MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium


 

1. ORGANISATSIOON

Seisuga 31.12.2014 oli ELNET Konsortsiumil 9 liiget ja 6 partnerit. Kokku osales konsortsiumi töös 15 liikmes- ja partnerraamatukogu.

Juhatuse liikmed olid Janne Andresoo (RR, juhatuse esimees), Liisi Lembinen (TÜ), Merike Kiipus (EKM), Andres Kollist (TLÜ) ja Asko Tamme (TrtLR).

Aasta jooksul toimus 5 juhatuse- ja 3 üldkoosolekut.

Seisuga 31.12.2014 oli ELNET Konsortsiumis 14 töölepinguga töötajat (TE 6,7). Aasta jooksul tehti väiksemamahulisi ja tähtajalisi töid 32 tööettevõtte- ja käsunduslepingu alusel.

Tegevdirektorina jätkas Mare-Nelli Ilus, arendusjuhina Riin Olonen, veebihaldurina Margit Teesalu-Kranich.

Infosüsteemi ESTER spetsialistid: üldhaldurina töötanud Peeter Kondratjevi vahetas 23. septembrist välja Piret Zettur, riistvara haldurina jätkas Kalju Kill Kask, veebikataloogi haldurina Maie Ristissaar ja IT spetsia­listina Urmas Sinisalu.

EMS haldurina jätkas Sirje Nilbe ja ISE haldurina Külli Solo.

E-teadusandmebaaside hangetega tegelesid administraator Marika Meltsas ja E-teadusinfo programmi assistent Katriin Kaljovee.

E-varamu portaali loomise spetsialistid: alates 14. septembrist töötab Peeter Kondratjev portaali loomise projektijuhina, Kalev Pihl e-varamu portaali ülesehitamise konsultandina ja Sven Põder konsultandina.

ELNET Konsortsiumi 2014.a. eelarve tulud-kulud on toodud lisas 5, E-teadusinfo programmi eelarve ja E‑varamu eelarve lisas 6)

2014.aastal pälvis ELNET Konsortsiumi aastaauhinna ESTER! ja ERÜ aastapreemia arendusjuht Riin Olonen projekti „E-kataloogide ESTER Tallinn ja ESTER Tartu liitmine, uue disainiga ühise veebikataloogi loomine ja infosüsteemi tarkvaraline üleminek Sierrale“ eduka juhtimise eest.

Sama projekt sai ka ERÜ “Aasta tegu teadusraamatukogus“ tunnustuse.

ELNET Konsortsiumi tänukirjad pälvisid  Maie Ristissaar, ELNET (rõõmsameelse ettevõtlikkuse, kohusetundlikkuse ja töökuse eest 2014. a.) ja Piret Zettur, TÜR (süsteemide liitmisel Tartu raamatukogude eestvedamise ja rõõmu ning hooga ühiste eesmärkide nimel töötamise eest).

2014. a. lõppes konsortsiumi kehtiva arengustrateegia (2011 – 2014) tähtaeg ja alustati arengustrateegia  2015 – 2018 koostamist.

Kõik lõppenud arengustrateegias kirjas olnud põhitegevused on olnud jätkusuutlikud ja leidnud edasiarendamist järgnevate aastate tööplaanides. Veidi ebamääraseks on jäänud konsortsiumi edasine seos andmebaasiga DEA ja osalemine digiteerimistegevuses. Mõne teema puhul näitab aeg, missuguseks kujuneb ühe või teise partneri roll ühistegevuses täpsemalt. Esimesed sammud on astutud e-varamu ühisotsingu portaali ja nimenormandmete andmebaasi loomisega, hulk tegevusi jääb järgmisse perioodi.

Suurimaks selle perioodi projektiks kujunes  e-kataloogi ESTER Tallinna ja Tartu andmebaaside liitmine ja üleminek uuele süsteemile Sierra ning sellega seoses uute serverite hankimine. Mõnede infosüsteemi teenuste juurutamine oligi liitmise ootel. Liitmine ja sellest tulenev kokkuhoid iga-aastastes hooldustasudes võimaldas hoogustada arendustegevust. 2015.aastast saab edasi liikuda ühise veebipõhise kasutajate registreerimise ja autentimissüsteemi loomi­sega, kaanepiltide lisamisega e-kataloogile ESTER ning mobiilsete seadmete kasutusele suuna­tud e-kataloogi versiooniga. Uus ühissüsteem annab aluse edasi minna ka halduri käsiraamatu koostamisega. Kataloogimise jt juhendite uuendamine on samuti liitmisejärgselt töösse võetud. Samas avakogujuht on kasutuses, kataloogimis- jt juhendid on avalikustatud konsortsiumi uuel kodulehel ja siseveebis ning e-kataloogi andmed on leitavad Google’is. Google Scholari fookuse muutumisega (tuntakse huvi pigem artiklite andmebaasi kui e-kataloogi andmete vastu) oli lühidalt arutelu all e-kataloogi andmete saatmine ülemaailmsesse OCLC poolt hallatavasse koondkataloogi WorldCat. Ka selle teemaga tegeletakse järgmisel perioodil edasi.

