Elektroonilise raamatukogu võimalikkusest Eestis

Marika Meltsas, TÜR

Taust
eIFL projekt
eIFL jätkuprojekt
ScienceDirect
Andmebaaside tasuta katsetused
Probleemid, takistused
Kokkuvõtteks

Taust

Eesti suurimates raamatukogudes alustati võrgus pakutavate andmebaaside katsetusi 1998. aastal. Internetiühendus oli küll soovitust aeglasem, kuid siiski piisavalt stabiilne, et üles kaaluda paratamatult vähemkasutatavad kohtkasutuses CD-ROM-idel andmebaasid. Raamatukogud teadvustasid, et kirjastustega soodsamate kokkulepete sõlmimiseks on kasulik moodustada konsortsiume.

EBSCO1998. a. novembris loodi ELNET konsortsiumi juurde ka elektrooniliste teavikute komplekteerimise koordineerimise töögrupp. 1999. aastal jõuti täistekstandmebaaside ostmiseni, kusjuures kolm raamatukogu leppisid kokku, et ostavad ühiselt EBSCO täistekstandmebaasid ning saavutasid seeläbi, et firma EBSCO tegi neile sooduspakkumise. Andmebaasi EBSCO Academic Search Elite ühisostus osalesid Tartu Ülikooli Raamatukogu, Rahvusraamatukogu ja Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Eesti jaoks oli see esimene samm maailmas juba tavaks kujunenud elektroonilise informatsiooni ostmiseks moodustatavate konsortsiumite loomisel.

eIFL projekt

eIFLAlates 2000. aastast käivitus projekt eIFL (Electronic Information for Libraries). EBSCO ja OSI (Open Society Institute) ühisprojekti raames teeb EBSCO kõigis 39-s George Sorosi poolt finantseeritud Avatud Ühiskonna Instituudi võrgustikus olevas riigis interneti vahendusel kättesaadavaks üle 3000 valdavalt sotsiaal- ja humanitaarteaduste-alase täistekstajakirja, ajalehe, teatmeteose, samuti mitme uudisteagentuuri uudised ning meditsiinialase andmebaasi Medline. Riikidele määrati aastateks 2000-2002 fikseeritud hind, Eestile on see 48 000 $.

Kuna Avatud Eesti Fond lõpetas 2000. aastal oma tegevuse senisel kujul, määrati seni EBSCO andmebaaside ühishanget koordineerinud Marika Meltsas eIFL projekti koordinaatoriks Eestis.

Et katta nõutav aastamaks, tuli kujunenud olukorras EBSCO andmebaase tellivate raamatukogude ringi laiendada. 2000. aastal ühinesid mitteformaalse EBSCO konsortsiumiga kaheksa raamatukogu – TÜR, EAR, RR, TTÜR, TPÜR, eraülikooli “Nord”, “Audentes” ja Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis raamatukogu. 2001. aastal raamatukogude arv suurenes veelgi, andmebaaside ühisostus osales 11 raamatukogu, lisandusid eraülikool “Mainor”, Sisekaitseakadeemia, Riigikontrolli raamatukogu. Aasta lõpul soovisid andmebaaside ostuga ühineda veel Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi raamatukogu.

2001. aastal rikastusid EBSCO poolt pakutavad andmebaasid nii teabeallikate kui lisateenuste osas märkismisväärselt. Täistekstandmebaasidesse lisandus üle 2000 ajakirja, eeskätt loodus- ja täppisteaduste aladelt. Ka majandusandmebaasi Business Source Premiere lisandus sadu uusi ajakirju. EBSCO tegeleb aktiivselt retrodigiteerimisega, juba on mõni ajakiri aastast 1965 täistekstidena kättesaadav. Andmebaasi Master File Premiere lisati aga mitmeid uusi teatmeteoseid (Hutchinson’s Biography Database, Britannica Biographies, Cambridge Dictionary of American Biography jt.)

eIFL projekti raames on EBSCO kohustunud andmebaasidesse lisama vastavate maade ingliskeelseid kvaliteetajakirju. Eestist jõudsid tänu eIFL projektile EBSCO andmebaasidesse ajakirjad Trames, Sign Systems Studies. Papers on Anthropology, Töid märgisüsteemide alalt, Teaduste Akadeemia toimetised. Seega on projekt aidanud kaasa ka Eesti teadlaste tööde laiemale tutvustamisele maailmas. Kasutajasõbraliku lisateenusena pakutakse võimalust haakida andmebaasidega raamatukogusse tellitud elektroonilisi ajakirju jt. täistekstandmebaase (SmartLinks).

