kokku osales konsortsiumi töös 15 liikmes- ja partnerraamatukogu.

Juhatuse liikmed olid Janne Andresoo (RR, juhatuse esimees), Liisi Lembinen (TÜ), Merike Kiipus (EKM), Andres Kollist (TLÜ) ja Asko Tamme (TrtLR).

Aasta jooksul toimus 7 juhatuse- ja 7 üldkoosolekut (sh 3 elektroonilise hääletuse läbiviimisena).

Seisuga 31.12.2013 oli ELNET Konsortsiumis 12 töölepinguga töötajat (TE 4,75). Aasta jooksul tehti väiksemamahulisi ja tähtajalisi töid 15 tööettevõtte- ja käsunduslepingu alusel. Tegev­direktorina jätkas Mare-Nelli Ilus, arendusjuhina Riin Olonen, infosüsteemi üldhaldurina Peeter Kondratjev, infosüsteemi riistvara haldurina Kalju Kill Kask, andmebaasi EMS haldurina Sirje Nilbe, andmebaasi ISE haldurina Külli Solo, veebikataloogi haldurina Maie Ristissaar, IT spetsia­listina Urmas Sinisalu, e‑teadusinformatsiooni ühishangete administraatorina Marika Meltsas, E-teadusinfo programmi assistendina Katriin Kaljovee ja Eesti E-varamu programmi raames loodava portaali ülesehituse spetsialistina Kalev Pihl.  Alates 2013.a. okktoobrist asus Margit Teesalu-Kranich täitma veebihalduri ülesandeid tähtajalise töölepingu alusel. 

ELNET Konsortsiumi 2013.a. eelarve tulud-kulud on toodud lisas 5 (E-teadusinfo programmi eelarve lisas 6 ja E‑varamu eelarve lisas 7).

Arutelu osavõtust EBLIDA (European Bureau of Library Information and Documentation Associations) tööst päädis otsusega lõpetada tegevus 2013.aastal ja ettepanekuga Eesti Raamatu­koguhoidjate Ühingule organisatsioonis osalemiseks.

2012.a. Haridus-ja Teadusministeeriumi algatatud arutelu seoses ELNET Konsortsiumi seniste riigiliikmetega jõudis põhikirja uue redaktsiooni valmimiseni. Dokumendis tuuakse eraldi välja konsortsiumi liikmed ja partnerid. Partneriteks võivad olla Eestis tegutsevad valitusasutuste hallatavad riigiasutused, kohalike omavalisuste ametiasutused ja hallatavad asutused, kui nende asutuste või nende struktuuriüksuste põhimäärusest tulenevaks tegevuseks on informatsiooni kogumine ja kättesaadavaks tegemine.

2013.aastal pälvis ELNET Konsortsiumi aastaauhinna ESTER! Eestimärksõnastiku haldur Sirje Nilbe (on konsortsiumis ka aktiivne osaleja nii kataloogimise ja nimenormandmete töörühmas kui liigitamise ja märksõnastamise töörühmas). Pikka aega oli Sirje ka liigitamise ja märk­sõnastamise töörühma juhiks. Samuti on Sirje olnud toeks paljudes teistes konsortsiumi arendusprojektides.

ELNET Konsortsiumi tänukirjad pälvisid Ave Janu, TTÜR (aktiivsuse, initsiatiivikuse ja tulemuste eest laenumooduli tõlkimisel ja veebikataloogi arendamisel), Kalju Kill Kask, ELNET, TÜR (väsimatu ja kindlameelse tegutsemise eest ESTERi, EMSi ja ISE turvalisuse heaks läbi paljude aastate), Sirje Nilbe, ELNET, RR (suure panuse eest ESTERi, EMSi ja ISE arengusse ning märksõnastamise taktikepi kindlakäelise hoidmise eest paljude aastate jooksul), Maie Ristissaar, ELNET, TLÜAR (panuse ja entusiasmi eest veebikataloogi arendamisel), Margit Teesalu-Kranich, ELNET (panuse ja entusiasmi eest veebikataloogi arendamisel), Signe Tõnisson, ELNET, RR (pikaajalise kohusetundliku panuse eest konsortsiumi ajaloo jäädvustamisel protokollides).