Mõned arengustrateegias olnud teemad otsustati pärast töörühmades kaalumist ühistegevuste nimekirjast maha arvata, nt Põhjamaade raamatukogudes levinud ühise teatmeteenistuse temaatika. Samuti jäi välja e-raamatute temaatika, sellega tegeleb praegu iga raamatukogu omal viisil. Ülikoolide raamatukogud on keskendunud õppematerjalide laenutamisele ja Tallinna Keskraamatukogu on juurutanud oma e-raamatute laenutuskeskkonna.

Digiteerimistegevus on täielikult raamatukogude pädevuses. Selle tegevuse koordineerimisel (laiemalt mäluasutuste vahel) on oma roll Kultuuriministeeriumil. Konsortsiumi raamatukogude ühine arvamus on, et dubleerimise vältimiseks ja koostöö tõhustamiseks võiks info olemasolevate seadmete ja oskusteabe ning kavandatavate tööde kohta olemas olla ja see võiks koonduda konsortsiumi vastavasse töörühma.

2014.a. mais alustasid raamatukogude esindajad perioodi (2015 – 2018) arengustrateegia koostamist. Kaasa mõtlema paluti oma valdkondade juhtivad spetsialistid ja kõik, kellel oli tahtmist oma ideid teistega jagada. Tulemusena lepiti kokku teemades, milles kavatsetakse raamatukogude vahelist koostööd teha ja mida võiks koostatavas dokumendis kajastada.

Peamised teemad on:

1) Koolitus – erinevatele konsortsiumi spetsialistidele igal aastal toimuv kataloogijate päev, ISE teemapäevad, IUG aastakonverents Ameerikas ja sellele järgnev suveseminar konsortsiumi spetsialistidele, NORDIC IUG, mäluasutuste talve– ja suveseminar. Infosüsteemi haldurite abistamiseks peeti kõige otstarbekamaks nn „Halduri käsiraamatu“ koostamist;

2) Andmebaasi ESTER kvaliteet –  loobuti kavast eraldada osa konsortsiumi eelarvest liidetud andmebaaside kirjete korrastamiseks muude arenduste kasuks ning peeti otstarbekamaks jagada see töö raamatukogude vahel, kuna tegemist jätkub aastateks;

3) Normandmestik ja standardid – jätkatakse EMSi ja nimenormandmete andmebaasi haldamist ja arendamist. Eesti olemine läbi ELNETi kontaktiks rahvusvahelisele UDK konsortsiumile;

4) Veebipõhine kasutajate registreerimis- ja autentimissüsteemi loomine  – alustatakse 2015.a.;

5) Andmebaaside rikastamine, nt kaanepildid, veebikataloogi uus versioon, e-kataloogi ja artiklite andmebaasi mobiilsete versioonide loomine (sh erinevad nutiseadmete lahendused);

6) Ühisportaali arendused;

7) Kogutakse analoogset ekspertteadmist ka teiste konkureerivate tarkvarasüsteemide kohta. Analüüsitakse ja hinnatakse raamatukogusüsteemi tarkvara tarnijafirma võime­kust infosüsteemi arendamiseks lähtuvalt konsortsiumi raamatukogude arenguplaani­dest;

8) Avaandmete temaatika;

9) Privaatsuspoliitika;

10) Teenuste turundamine – sh koolitusmaterjalid, õppe-videod, koolitajate infovahetuse edendamine;

11) Kasutusstatistika ühtlustamine (Google Analytics, III süsteemide veebilogid) ja statistika avaldamine kodulehel;

12) Elektroonilise teadusinformatsiooni ühishanked.

 

2. RAAMATUKOGUSÜSTEEM MILLENNIUM/SIERRA

Suurimaks uuenduseks aastal 2014 olid seniste e-kataloogide ESTER Tallinn ja ESTER Tartu liitmine, ühinenud kataloogile uue kujunduse loomine ja kasutuselevõtmine ning üleminek uuele tarkvarasüsteemile Sierra. Kuna artiklite andmebaasi ISE pidamiseks kasutatav tarkvara Local Reference Database ei ole veel Sierras kasutatav, jäi selle andmebaasi pidamiseks alles ka Millennium.

E‑kataloogis ESTER (http://www.ester.ee) osalevad kõik konsortsiumi liikmes-­ ja partnerraamatukogud. Eesti artiklite andmebaasis ISE (http://ise.elnet.ee) osalevad 13 raamatukogu. Kokku on raamatukogudel 554 kasutuslitsentsi (lisas 2). Andmebaase varundatakse üle võrgu Tartu Ülikooli varundussüsteemi.

Aastal 2014 oli Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieelarveline eraldis infosüsteemi hoolduseks ja arenduseks kokku 153 068 eurot. Tänu andmebaaside liitmisele piisas eraldisest hooldusmaksu tasumiseks omanikfirmale.

Lisaks toetas Haridus- ja Teadusministeerium süsteemide liitmist ja üleminekut Sierrale 276 600 euroga. Kahe süsteemi liitmine ja üleminek uuele tarkvarale annab tuntavat majanduslikku kokkuhoidu nii riist- ja tarkvara hooldus- kui ka arenduskulude osas (uuendatakse üht süsteemi kahe asemel) ning annab sellega paremad võimalused süsteemi edasiseks arendamiseks.