Ülevaade statistikast, samuti võrdlus naaberriikidega ning eIFL võrgustikus olevate raamatukogude kogukasutusega annavad tunnistust sellest, et Eesti on olnud väga aktiivne andmebaaside kasutaja. EBSCO andmebaaside kasutusstatistika näitab, et elektrooniliste ajakirjade kasutatavus on suurenenud pidevas tõusujoones. Eestis salvestati/trükiti 1999. aastal 40 876 artiklit, 2000. aastal 101 319 ning 2001. aastal 128 226 artiklit. Kokku salvestati 2001. aastal 1mln.124 863 lehekülge, lisaks 10 726 pdf-formaadis (skaneeritud) artiklit. Kõige aktiivsem andmebaaside kasutaja on olnud Eesti suurim ülikool – Tartu Ülikool.

EBSCO Eestis EBSCO Eestis EBSCO Eestis

Võrreldes Eesti rahvaarvu naaberriikidega võib väita, et ühe elaniku kohta oli Eesti kõige aktiivsem EBSCO andmebaaside kasutaja.

EBSCO Eestis

Vastavalt lepingule firmaga EBSCO on võimalik andmebaase fikseeritud aastamaksu eest piiramatult kasutada kõigis Eesti teadus- ja rahvaraamatukogudes, samuti ministeeriumides, mittetulundusühingute raamatukogudes. Lisaks on nimetatud raamatukogudel õigus anda oma registreeritud lugejatele parool andmebaaside kasutamiseks kodus. See tähendab, et lisaks raamatukogudele võiks avalikes internetipunktides ja igas Eesti kodus, kus on internetiühendusega arvuti, olla kättesaadav mitmekesine valik elektroonilisi ajakirju, ajalehti, teatmeteoseid ja meditsiinilist informatsiooni.

Rikkalik elektrooniliste ajakirjade valik jagab huvipakkuvat ja vajalikku informatsiooni nii õpilastele, õpetajatele, üliõpilastele, teadlastele kui ka tavakodanikele.

Internetiühenduste poolest väga edukas Eesti riigis oleks äärmiselt tähtis andmebaaside ostu tsentraalne rahastamine, et kord riiki ostetud inforessurss jõuaks tõepoolest kõige laiema lugejaskonnani. Kahjuks piirdus aastatel 1999-2001 kasutajaskond vaid eelnimetatud raamatukogudega. ELNET Konsortsium pöördus nii 2000. aastal kui 2001. aastal projekti tsentraalse rahastamise taotlusega Kultuuriministeeriumi ja Haridusministeeriumi poole. 2001. aasta alguses selgus, et esialgu lubatud ühisraha andmebaaside ostmiseks siiski ei leitud. 2002. aastaks jõuti siiski positiivse tulemuseni. Nimelt tegi Kultuuriministeerium 2001. aasta lõpus sihtotstarbelise ühe miljoni Eesti krooni suuruse eelarve ülekande Haridusministeeriumile EBSCO riigilitsentsi rahastamiseks. Viimane eraldas selle raha ELNET Konsortsiumi kaudu Eesti osalemiseks eIFL projektis 2002. aastal. [loe pressiteadet]

Selline asjade käik avab kõigile Eesti raamatukogudele juurdepääsu EBSCO andmebaasidele, samas seab see ka Eesti raamatukogudele vastutuse, et kõik inimesed, kes on elektrooniliste andmebaaside kasutamisest huvitatud, sellele teabele ka hõlpsasti ikka ligi pääseksid. Maksimaalse eesmärgi saavutamiseks tuleb projekti kaasata ka võimalikult palju rahvaraamatukogusid. Seda võib küll takistada internetiühenduse puudumine või kasutajaskonna puudulik inglise keele oskus. Rahvaraamatukogudele annab juurdepääs EBSCO andmebaasidele aga loodetavasti palju uusi kogemusi töötamiseks elektroonilise informatsiooni keskkonnas.

eIFL jätkuprojekt

2001. aastal otsustas Avatud Ühiskonna Instituut Budapestis algatada eIFL jätkuprojekti, mille raames lisaks EBSCO andmebaasidele taotletakse juurdepääsu teadus- ja tehnoloogia alastele e-ajakirjadele.