 

2. RAAMATUKOGUSÜSTEEM MILLENNIUM

Integreeritud raamatukogusüsteemi Millennium kasutatakse e‑kataloogi ESTER pidamiseks (http://tallinn.ester.ee ja http://tartu.ester.ee, koostamises osalevad kõik konsortsiumi liikmes­ ja partnerraamatukogud) ning Eesti artiklite andmebaasi ISE pidamiseks (http://ise.elnet.ee, koostamises osalevad 13 raamatukogu). Kokku on raamatukogudel 552 kasutuslitsentsi (lisas 2). Andmebaase varundatakse üle võrgu Tartu Ülikooli varundussüsteemi.

2013. aastal liitusid ELNET Konsortsiumiga Eesti Kaitseväe raamatukogud (Kaitseväe peastaabi raamatukogu, tema 10 harukogu ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogu). Eesti Kaitseväe raamatukoguvõrku kuulub lisaks nimetatutele ka Sõjamuuseumi raamatukogu ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Aastal 2013 oli Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieelarveline eraldis infosüsteemi hoolduseks ja arenduseks kokku 153 068 eurot. Taas kord ületas hooldusmaks infosüsteemi omanikfirmale ministeeriumi eraldise, mistõttu tuli ka 2013. aastal hooldumaksu tasumiseks võtta lisa liikmesraamatukogude kogutavast infosüsteemi arendusfondist.

Lisaks toetas Haridus- ja Teadusministeerium süsteemide liitmist ja üleminekut Sierrale 276 600 euroga. Leping üleannete täitmiseks lõpeb 31.12.2014.a. Hetkel kasutuselolevate kahe süsteemi liitmine ja üleminek uuele tarkvarale annab perspektiivis tuntavat majanduslikku kokkuhoidu nii riist- ja tarkvara hooldus- kui ka arenduskulude osas (uuendatakse üht süsteemi kahe asemel), mis annab märksa paremad võimalused süsteemi edasiseks arendamiseks.

2.1. Riist- ja tarkvara

Serverid töötasid 2013. aastal stabiilselt ja pikemaid katkestusi serverite töös ei esinenud. Aeg-ajalt esines probleeme varundamisega.

Tarkvarasüsteemist oli seisuga 31.12.2013 kasutusel versioon Millennium 2011 upd 1.5. Teksti­põhisest versioonist (INNOPAC) kasutatakse osaliselt veel ainult süsteemi haldusmoodulit.

Veebilinkide kontrollimiseks kasutatakse Terry Reese’i loodud vabavaralisest tarkvarapaketti MarcEdit (koostatud on ka vastavad juhendmaterjalid). ID-kaardi kasutamiseks rakendatakse ELNET Konsortsiumis väljatöötatud tarkvara ELNET-ID. E-kataloogi ESTER rikastamiseks on on kasutusel avakogu juhi tarkvara ja erinevad javascripti rakendused.

Turvalise ühenduse jaoks rakendatakse e‑kataloogis ESTER Thawte 123 ssl-sertifikaate.

Olulisemaks uudiseks keskse riist- ja tarkvara osas tuleb nimetada ettevalmistusi Tallinna ja Tartu iseseisvate osade liitmiseks ning üleminekuks tarkvara uuele versioonile Sierra 2014.aastal. Uues ühises süsteemis hakkab keskne riistvara asuma Tartus, Tartu Ülikooli Raamatukogus.

2.2. E-kataloog ESTER (Tallinn ja Tartu)

Infosüsteemi ESTER kasutatakse 15 Eesti raamatukogus (koos nende haruraamatukogudega on süsteemis kasutusel kokku 1136 asukohakoodi).

E-kataloogi maht (seisuga 31.12.2013) oli kokku 3 177 784 nimetust ja 8 825 086  eksemplari (aastane juurdekasv vastavalt 43 484 nimetust ja 446 885 eksemplari). Aasta jooksul vormistati kataloogi Tallinna ja Tartu osas kokku 2 550 145 laenutust (2012. aastal - 2 651 221 laenutust) ja 1 943 484 laenutähtaja pikendust (2012. aastal 1 988 105 laenutähtaja pikendust).

Seoses Google Analytics’i loenduri mittetöötamisega e-kataloogis pikema aja jooksul 2013. aastal, on statistika aluseks võetud infosüsteemi tarkvara tootja Innovative Interfaces’i statistika. Tallinna ESTERisse tehti 2013. aastal 36 845 520 ja Tartu ESTERisse 38 518 788 päringut. Kuna andmeid kogutakse erinevatel alustel, ei ole käesoleva aasta statistika otseselt võrreldav varasemate aastate Google Analytics’il baseeruva statistikaga (lisas 2).