2.1. Riist- ja tarkvara

Uus süsteem Sierra töötab kahe serveriga - rakendusserver ja andmebaasiserver. Vajadusi prognoosides (nt kasutajate autentimine, kaanepiltide server jms) sai soetatud täiendav arendus-server. Hõlbustamaks serveripargi töö monitoorimist hangiti eraldi riistvara monitooring-serveri jaoks.

Samuti oli aasta lõpus võimalik Sierra süsteemi täiendada ka tarkvaraga Load Scheduler, mis võimaldab automatiseerida mitmeid toiminguid andmevahetusel (nii andmete impordil kui ekspordil).

Kõik  serverid asuvad Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Veebilinkide kontrollimiseks kasutatakse Terry Reese´i loodud vabavaralist tarkvarapaketti MarcEdit (koostatud on ka vastavad juhendmaterjalid). ID-kaardi kasutamiseks Sierras rakendatakse ELNET Konsortsiumis väljatöötatud tarkvara ELNET-ID. E-kataloogi ESTER teenuste rikastamiseks on kasutusel samuti konsortsiumis loodud avakogujuhi tarkvara ja erinevad javascripti rakendused.

Turvalise ühenduse jaoks rakendatakse e‑kataloogis ESTER Thawte 123 ssl-sertifikaate.

2.2. E-kataloog ESTER

Konsortsiumi liikmete ja partneritena võib infosüsteemi ESTER kasutajateks pidada 15 Eesti raamatukogu, kuid erinevaid asukohti, mida lugejad saavad e-kataloogis piiritleda, on ca 60 (asukohakoode on süsteemis kasutusel kokku 1121).

E-kataloogi maht (seisuga 31.12.2014) oli kokku 2 979 095 nimetust ja 9 053 428 eksemplari (aastane juurdekasv vastavalt -198 689 nimetust ja 228 342 eksemplari). Bibliokirjete arvu vähenemine on osaliselt tingitud e-kataloogide ESTER Tallinn ja ESTER Tartu ühendamisel kokku liidetud kirjetest.  Andmete korrastamine jätkub, mistõttu andmebaasi kasv lähiaastatel on väga aeglase kasvuga või koguni negatiivne.

Aasta jooksul vormistati kataloogis kokku 2 487 986 laenutust (2013. aastal - 2 550 145 laenutust) ja 1 837 338 laenutähtaja pikendust (2013. aastal 1 943 484 laenutähtaja pikendust).

Seoses Google Analytics’i loenduri ebastabiilse töötamisega e-kataloogis pikema aja jooksul nii 2013. kui 2014. aastal, võeti statistika küsimus lahendada 2015.aastaks.

Järjest rohkem kasutatakse e-kataloogi mobiilseadmetelt. Infosüsteemi poole pöördutakse kõikidest Eesti maakondadest, samuti välisriikidest.

2014. aasta olulisim töö oli e-kataloogide ESTER Tallinn ja ESTER Tartu liitmine ning üleminekuga uuele tarkvarale Sierra.

Funktsionaalselt ja mahult väiksem Tartu süsteem liideti Tallinna süsteemiga. Ettevalmistused, uue koodistruktuuri sisseviimine andmebaasi, liitmise mitmekordsed testid jms kestsid kuid. Kataloogide liitmisega seotud põhikoosolekud toimusid Skype’i vahendusel iganädalaselt pea kogu aasta vältel. Väiksemad fookusgrupid (seoses uute serverite hankimisega, reeglite kehtestamisega kirjete liitmiseks ja edasiseks toimetamiseks, samuti ühise e-kataloogi kujunduse ja funktsionaalsuse kokkuleppimiseks) said kokku veel täiendavalt.

Kui normikirjete osas otsustas ELNET Konsortsium kirjed ise liita ja üle kanda, siis nimetuse- ja eksemplarikirjete osas tuli jääda lootma omanikfirma peale. Nendepoolselt kavandatud 1-2 liitmise testi asemel tuli meil ette võtta 5 testi ja oleks soovinud neid teste veelgi teha. Andmebaaside tegelik liitmine käivitati 20.juunil.

Kasutajatele avati liidetud andmebaas uues kujunduses 9. juulil esialgu ainult eestikeelsena. Uut kujundust aitas luua Mindworks Industries OÜ.

ESTER   ESTER

Kataloogide liitmisest ja uue e-kataloogi avamisest teavitasime nii e-kataloogi kui konsortsiumi kodulehe vahendusel, lisaks läbi ajakirjanduse ja televisiooni.

Kataloogi avamise ajaks olid ühisesse andmebaasi laaditud nimetuse-, eksemplari- ja lugejakirjed ning laenutusandmed. Algas laaditud andmete järelkontroll ja vigade parandamine (nt. võlgnevuste summade parandamised). Mistahes põhjustel laadimata jäänud andmete leidmiseks korraldati seejärel e‑kataloogis ESTER Tartu olnud ja ühisesse e-kataloogi laaditud kirjete võrdlus. Võrdluse tulemusena toimus veel väiksemaid täiendavaid laadimisi. Juuli lõpus laaditi ka komplekteerimisega seotud kirjed. Augustis toimusid viimased järellaadimised ning laaditi veel kursusekirjed.