Esmalt uuriti eIFL projektis osalevate riikide raamatukogude infovajadust. Projekti laia mastaapi arvestades otsustati piirduda täistekstandmebaasidega, sest nende järele on kõige suurem nõudlus. Juulis esitati maailma juhtivatele kirjastustele ja infokompaniidele üleskutse teha pakkumised eIFL konsortsiumile. Rahvusvaheline hindamismeeskond valis välja sobivad pakkumised (kirjastused Blackwell Publishing, Cambridge University Press, HighWire Press, Institute of Physics Publishing, Bell & Howell Proquest, American Phsysical Society) oktoobris. Aasta lõpul tuli raamatukogudel avaldada arvamust, millistest infoteenustest ollakse huvitatud. Kirjastajad on hinnapakkumisi teinud erinevalt – kas kogu eIFL konsortsiumile, igale raamatukogule eraldi või kogu riigile. American Phsysical Society ei laiendanud oma pakkumist neile riikidele (sh. Eestile), kus neil juba on arvestatav hulk tellimusi. 2002. aasta alguses toimuvad läbirääkimised kirjastustega ja ka andmebaaside tasuta katsetused. Aprillis on plaanis luua eraldiseisev konsortsium (MultiCountry Consortia), mis peaks võtma üle siiani OSI (Open Socity Institute) poolt tehtava töö. Esimesel kolmel aastal toetab George Soros osaliselt selle konsortsiumi käivitamist ja tööd.

Väga erineva kultuurilise tausta ja võimalustega riikide konsortsiumi ülesehitamine ja tööshoidmine tundub küll väga keerulise ülesandena, kuid väikestele ja piiratud rahaliste ressurssidega riikidele annab organiseerumine suurde konsortsiumi jõudu ja lisavõimalusi läbirääkimistel väga kallile informatsioonile juurdepääsu ostmiseks. Seega jääb vaid loota ja kõigiti kaasa aidata nimetatud konsortsiumi rajamisele. Eestist kuuluvad eIFL konsortsiumi töögruppidesse Toomas Liivamägi (strateegia töögrupp) ja Marika Meltsas (infoallikate sisu hindav töögrupp).

ScienceDirect

Science Direct

2001. aastal jõuti veel teisegi ühisostuni. Neljast raamatukogust koosnev konsortsium (EAR, TTÜR, TÜR, TPÜR) ostis juurdepääsu kirjastuse Elsevier andmebaasile ScienceDirect. Sisuliselt tähendab see kirjastuse Elsevier Eestisse tellitud ajakirjade ristkasutuse ostu, st. Eesti Akadeemilisse Raamatukokku tellitud ajakirjad on elektrooniliselt kättesaadavad ka Tartu Ülikoolis ja vastupidi, Tartusse tellitud ajakirjad on elektrooniliselt kättesaadavad ka Tallinnas. Esmakordselt oli ühisostulepingu sõlmijaks ELNET Konsortsium.

Elsevieri ajakirjad on väga kallid, elektroonilise ristkasutuse võimaluse eest andmebaasis ScienceDirect tuleb aga paberil tellitud ajakirjade hinnale maksta lisaks veel 6,5%. Tallinna Pedagoogikaülikoolil ei olnud Elsevieri ajakirjade tellimusi ja ScienceDirect konsortsiumiga ühinemiseks tuli maksta vaid liitumismaks.

Mõningate Eesti jaoks õnnelike tehniliste viperuste tõttu said Eesti teadlased kasutada ScienceDirect andmebaasi täies mahus (1200 ajakirja) terve aasta vältel. Selle aja jooksul trükiti ja salvestati üle 155 000 artikli. Aastase “infovabaduse” jooksul kasutatud ajakirjade statistika lubab põhjalikumal uurimisel teha Eesti teadlaste infovajaduse kohta ka mõningaid üldistusi. Selgus, et Eestisse paberil tellitud ajakirjade nimestik ja elektrooniliselt enimkasutatavate ajakirjade nimestik kattusid vaid osaliselt.