Järjest suurem kasutajaskond kasutab e-kataloogi mobiilseadmetelt. Infosüsteemi poole pöördutakse kõikidest Eesti maakondadest, samuti välisriikidest. Kasutajaid on olnud enam kui 40 riigist, Eestile lisaks kõige rohkem Venemaalt ja Soomest, aga ka Saksamaalt, Ukrainast, USAst, Rootsist, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Lätist, Taanist, Norrast jm. Antud infosüsteemil on kindel koht Eesti infoühiskonna väljaarendamises.

Olulisemateks tegevusteks infosüsteemis on eelkõige ettevalmistused Tallinna ja Tartu iseseisvate osade liitmiseks ning üleminekuks tarkvara uuele versioonile Sierra 2014.aastal. Samuti on otsustatud, et paralleelselt üleminekuga Sierrale alustatakse kasutajate registreerimise ja autentimise süsteemi arendamist, mis annab kasutajatele võimaluse end ise soovitud raamatukogu kasutajaks registreerida ning nii registreerimisel kui hiljem autentimisel täiendavalt senistele võimalustele ka ID-kaarti ja Mobiil-ID-d kasutada.

Tallinna ja Tartu süsteemide liitmise teemat on aastate jooksul ikka ja jälle üles tõstetud. Juba 1990ndate aastate lõpus arutati konsortsiumis tulevast Tallinna ja Tartu andmebaaside ühendamist, kuid konkreetsema tõuke sai teema alles viimastel aastatel.

Võrreldes infosüsteemi tarkvara hetkel kasutatava versiooniga (Millennium) on tarkvara uues versioonis (Sierra) märgatavaid süsteemiarhitektuurilisi uuendusi (avatud platvorm, vabavara­line andmebaasi mootor PostgreSQL, vabavaraline index/märksõna mootor Lucene jne). Sierra võimaldab kordades enam ja tunduvalt hõlpsamalt luua täiendavaid raamatukogusüsteemiga integreeritud rakendusi. Ka liidestamiseks teiste infosüsteemidega, sh loodava Eesti teadusinformat­siooni koondava e-varamu portaaliga on Sierras tänasest rohkem võimalusi. Vähem oluline pole seegi, et tulenevalt Sierraga kasutatavast riist- ja tarkvaraplatvormist annab infosüsteemi uuendamine perspektiivis nii riist- kui ka tarkvara hoolduskulude kokkuhoidu, mis võimaldab edaspidi suuremaid kulusid süsteemi arendamiseks.

2013.aastal täitus 15 aastat e-kataloogi ESTER kasutuselevõtust. Aasta jooksul oli kataloogis kasutusel erilogo (autor: Peeter Kondratjev).

ESTER15

Sünnipäeva-aasta raames juhiti kasutajate tähelepanu paljudele uutele, aga ka varem olemasolevatele, aga seni vähekasutatud võimalustele kataloogis. Kataloogi esilehe päises tutvustati nt. avakogujuhti, teavikute kommenteerimise võimalust ja samuti võimalust tellida endale püsiteadistus e-kataloogi lisatud uutest huvipakkuvatest teavikutest. Lisaks korraldati kevadel kataloogi kasutajate seas uuring nende rahulolu kohta e-kataloogi võimaluste ja keskkonnaga. Uuringu tulemusi tutvustati ajakirjas „Raamatukogu“ (Maie Ristissaar. E-kataloogi ESTER kasutajate rahulolu // 2013, nr.5, lk.13-15, artikkel on kättesaadav ka RR digitaalarhiivis DIGAR http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=116958). Lühiülevaade tulemustest avaldati ka kataloogi juures.

Suurematest uuendustest võib nimetada ka kahe uue raamatukogu liitumist e-kataloogiga ESTER (Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu ja Eesti Kaitseväe raamatukogud).

Oluline oli ka see, et alates oktoobrist lihtsustati Minu ESTERisse sisselogimist, kus nüüdsest on vaja sisestada ainult kasutajatunnus ja salasõna, esmakordselt kehtestati salasõnale ka nõuded pikkuse ja sisalduvate tähtede/numbrite osas.

Ettevalmistused e-kataloogi nutiseadmetele suunatud versiooni loomiseks seiskusid firma Innovative Interfaces tõttu.