Paralleelselt sellega valmistati ette ingliskeelse e-kataloogi avamist (avati 19.augustil) ning viimistleti e-kataloogi kasutusjuhendit. Kuni aasta lõpuni jätkus töö e-kataloogi funktsionaalsuse täiendamisega, luues selleks erinevaid javascripti rakendusi. Kasutusele võeti funktsioon „Teata veast“, mille kaudu saab lugeja teavitada kirje andmete vigadest, sh muudest leitud probleemidest e-kataloogis ESTER. Mitmed raamatukogud lisasid oma Facebook-i leheküljele saki „Otsi e-kataloogist ESTER“, mis hõlbustab juurdepääsu raamatukogu teavikutele ja kollektsioonidele.

Hilissügisel, ajavahemikus 22.10. – 10.11., 2014 viidi läbi ühiskataloogi rahulolu-uuring, mille eesmärk oli koguda kasutajatelt tagasisidet uue e-kataloogi kohta. Kui 2013. a oli e-kataloogi ESTER küsitlus avalik viis nädalat, siis sellel aastal lühema perioodi jooksul vastas küsitlusele rohkem kasutajaid, kokku 334 kasutajat, neist 3 inglise keeles (2013. a 286 ja 1 inglise keeles). Rahulolu-uuringust selgus, et uus e-kataloog ESTER on kasutajasõbralikum ja kaasaegsem.

Detsembris kujundati e-kataloogi logo pühadepäraseks ja otsustati valmistada ka teiste suuremate tähtpäevade jaoks eriilmeliste kujunduselementidega logosid.

ESTER

 

Detsembris kujundati e-kataloogi logo pühadepäraseks ja otsustati valmistada ka teiste suuremate tähtpäevade jaoks eriilmeliste kujunduselementidega logosid.

Kataloogide liitmisele järgnenud andmebaasi re-indekseerimine kestis suvel oodatust kauem, mistõttu lükkus paari nädala võrra edasi Sierrale ülemineku ettevalmistustega alustamine. Sellegipoolest said septembris toimuda Sierra tutvustused ning Sierrale üleminek lõppes õigeaegselt 6.oktoobril (seoses ajavahega meie töötajate jaoks 7. oktoobril).

SierraSüsteemi kasutamine on näidanud, et üheks suuremaks probleemiks on osutunud Sierra aeglus. Lahendust sellele otsiti koostöös firmaga Innovative Intarfaces ja hetkel on olukord paranenud. Monitoorimine sellel liinil jätkub.

Võrreldes infosüsteemi tarkvara varasema versiooniga (Millennium) on tarkvara uues versioonis (Sierra) märgatavaid süsteemiarhitektuurilisi uuendusi (avatud platvorm, vabavaraline andme­baasi mootor PostgreSQL, vabavaraline index/märksõna mootor Lucene jne). Sierra võimaldab kordades enam ja tunduvalt hõlpsamalt luua täiendavaid raamatukogusüsteemiga integreeritud rakendusi. Ka liidestamiseks teiste infosüsteemidega, sh Eesti teadusinformatsiooni koondava e-varamu portaaliga, on Sierras rohkem võimalusi.

Vähem oluline pole seegi, et tulenevalt Sierra kasutatavast riist- ja tarkvaraplatvormist annab infosüsteemi uuendamine perspektiivis majanduslikku kokkuhoidu nii riist- kui tarkvara hoolduskuludes. See annab aga märksa paremad võimalused süsteemi arenduseks edaspidi.

Eraldi teemana jätkus 2014.aastal tegelemine IP-põhise juurdepääsu võimaldamiseks Eesti tasulistele võrguväljaannetele (nii e‑ajakirjadele, andmebaasidele kui ka e‑raamatutele) Eesti raamatukogudes. Paraku on seni käivitunud ainult juurdepääs Postimees+ teenusele (pluss.postimees.ee), mõningaid probleeme on juurdepääsuga TEA e‑väljaannetele (www.teadur.ee, www.ents.ee, www.keelenet.ee), läbirääkimised Ühinenud Ajalehtede väljaannete osas kahjuks seiskusid. Koostatud on nimekiri väljaannetest kellega läbirääkimisi alustada.

2014.aasta sügisel toimus taas Eestis Nordic IUG konverents. Nordic IUG on firma Innovative Interfaces tarkvaratoodete kasutajate Põhja- ja Baltimaade grupp, koostööd teeme juba alates 2003.aastast. Konverentsi korraldatakse üle kahe aasta roteeruvalt Eestis, Soomes ja Rootsis. Konverents toimus 9.-10.oktoobril, vahetult peale süsteemile Sierra üleminekut, mis andis muuhulgas ka võimaluse tähistada koos kolleegidega ja firma Innovative Inerfaces esindajatega konsortsiumi 2014.aasta suurprojekti edukat lõpetamist.

2015.aastal saab jõudsamalt edasi minna kaua kavas olnud, kuid seni väga vaikselt arenenud teemadega:

- ühiselt lahendatud kasutajate registreerimise ja autentimise süsteem, mis oleks lisanud e‑kataloogis ESTER võimaluse end ise soovitud konsortsiumi raamatukogu kasutajaks registreerida ning nii registreerimisel kui hiljem autentimisel täiendavalt senistele võimalustele kasutada ka ID-kaarti ja Mobiil-ID-d;

- eraldi keskkond Eesti kaanepiltidele jm e-kataloogi ESTER rikastavale andmestikule (nt sisukorrad, sisukokkuvõtted vms);

- nimenormikirjete andmebaas töö dubleerimise vähendamiseks;

- koostöö Google Scholariga ja võimalik liitumine OCLC WorldCat’iga.