Taaskehtestatud piiratud juurdepääs vaid Eestisse tellitud ajakirjadele (10% “Elsevieri” ajakirjade koguarvust) on aga midagi sellist, millega kasutajad enam leppida ei taha. Täies mahus ScienceDirect andmebaasi ostmine on paraku Eestile rahaliselt ülejõukäiv.

Elsevier e-ajakirjad

Andmebaaside tasuta katsetused

Andmebaaside tasuta katsetused on võimaldanud viimastel aastatel raamatukogudel tutvuda paljude infokompaniide toodetega, neid omavahel võrrelda ning, võttes arvesse kasutajate tagasisidet, kujundada elektrooniliste andmebaaside komplekteerimisel prioriteete.

Ka 2001. aastal toimus mitmete andmebaaside ja elektrooniliste ajakirjade katsetusi. Olulisematest nimetaks ISI Web of Science, Current Contents Connect, SpringerLink, Periodical Contents Index (PCI). Väga aktiivset turunduskampaaniat kogesid Eesti raamatukogud 2001. aasta oktoobris, kui OCLC korraldas oma toodete kuuajalise katsetuse. Konkureerivat infokompaniid (EBSCO) võrreldi nõukogudeaegse “Ladaga”, mis kõigile tuttav ja kodune, kuid firma arvates tuleks meil ka teiste, paremate autodega õppida sõitma. Teenuste ja toodete tutvustamiseks ei peetud paljuks isegi juhendite ja reklaammaterjali eesti keelde tõlkimist.

Rahapuudusel on enamik katsetusi jäänud katsetusteks. Ameerika Infoinstituudi andmebaasi Current Contents Connect võrguversiooni ostulepingu sõlmimiseni jõudis vaid Tartu Ülikooli Raamatukogu. OCLC otsingupaketid (raamatukoguhoidja poolt vahendatud infootsinguteks) ostsid aga Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Pedagoogilise Ülikooli Raamatukogu. Kõige rohkem on oma lugejatele ostnud võrgus kasutatavaid andmebaase ja elektroonilisi ajakirju Tartu Ülikooli Raamatukogu.

Probleemid, takistused

Elektroonilise raamatukogu loomine nõuab raamatukogudelt suuri lisakulutusi, raamatukogude komplekteerimise eelarved on tegelikult aga kahanenud. Eriti kallis on täppis- ja loodusteaduste alane teadusinformatsioon. Probleemiks on ka teadusasutuste keerulised alluvussuhted, naabermajades või mõne kilomeetri kaugusel asuvad teadusinstituudid võivad kuuluda erinevate institutsioonide alla. Seega peaksid neile ostma juurdepääsu andmebaasidele erinevad raamatukogud. Samas puuduvad kahel suuremal Eesti raamatukogul institutsioonid, kellele elektrooniliste teavikute kasutamiseks litsentse osta. Elektrooniline teadusinformatsioon peaks aga olema teadlasele kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja otse tema laua taga. Eesti teadussüsteem on läbinud tõsise reformi ja enamus teadusarendustegevustest toimub nüüd põhiliselt ülikoolides. Ülikooliraamatukogude komplekteerimiseelarved on teadusinformatsiooni ostmiseks aga ebapiisavad. Elektroonilise raamatukogu loomine nõuab ühtlasi ka teadusraamatukogude võrgustiku reorganiseerimist.

Paljud Eesti teadlased on olemasolevast raamatukogude süsteemist võõrandunud, sest pahatihti leiavad nad sealt suure otsimise peale vaid murdosa vajalikust informatsioonist. Kui puudub kriitiline mass teadusinformatsiooni, otsustab teadlane, et on otstarbekam sõita Soome, kus kolleegi tööarvuti või ülikooli raamatukogu arvuti taga on avatud juurdepääs tuhandetele juhtivate teaduskirjastuste ajakirjadele. Akadeemik Jaak Järv on seda väljendanud nii: “Märksõnade kaudu on võimalik kõik üles leida. Leiad ühest ajakirjast viite ja lähed selle kaudu teise sisse. Saan vaadata, kes on mingi märksõna kohta maailmas midagi avaldanud ja kes on minu artiklitele viidanud.”/1/ Korraldades 2001. aasta mais Eesti Teaduste Akadeemias seminari “Digitaalne teadusinfo ja teadusraamatukogud”, kirjutas Jaak Järv TÜ ajalehes: “Eestis puudub siiani süsteem, mis tagaks nii teaduse kui arendustegevusega tegelejate juurdepääsu digitaalsel kujul levitatavale kaasaegsele teadusinfole. Mujal on see süsteem loodud ja töötab. Meil seda pole, ja seda mitte rahapuudusest, vaid asjaosaliste ametnike saamatuse ja ebakompetentsuse tõttu”./2/