Seoses süsteemide liitmisega moodustati ühiskataloogi fookusgrupp, mille ülesandeks on luua uus ühine veebilahendus e-kataloogile ESTER.

2013. aastal jätkus ka ESTERi kasutusjuhendi (ka inglise keeles) täiendamine. Jätkus ka Millenniumi tõlkimine, samuti töö MARC-kataloogimise juhendite uute redaktsioonidega.

Eraldi teemana jätkus 2013.aastal ka tegelemine IP-põhise juurdepääsu võimaldamiseks Eesti tasulistele võrguväljaannetele (nii e‑ajakirjadele, andmebaasidele kui ka e‑raamatutele) Eesti raamatukogudes. Paljud kirjastajad alustasid juurdepääsu pakkumist kasutajanimede ja salasõnade tasemel, mis sobib üksikisikutele, kuid mitte teenust lugejatele vahendavatele raamatukogudele. Seni käivitunud teenustest töötas korralikult juurdepääs Postimees+ teenusele (pluss.postimees.ee), mõningaid probleeme oli juurdepääsuga TEA e‑väljaannetele (www.teadur.ee, www.ents.ee, www.keelenet.ee), läbirääkimised Ühinenud Ajalehtede väljaannete osas kahjuks seiskusid. Koostatud on nimekiri väljaannetest kellega läbirääkimisi alustada.

Tööd tehti ka mitmete teiste arenduste ettevalmistamisega:

- ühiselt lahendatud kasutajate registreerimise ja autentimise süsteem, mis oleks lisanud e-kataloogis ESTER võimaluse end ise soovitud konsortsiumi raamatukogu kasutajaks registreerida ning nii registreerimisel kui hiljem autentimisel täiendavalt senistele võimalustele kasutada ka ID-kaarti ja Mobiil-ID-d;

- eraldi keskkond Eesti kaanepiltidele jm e-kataloogi ESTER rikastavale andmestikule (nt sisukorrad, sisukokkuvõtted vms);

- nimenormikirjete andmebaas töö dubleerimise vähendamiseks;

- koostöö Google Scholariga ja võimalik liitumine OCLC WorldCat’iga.

Vastamaks lugejate uutele harjumustele ja ootustele veebikeskkondades tuleks lisaks nimetatud teemadega jätkamisele silmas pidada ka Innovative Interfaces uusi tehnoloogiaid, nt veebikataloogi uut versiooni Encore.

2.3. Eesti artiklite andmebaas ISE

Eesti artiklite andmebaasi Index Scriptorum Estoniae (http://ise.elnet.ee) koostatakse peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete põhjal. Andmebaasi loomisel kasutatakse tarkvarasüsteemi Millennium täiendavat moodulit Local Reference Database. Andmebaas asub samas serveris e-kataloogi ESTER Tallinna andmebaasiga. Koostöös osalevad ELNET Konsortsiumi 13 liikmes- ja partnerraamatukogu.

Seisuga 31.12.2013 oli andmebaasis 1 666 154 biblio- ja 58 798 normikirjet, neist varjatuna 20 924 bibliokirjet, mida peale konverteerimist ei ole jõutud veel üle kontrollida. Aasta jooksul sisestati (v.a. laadimised) kokku 62 352 bibliokirjet. Google Analytics’i andmetel külastati andmebaasi ISE aastal 2013  132 066 korral, neist 59 728 unikaalset külastust (lisas 3).

2013. aastal liitus ISEga Kaitseväe peastaabi raamatukogu ja alates novembrist bibliografeerivad nad ISEsse artikleid, mis puudutavad kaitseväge, kaitseliitu ja tema eriorganisatsioone, kaitseministeeriumi, riigikaitset, sõjaajalugu. Artikleid bibliografeeritakse 2013. aasta lõpus avatud Eesti sõjanduse bibliograafia teemabaasi ning artikli sobivuse korral lisatakse see ka ISE teemabaasidesse.

2013. aastal said avalikuks TLÜ Akadeemilise Raamatukogu bibliograafiaosakonnas aastatel 1995-2007 koostatud andmebaasid: Akadeemikud, Geoloogia, Raamatukogu publikatsioonid TLÜ Akadeemilise Raamatukogu väljaanded, Soome-ugri, Ungari.