Vastamaks lugejate uutele harjumustele ja ootustele veebikeskkondades tuleks lisaks nimetatud teemadega jätkamisele silmas pidada ka Innovative Interfaces uusi tehnoloogiaid, nt veebikataloogi uut versiooni Encore.

2.3. Eesti artiklite andmebaas ISE

Eesti artiklite andmebaasi Index Scriptorum Estoniae(http://ise.elnet.ee) koostatakse peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete põhjal. Andmebaasi loomisel kasutatakse tarkvarasüsteemi Millenniumtäiendavat moodulit Local ReferenceDatabase. Andmebaas asub samas serveris e-kataloogi ESTER Tallinna andmebaasiga. Koostöös osalevad ELNET Konsortsiumi 13 liikmes- ja partnerraamatukogu.

Seisuga 31.12.2014 oli andmebaasis 1 715 874 biblio- ja 60 274 normikirjet, neist varjatuna 16 267 bibliokirjet, mida peale konverteerimist ei ole jõutud veel üle kontrollida. Aasta jooksul sisestati kokku 39 796 bibliokirjet ja konvenrteeriti 16 406 bibliokirjet. Google Analytics’i andmetel külastati andmebaasi ISE aastal 2014 125 151 korral, neist 6 1718 unikaalset külastust (lisas 3).

Aastal 2014 jätkus kirjete konverteerimine, ühisesse keskkonda laadimine ja parandamine.

2014. a. konverteeriti kokku 16 406 kirjet. Rahvusraamatukogus konverteeriti ProCite andmebaasist ’Teater. Muusika. Kino (1982-1997)’ 3504 kirjet ISE teemabaasi ’Kunst, muusika, teater, film’. Institutsionaalsesse ’Eesti õigusbibliograafia’ teemabaasi konverteeriti õigusteaduse alaste üliõpilastööde 3175 kirjet ja õigusteaduse alaste raamatute (1900-2010) 9226 kirjet. Kõik eelmistel aastatel baasidesse ’Tartu kodulugu’ ja ’Tartu personaalia’ konverteeritud kirjed on toimetatud, dubletid mestitud ja tehtud avalikuks.

2015.aastal on kirjeid veel lisandumas Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Kaitseväe Peastaabi raamatukogu teemabaasidesse.

Seoses uue ajalehtede andmebaasi (dea.digar.ee) arendusega ei bibliografeeri Rahvusraamatu­kogu alates 1. jaanuarist 2014 oma hallatavatesse ISE teemabaasidesse artikleid järgmistest ajalehtedest: Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Maaleht, Postimees, Postimees : на русском языке, День за Днем, Деловые ведомости, MK Эстоний. Neid ajalehti bibliografeeritakse ISEsse edasi hariduse (TLÜAR) ning sõjanduse ja kaitsepoliitika (Kaitseväe Peastaabi raamatukogu) teemadest lähtuvalt. Rahvusraamatukogus bibliografeeritakse ajalehekirjeid edasi RR institutsionaalsetesse teemabaasidesse. Bibliografeeritud ajaleheartiklid lisatakse ka vastavatesse ISE teemabaasidesse.

E-kataloogide ESTER Tallinn ja ESTER Tartu liitmise tõttu vähenes ka töö veebilinkide lisamisel ISEs. Kui enne juulit 2014 tehti artiklikirjetesse veebilingid väljaande leidumusele nii Tallinna kui Tartu e-kataloogis, siis alates liitumisest peab tegema vaid ühe veebilingi e-kataloogile ESTER.

DIGARi linkide moodustamiseks ja kirje juurde pisipiltide kuvamiseks kavandatud JavaScripti rakendustega töö vahepeal seiskus, kuna ikkagi ei ole veel võimalik, et mittetöötavaid linke üldse ei kuvataks. See on jätkuvalt edasise arenduse teema.

Alates 1.oktoobrist 2014 on andmebaasi ISE ajalehekirjeid võimalik siduda automaatsete püsilinkidega DIGARi Eesti ajalehtede portaalis (dea.digar.ee) olevate artiklitega.

 

3. EESTI MÄRKSÕNASTIK (EMS)

EMS on kõiki ainevaldkondi hõlmav tesauruse struktuuriga märksõnastik erilaadiliste teavikute eestikeelseks märksõnastamiseks ja infootsinguks. EMSi koostavad Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu, jooksva toimetamisega tegeleb 9-liikmeline toimetus. Hooldatavad ainevaldkonnad on jagatud kahe raamatukogu vahel enam-vähem võrdselt. Seoses e‑kataloogide ESTER Tallinn ja ESTER Tartu liitmisega muutus mõnevõrra ka ainevaldkondade jaotus toimetajate vahel ning EMSi märksõnanormikirjete muudatuste sisseviimise kord e‑kataloogis.

Andmebaasi varundatakse üle võrgu Tartu Ülikooli varundussüsteemi.

Tarkvaraarenduses ei toimunud soovitud nihkeid. Endiselt ei ole EMSi testrakenduses käima saanud masinaloetava MARC-kirje rakendust. Valulapseks on jäänud MARCXML-vormingus andmete väljastamine.