Tõsi, teadlased ei kujuta enamasti ette, kui palju on sarnase pealtnäha lihtsa kuid hästitoimiva süsteemi tarvis investeerida. Kõik, mis interneti vahendusel on kättesaadav, arvatakse olevat kas tasuta või väga odav. Sageli ei osata võrgus leiduva informatsiooni puhul aimatagi raamatukogu rolli selle kättesaadavaks tegemiseks, kui aga soovitud artikli täistekst jääb hiireklõpsu kaugusele ja ekraanile ilmub teade, et kahjuks pole te selle teenuse autoriseeritud kasutaja, süüdistatakse tegematajätmistes raamatukogu. Pole ka haruldased väited “Milleks meile raamatukogu, kasutan hoopis ScienceDirect’i”. Vääritimõistmist saab ära hoida vaid kasutajaid piisavalt informeerides. Samas võib tuua ka näiteid väga produktiivsest koostööst raamatukoguga. TÜ majandusteaduskond on teadusinformatsiooni parema kättesaadavuse nimel rahastanud mitmete raamatukogu vahendusel kogu ülikoolile kättesaadavaks tehtud täistekstandmebaaside ostu.

Soomes hästitoimiv e-raamatukogu FinELib loodi Haridusministeeriumi initsiatiivil ja finantseerimisel. Ülikoolide paremaks varustamiseks elektroonilise teadusinformatiooniga eraldab põhjanaabrite Haridusministeerium igal aastal ühisostudeks 18 mln. FIM-i, ülikoolid ise lisasid 2001. aastal ühisostude jaoks veel 7 mln. FIM-i.

Ka teiste riikide kogemused näitavad, et elektroonilise raamatukogu loomisel ei ole saavutatud alguses loodetud rahalist kokkuhoidu, küll on aga teadlaste juurdepääs teadusinformatsioonile märgatavalt paranenud. /3/

Kokkuvõtteks

Kasutajad on võtnud elektroonilised andmebaasid ja ajakirjad kiiresti omaks, kuid ei ole rahul pakutavate andmebaaside kitsa valikuga.

Raamatukogud peavad tegema kõik, et elektrooniliste teadusajakirjade ja andmebaaside valikut laiendada ning tagada teadlastele vajalik kriitiline hulk informatsiooni. Ilma lisafinantseerimiseta seda aga teha ei suudeta. Riik peaks rahastama proportsionaalselt teaduse sihtfinantseerimisega ka teadusarendustegevuseks vajaliku teadusinformatsiooni hankimist. Parimaks lahenduseks võiks olla Soome FinELib eeskujul kogu Eesti teadlaskonna huve teeniv sihtfinantseeritav elektrooniline raamatukogu.

Litsentside ostmine ja hind sõltub enamasti institutsioonide (ülikoolide) ning neis õppivate üliõpilaste, kraadiõppurite arvust, kuid kirjastused soosivad ühisoste, tehes nii suuremaid allahindlusi. Väikese riigina ei ole Eesti positsioon hulgiostjana küll soodus, kuid organiseeritud ja hästitoimiva struktuurina saaks Eesti e-raamatukogu osaleda suuremates rahvusvahelistes konsortsiumites usalduväärse partnerina.

Viited

1. Akadeemik Jaak Järv: tuleb luua digiraamatukogu: [intervjuu] / intervjueerinud Peeter Ernits // Luup (2001) nr. 5(132), 18. mai, lk. 30.
2. Digitaalne teadusinfo ja raamatukogud // UNIVERSITAS TARTUENSIS (2001), 27. aprill 2001, lk.2
3. Pinfield, S. Managing electronic library services: current issues in UK higher education institutions // Ariadne (2001) Issue 29.

NB! Käesolev ülevaade ilmus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamatus 2002. aastal (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2001. 13. Tallinn, 2002, lk. 31-39).