Aastal 2013 jätkus kirjete konverteerimine, ühisesse keskkonda laadimine ja parandamine. 2013. aastal konverteeriti Rahvusraamatukogu institutsionaalsetesse baasidesse Reprod 37981 ja Eesti õigusbibliograafia 609 kirjet. Tartu Ülikooli Raamatukogu konverteeris 537 kirjet, alambaas ei ole veel avalik. Tartu Linnaraamatukogu Koduloo baasis sai mestitud, parandatud ja avalikustatud 52 717 kirjet ning Personaalia baasis 8786 kirjet. Kahe baasi peale kokku on veel umbes 20 000 kirjet, mis 2104. aasta jooksul peaks saama parandatud ja avalikuks.

Üle terve andmebaasi, korrastatud tegevusena hakatakse topeltkirjeid mestima siis, kui kõikide raamatukogude andmebaasid on ISEsse konverteeritud.

DIGARi linkide moodustamiseks ja kirje juurde pisipiltide kuvamiseks kavandatud JavaScripti rakendustega töö vahepeal seiskus, kuna ikkagi ei ole veel võimalik, et mittetöötavaid linke üldse ei kuvataks. See on jätkuvalt edasise arenduse teema.

 

3. EESTI MÄRKSÕNASTIK (EMS)

EMS on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastik erilaadiliste teavikute eestikeelseks märksõnastamiseks ja infootsinguks. EMSi koostavad Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Jooksva toimetamisega tegeleb 9-liikmeline toimetus, kuhu kuuluvad Sirje Nilbe (toimetuse juht ja EMSi haldur), Urve Erm, Karin Kangur ja Ellen Kiloman Rahvusraamatukogust ning Tiiu Tarkpea, Helgi Laanes, Pille Naggel, Ivika Pall ja Elo Tõnisoo Tartu Ülikooli Raamatukogust. Hooldatavad ainevaldkonnad on jagatud kahe raamatukogu vahel enam-vähem võrdselt. Iga toimetaja vastutab kindlate valdkondade eest. Andmebaasi varundatakse üle võrgu Tartu Ülikooli varundussüsteemi.

2013. aastal lisandus ESTERi andmebaaside, ISE andmebaasi ning rahvaraamatukogude sooviavalduste põhjal 1891 uut märksõna (kustutati 79 ning parandati 2 445 kirjet). Aasta lõpu seisuga oli EMSis 56 507 kirjet.

Kevadel toimus EMSi testversiooni jaoks baastarkvara uuendamine, selle järel andmebaasi ja rakenduse tõstmine uude keskkonda ning uue ems-testi töölerakendamine. Lõpule jõuti juunis. Uues ems-testis ei tööta MARC-kirje moodustamise rakendus, programmeerija Ehtel Taevere on teinud ettepaneku hankida serverisse mõni olemasolev programm MARC-kirjete tegemiseks.

Uusi ja muudetud märksõnakirjeid on perioodiliselt konverteeritud MARC-vormingusse ning laaditud ESTERi andmebaasidesse ja ISE andmebaasi. 2013. aastal toimus 10 laadimist. Alates 2011.aasta detsembrist saab EMSist kirjeid eksportida otse masinloetava standardse MARC-failina, samuti on eksport olemas ka UTF-8 märgistikus. Süsteemi seadetest lähtuvalt tuleb fail ISE jaoks konverteerida UTF8-fail MARC8-failiks (tuleb lahendada koostöös III-ga). Lõplikult pole valminud ka MARCXML väljund, kus on senini veel probleeme diakriitikaga (selle lahendamiseks on 2014. aastaks kavandatud taas kord EMSi baastarkvara ja sellest lähtuvalt ka rakenduse uuendamine).

Üks EMSi teenuseid on püsiteadistus uute, muudetud ja kustutatud märksõnade kohta. Aasta lõpuks oli vastava teenuse tellinud 180 inimest. Püsiteadistus saadeti tellijatele 10 korral.

Google Analytics'i andmetel kasutati EMSi 2013. a 79 669 korda, eri kasutajaid oli 40 236. Ligi pooled kasutuskorrad olid esmakordsed.

Dubleeriva töö vähendamiseks nimenormikirjete koostamisel ja haldamisel on plaanis nii e‑kataloogi ESTER kui ka andmebaasi ISE koostavate raamatukogude ühistööna luua eraldi­seisev nimenormikirjete andmebaas (ka selle andmekogu vastu on väljastpoolt konsortsiumit aktiivselt huvi tuntud). Töö temaatikaga jätkub aastal 2014.