2014. aastal lisandus ESTERi andmebaaside, ISE andmebaasi ning rahvaraamatukogude sooviavalduste põhjal 1 339 uut märksõna (kustutati 36 ning parandati 2 005 kirjet). Aasta lõpu seisuga oli EMSis 57 814 kirjet.

Uusi ja muudetud märksõnakirjeid on perioodiliselt konverteeritud MARC-vormingusse ning laaditud ESTERi andmebaasidesse ja ISE andmebaasi. 2014. aastal sai korda ka kirjete edastus andmebaasi ISE (ilma täiendava konverteerimiseta). Aasta jooksul toimus 9 laadimist, üks neist Sierra testlaadimine. Üleminek Sierrale normikirjete laadimises probleeme ei tekitanud.

Üks EMSi teenuseid on püsiteadistus uute, muudetud ja kustutatud märksõnade kohta. Aasta lõpuks oli vastava teenuse tellinud 186 inimest. Püsiteadistus saadeti tellijatele 8 korral.

Google Analyticsi andmetel kasutati EMSi 2014. a 74 501 korda. Eri kasutajaid oli 38 161. Ligi pooled kasutuskorrad olid esmakordsed. Keskmine seansi pikkus – 7 min 29 sek.

Vaadatud lehekülgede arv – 578 011, lehekülgi seansi kohta – 7,76. Seanssidest 28,01% oli selliseid, kus esilehelt kaugemale ei mindud (single page visits). Külastusi Eestist oli 97,51%; Soomest 0,70% (524 korda), järgnesid UK, Saksamaa, Rootsi, Belgia, USA, Luxembourg, Hiina ja Norra.

 

4. NIMENORMANDMETE ANDMEBAAS (NABA)

NABA loodi eesmärgiga luua süsteem, millesse koondada Eesti erinevates raamatukogudes loodavad normikirjed isikutele, asutustele, ajutistele kollektiividele ja ühtluspealkirjadele.

Ühtsesse süsteemi koondatavad normikirjed on kasutamiseks e-kataloogis ESTER, artiklite andmebaasis ISE ja teistes raamatukogukataloogides, samuti kõigile asjast huvitatud andmebaasidele. Normandmed peavad vastama rahvusvahelistele kataloogimisreeglitele ning olema MARC21 normandmete vorminguga.

Andmebaas on avalik ja internetis tasuta kättesaadav ja töötab kõigi enamlevinud veebilehitsejatega. Lõppkasutaja liides on eesti ja inglise keeles, andmed on ladina kirjas ja kirillitsas. Süsteemi loomise aluseks on baasdokument „Nõuded NABA tarkvarale“ (koostatud 4.12.2013, täiendatud 25.11.2014).

12.12.2014 valiti ELNET Konsortsiumi raamatukogude hääletuse tulemusena uue loodava süsteemi nimeks NABA. 

2015. aasta alguses algab süsteemi laiem testimine. Testperioodi lõppedes tehakse tarkvara arendaja poolt lõplik e-kataloogis ESTER ja artiklite andmebaasis ISE olevate nimenormikirjete liitmine ja nende laadimine uude andmebaasi. Esimese etapina tuleb korrastada liidetud ESTERi ja ISE kirjed. Selliseid liitunud kirjeid, mis tuleb üle vaadata ja korrastada, on hetkeseisuga 4080.

Uue süsteemi käivitudes tutvustatakse seda lähemalt Eesti erinevates mäluasutustes (leidmaks uusi koostööpartnereid). Samuti tuleb uurida võimalusi liituda erinevate sarnaste rahvus­vaheliste andmebaasidega, nagu näiteks VIAF (Virtual International Authority File).

 

5. KOOSTÖÖPROJEKT DEA

Projektis „Digiteeritud Eesti Ajalehed“ osalevad: ELNET Konsortsium (riist- ja tarkvara omanik), Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu.

Seisuga 31.12.2014 oli DEA-s kokku avalikult kättesaadav 444 nimetust (1 315 190 lehekülge), mis koos kõigi varukoopiatega teeb DEA mahuks ligi 4,6 TB.

Juurdekasv oli 2014.aastal tagasihoidlik järgmistel põhjustel:

1. Rahvusraamatukogus võeti kasutusele uus DIGARi Eesti ajalehtede portaal (dea.digar.ee), mistõttu raamatukogus keskenduti mikrofilmide digiteerimise kõrval vanema perioodi ajalehtede digiteerimisele otse paberkandjalt. Need nimetused ja failid suunatakse otse uude portaali ning kajastuvad sealses statistikas.

2. Ressursse kulus ka projekti ’Europeana Newspapers’ raames (osaleb Rahvusraamatukogu) suures mahus dea.nlib.ee failide tärktuvastamisele ja segmenteerimisele, mis vähendas jõudlust dea.nlib.ee täiendamisel.

3. Kuna Rahvusraamatukogu alustas lühiajaliselt ilmunud ajalehtede digiteerimise ja indekseerimisega (kokku 241 nimetust) ning nii suure hulga nimetuste lisamine dea.nlib.ee väljaannete nimekirja oleks muutnud nimekirja lugejale raskesti hallatavaks, peatati materjali avamine lugejale, kuni leitakse lahendus ühe-, kahenumbriliste nimetuste kuvamiseks süsteemis.