 

4. KOOSTÖÖPROJEKT DEA

Projektis „Digiteeritud Eesti Ajalehed“ osalevad: ELNET Konsortsium (riist- ja tarkvara omanik), Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu.

2013 aasta eripära on see, et alustasime tööd lühiajaliselt ilmunud perioodiliste väljaannetega. Väga paljud neist on ilmunud ainult mõned korrad. Seega arvuliselt see suurt lisa ei toonud, küll aga hulgaliselt tööd nimetuste kirjeldamisel ja ettevalmistamisel. Lisandusid sellised nimetused nagu nt. 20. sajand, Edu, Eesti Kodu, Elva Tulevik, Järvamaa Elu, Laagri Neljapäev, Rapla Uudised, Ringvaade, Tapa Teataja, Võõraste Teejuht jpt.

Lisaks tehti suur töö 300 000 lehekülje kohandamiseks projekti Europeana Newspapers tehnilistest nõuetest lähtuvalt, misjärel nimetatud leheküljed kuuluvad 2014. aastal tärgituvastamisele ja artikliteks segmenteerimisele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 31.12.2013 seisuga on DEA-s kokku avalikult kättesaadav 440 nimetust (1 303 380 lehekülge), mis koos kõigi varukoopiatega teeb DEA mahuks ligi 4,5 TB. Aastane juurdekasv on 57 466 lehekülge. Kasutati andmebaasi keskmiselt 2400-2600 korda kuus.

 

5. E-TEADUSINFO PROGRAMM

E-teadusandmebaaside ostu rahastamine E-teadusinfo programmi raames lõpeb 2013.aastal, aastast 2014 rahastatakse andmebaaside hankimist Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvelisest eraldisest. Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) tarkvara arendamine programmi raames jätkub 2014.a.

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi läbirääkimised andmebaaside katsetuste tellimiseks, ühistellimuste uuendamiseks, edaspidiste võimalike ühishangete kooskõlastamiseks raamatu­kogude vahel toimusid järgmiste kirjastuste ja infokompaniidega (loetletud tähestikuliselt):

  • American Association for the Advancement of Science (AAAS)
  • American Chemical Society
  • American Society of Microbiology
  • American Institute of Physics
  • American Physical Society
  • Brepolis
  • Burgundy Information Services
  • Cambridge University Press
  • Chemical Abstracts Service
  • CSIRO
  • EBSCO
  • Elsevier
  • Emerald Publishing
  • IEEE
  • Institute of Physics (IOP)
  • Nature Publishing
  • Oxford University Press (OUP)
  • Project Muse
  • Proquest
  • Royal Society of Chemistry
  • Sage
  • Springer
  • Taylor & Francis
  • Thomson Reuters
  • Wiley

Kirjastuse Taylor&Francis e-ajakirjade, e-raamatute andmebaasi Safari, American Society for Microbiology e-ajakirjade, andmebaasi SciFinder ja Science Online, kirjastuse Sage andmebaaside ja Emeraldi e-ajakirjade ning Oxford University Press teatmeteoste , Brepolis andmebaaside tellimuste uuendamine toimus väljaspool „E-teadusinfo programmi“.

Aasta jooksul toimusid järgmised kirjastuste / infokompaniide esitlused:

  • Kirjastuse Brill andmebaaside esitlus - Dominique de Roo 26.aprillil
  • EBSCO Discovery koolitus Georg Vogtherr (EBSCO) 23.-24.septembril

Katsetuseks olid avatud järgmised andmebaasid:

  • Thomson Reuters Book Citation Index
  • Kirjastuse Springer e-raamatud

EBSCO/eIFL projekt

E-teadusinfo programmi raames hangitud EBSCO andmebaaside riigilitsentsi aktiivselt kasutavaid asutusi oli 56. Aasta jooksul tehti EBSCO andmebaasides kokku 22 893 564 päringut, loeti/salvestati 498 723 artiklit.

 

Päringud

Artiklid

2013

22 893 564

498 723

2012

10 152 241

446 090

2011

5 788 409

369 951

2010

3 399 719

355 003

2009

2 198 334

342 372

2008

1 148 910

298 076

2007

870 942

278 446

2006

860 112

293 657

Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) tarkvara arenduse osas on 2013.a. tehtud järgmised arendustööd:

1) loodud kesksed finantseerimise taotlemise, aruandluse ja evalveerimise moodulid, mida kasutavad kõik spetsiifilised programmid (sh taotlused, aruaanded, käsunduslepingud jne).

2) loodud spetsiifiliste taotluste ja aruannete vastuvõtmise ja menetlemise keskkonnad (sh ETF grantide taotlemine ja aruandlus, teadusasutuste evalveerimine, teadusaparatuuri taotlemine jne).

3) loodud seosed varasemalt arendatud moodulite ja komponentide ning finantseerimise ja aruandluse moodulite vahel.

4) loodud uute lihtsamate taotluste dünaamilise loomise moodul, mis võimaldab luua ja käivitada uusi taotlusi administraatori poolt ilma eelneva infosüsteemi arendus­tegevuseta.

5) loodud andmete üleviimise skriptid vanast ETISest loodavasse süsteemi.

6. EESTI E-VARAMU PROJEKT

2013. aasta olulisim eesmärk oli portaali arendus- ja integratsioonitööde jaoks tööde teostaja leidmine.

Eesmärgi täitmiseks koostati aasta esimesel poolel portaali jaoks  põhjalik tehniline spetsifi­katsioon. Hankeprotsessi läbiviimiseks kasutati Hangete Korraldamise MTÜ abi, kes oma nime all avaldas väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse.

Kvalifitseerimisdokumentide esitamise tähtaeg oli 09.08.2013. ning korrektselt esitasid dokumendid kaks pakkujat. Mõlemad pakkujad ka kvalifitseeriti, kuigi hindamis­komisjonil oli kahtlus, kas sisuliste läbirääkimiste jaoks on piisav hulk partnereid. Siiski  otsustati  hankega jätkata ning kvalifitseeritud pakkujad said pakkumise esitamiseks tehniline spetsifikatsiooni ning hindamiskriteeriumid.

Üks pakkujatest esitas vaidlustuskomisjonile avalduse, seades kahtluse alla hindamiskritee­riumite objektiivsuse. Nõue rahuldati ning koostöös pakkujaga muudeti kriteeriume selliselt, et need pakkujale objektiivsed tunduksid. Kokkuleppeid ei saavutatud ning sisulised läbirääkimised oleksid hanke jätkamisel võinud jääda 1 pakkujaga läbirääkimisteks. Selline perspektiiv ei olnud kooskõlas hanke eesmärkidega ning ELNETi poolne hindamiskomisjon tegi ettepaneku hanke tühistamiseks, mille ELNET’i juhatus ka heaks kiitis.

13.12.2013.a. kuulutati välja „E-Varamu portaali tarkvara ja integratsioonitööde teenuse tellimine“  uus hange.

7. TÖÖRÜHMAD

Aasta algul oli konsortsiumis seitse töörühma (haldurite kogu, teenuste töörühm, kataloogimise ja nimenormandmete töörühm, liigitamise ja märksõnastamise töörühm, andmebaasi ISE töörühm, ühishangete töörühm, digiteerimise ja mikrofilmimise töörühm), lisaks e‑raamatu temaatikaga tegelev ümarlaud.

Seoses haldurite kogu ja teenuste töörühma ülesannete ja tegemiste järjest suurema omavahelise põimumisega, otsustati aasta lõpus teenuste töörühma tegevus lõpetada.

 

LISA 1 - Kasutatud lühendid

LISA 2 - E-kataloog ESTER: arvandmed
2.1. Kasutuslitsentide jaotus
2.2. Kirjete arv ESTERis 2013 (seisuga 31.12.2013)
2.3. Andmebaasi ESTER kasv 2007-2013
2.4. Laenutusaktiivsus 2013
2.5. Laenutusaktiivsus 2007-2013
2.6. E-kataloogi ESTER külastusstatistika 2010-2013

LISA 3 - Eesti artiklite andmebaas ISE: arvandmed
3.1. Kirjete arv ISEs 2013 (seisuga 31.12.2013)
3.2. Jagunemine teemaandmebaasidesse (seisuga 31.12.2013)
3.3. Sisestatud kirjed raamatukogude kaupa
3.4. Andmed Google Analytics, põhjal (1.01.2013-31.12.2013)

LISA 4 - 2013.a. Teadusandmebaaside ühishanked

LISA 5 - ELNET konsortsiumi 2013.a. eelarve laekumised-kulud

LISA 6 - E-teadusinfo programm 2009-2014

LISA 7 - E-VARAMU 2011-2015