4. Puudusid ka ressurssid kettamassiivide täiendamiseks, mis mõjutas tööd digiteeritud filmidega Mikroindeksis ning seetõttu keskenduti esmajoones skaneerimisele ja pildi-töötlusele (lõikamine). Andmete töötlemine ja avalikult kättesaadavaks tegemine seiskus kuni täiendava kettamassiivi hankeni Rahvusraamatukogus septembris 2014.

 

6. E-TEADUSINFO PROGRAMM

E-teadusandmebaaside hankimine programmi raames lõppes 2014.a. alguses, kui tasuti viimased maksed.

Jätkus E-teadusinfo programmi tegevus nr. 2  „Eesti Teadusinfosüsteemi tarkvara arendamine”.

Lähtuvalt projekti eesmärkidest ja muudetud ajaplaanist oli 2014. a. eesmärgiks Eesti Teadusinfosüsteemi uue tehnoloogilise lahenduse juurutamine. Kuna tööd on kujunenud eeldatust keerulisemaks ning samas viidud paralleelselt süsteemi sisse erinevaid seadusandlusest ja tellija vajadustest tingitud muudatusi, on projektil ajaline mahajäämus. Seetõttu ei ole 2014. a. lõpuks tervikuna täidetud püstitatud eesmärgid ning raha kasutamise plaan.

2014. a. lõpuks realiseeriti kõik infosüsteemi põhimoodulid ning suurem osa administreerimise ja liidestamisega seotud etappidest. Lõpetamata jäid osa liidestamise ja administreerimisega seotud töödest, mis antakse üle 2015.a. jaanuari jooksul ning dokumenteerimise ja juurutamisega seotud etapid, mis teostatakse 2015.a. esimesel poolaastal. Lisaks üleantud etappidele viidi paralleelselt sisse muudatusi, mis olid tingitud uute rahastusprogrammide loomise ja realiseerimisega praegu toimivas tehnoloogilises lahenduses, garanteerimaks toimiva (ETIS1) ja loodava süsteemi (ETIS2) võrdne seis.

 

7. E-TEADUSANDMEBAASID

2014. a. rahastab e-teadusandmebaaside hankimist Haridus-ja Teadusministeerium, aasta eraldis oli 3 083 813,00 eurot.

Toimusid läbirääkimised andmebaaside katsetuste tellimiseks, ühistellimuste uuendamiseks, edaspidiste võimalike ühishangete kooskõlastamiseks raamatukogude vahel toimusid järgmiste kirjastuste ja infokompaniidega (loetletud tähestikuliselt):

  • American Association for the Advancement of Science (AAAS)
  • American Chemical Society
  • American Society of Microbiology
  • American Institute of Physics
  • American Physical Society
  • BNS
  • Brepolis
  • Cambridge University Press
  • Chemical Abstracts Service
  • CSIRO
  • EBSCO
  • Elsevier
  • Emerald Publishing
  • IEEE
  • Institute of Physics (IOP)
  • Nature Publishing
  • Oxford University Press (OUP)
  • Project Muse
  • Proquest
  • Royal Society of Chemistry
  • Sage
  • Springer
  • Taylor & Francis
  • Thomson Reuters
  • Wiley

American Society for Microbiology e-ajakirjade, kirjastuse Taylor & Francis e-ajakirjade, e‑raamatute andmebaasi Safari, andmebaasi SciFinder ja Science Online, kirjastuse Sage e‑ajakirjade ja andmebaasi Sage Research Methods ja Emeraldi e-ajakirjade ning Oxford University Press teatmeteoste , Brepolis andmebaaside tellimuste uuendamine ning Nature Publishing e-ajakirjade lisatellimus toimusid väljaspool Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud lepinguga sätestatud tegevuskava.

2014. a. kujunes pingeliseks, sest lõppesid mitmeaastased lepingud mitmete suurte kirjastajatega (Thomson Reuters, Elsevier, Springer) ning hinnatõusu ohjeldamiseks tuli pidada raskeid läbirääkimisi. Lisaks andis tunda euro nõrgenemisest tingitud hinnatõus, mis küll suuremas ulatuses mõjutab 2015. aasta eelarvet.

Aasta jooksul toimusid järgmised kirjastuste / infokompaniide esitlused:

Thomson Reuters Web of Science Next Generation, InCites - Marcin Kozakowski, Marcin  Kapczynski, 17. jaanuaril.

Kirjastuse Oxford University Press andmebaaside esitlus - Mark Turner ja  Marzena Giers-Fidler. 27.veebruaril.

Cambridge University Press andmebaaside esitlus - Madeleine Eve, 21. märtsil.

Krzysztof Szymanski (Elsevier) andmebaasi Scopus koolitus  24.septembril.

Kirjastuse Emerald esitlus - Radka Machkova, 6. ja 7. oktoobril.

Katsetuseks olid avatud järgmised andmebaasid:

  • Thomson Reuters InCites
  • SciVal
  • BNS uudised
  • Cambridge-i e-raamatud

 

2014.a. hangitud e-teadusandmebaaside nimekiri on toodud Lisas 4.

EBSCO/eIFL projekt

E-teadusinfo programmi  raames hangitud EBSCO andmebaaside riigilitsentsi aktiivselt kasutavaid asutusi oli 58.  Aasta jooksul tehti EBSCO andmebaasides kokku 33 262 143päringut, loeti/salvestati 511 904 artiklit. Statistika näitab, et EBSCO andmebaaside kasutus on aasta-aastalt kasvanud.

 

Päringud

Artiklid

2014

33 262 143

511 904

2013

22 893 564

498 723

2012

10 152 241

446 090

2011

5 788 409

369 951

2010

3 399 719

355 003

2009

2 198 334

342 372

2008

1 148 910

298 076

2007

870 942

278 446

2006

860 112

293 657

 

8.  E-VARAMU PORTAAL

Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt „E-varamu ja kogude säilitamine „ (I etapp)

Loodav E-varamu portaal peab tagama internetis läbi ühe värava juurdepääsu Eesti mäluasutustes olevale teaduskirjandusele, rahvusteavikutele, eesti-kesksetele kultuuriloo ja rahvaluule kollektsioonidele, haruldastele vanaraamatutele, arhiivides ja muuseumides peituvale teabele ja muule siin nimetamata vaimuvarale, mis seni on olnud vaid materiaalsel kujul või killustatult erinevatel internetilehekülgedel.

26.09.2014.a. allkirjastati e-varamu portaali hanke leping ning hankelepingu ajakohaselt sai valmis 15.12.2014.a. e-varamu portaali prototüüp, kuhu oli liidestatud nelja partneri andmekogud.

E-varamu portaali juhtrühm koosneb 10nest liikmest:

  • Marco Kirm - Tartu Ülikooli teadusprorektor
  • Martin Hallik - Tartu Ülikooli õppeprorektor
  • Tiit Land - Tallinna Ülikooli rektor
  • Andres Kollist - Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor
  • Mare-Nelli Ilus - ELNET Konsortsiumi tegevdirektor
  • Merike Kiipus - Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja
  • Janne Andersoo - Eesti Rahvusraamatukogu direktor
  • Priit Pirsko - Rahvusarhiiv, riigiarhivaar
  • Vallo Mulk - Sihtasutuse Archimedes ja Eesti Teadusagentuuri esindaja
  • Jochen Schon - Fraunhofer IAIS

E-varamu portaali juurde moodustatud töögrupp koosneb 11nest liikmest:

  • Peeter Kondratjev - (ELNET Konsortsium)
  • Kalev Pihl - (ELNET Konsortsium)
  • Lauri Leht - Rahvusarhiiv
  • Maie Ristissaar – Eesti Rahvusraamatukogu
  • Siim Liivand – Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
  • Anneli Sepp – Tartu Ülikooli Raamatukogu
  • Raigo Püü – Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukoug
  • Marju Mikkel – Eesti Kirjandusmuuseum
  • Sven Põder – ELNET Konsortsium
  • Urmas Sinisalu – Eesti Rahvusraamatukogu, ELNET Konsortsium
  • Aadi Kaljuvee – Rahvusarhiiv

Projekti ajakava:

 

Prototüüp (15.12.2014)

1

National Archive

Digital search and access systems Saaga, AIS, FIS, FOTIS, Map IS

2

National Library

Digital Archive DIGAR

3

ELNET Consortium

ESTER

4

Library of the University of Tartu

Digital collection of the University of Tartu (software DSpace)

Release Candidate (15.05.2015)

5

Academic Library of Tallinn University

MediaInfo of Tallinn University (software MediaInfo)

6

Tallinn University of  Technology

Tallinn University of technology digital collection

7

Museum of Literature

Digital archive Kivike

8

Ministry of Culture

Information System of Estonian Museums MuIS

9

Ministry of Education and Research

Estonian Research Information System ETIS

Release Candidate 2 (15.12.2015)

10

ELNET Consortium

Database Estonian Articles ISE

11

ELNET Consortium

Estonian Subject Thesaurus EMS

12

Center of Estonian Language Resources of the University of Tartu

Center of Estonian Language Resourses

13

eBiodiversity

eBiodiversity

 

9. TÖÖRÜHMAD

Konsortsiumis on seitse töörühma (haldurite kogu, kataloogimise ja nimenormandmete töörühm, liigitamise ja märksõnastamise töörühm, andmebaasi ISE töörühm, ühishangete töörühm, digiteerimise töörühm, e-varamu portaali töörühm).

 

LISA 1 - Kasutatud lühendid

LISA 2 - E-kataloog ESTER: arvandmed
2.1. Kasutuslitsentide jaotus
2.2. Kirjete arv ESTERis 2014 (seisuga 31.12.2014)
2.3. Andmebaasi ESTER kasv 2007-2014
2.4. Laenutusaktiivsus 2007-2014
2.5. E-kataloogi ESTER külastusstatistika 2010-2014

LISA 3 - Eesti artiklite andmebaas ISE: arvandmed
3.1. Kirjete arv ISEs 2014 (seisuga 31.12.2014)
3.2. Jagunemine teemaandmebaasidesse (seisuga 31.12.2014)
3.3. Sisestatud kirjed raamatukogude kaupa
3.4. Andmed Google Analytics, põhjal (1.01.2014-31.12.2014)

LISA 4 - 2014.a. Teadusandmebaaside ühishanked

LISA 5 - ELNET konsortsiumi 2014.a. eelarve laekumised-kulud

LISA 6 - E-teadusinfo programm 2009-2015

LISA 7 - E-VARAMU 2011-2015