1999. a-l käivitus ELNET Konsortsiumi juures retrokonverteerimise projekt, mille eesmärgiks oli sisestada võimalikult suur hulk väljaandeid raamatukogude kogudest e-kataloogi, et lugejad saaksid soovitut arvutivõrgu kaudu otsida. Lisaks oli oluline lihtsustada raamatukogu lugejateeninduse korraldamist ja kaotada kahekordne otsimisvajadus nii elektroonilises kui kaartkataloogis.

ELNET Konsortsium taotles konverteerimiseks raha mitmelt fondilt ja sai kaks stipendiumi – Avatud Eesti Fond eraldas vastavaks tööks 538 000 Eesti krooni, A. Melloni fond andis 2,5 miljonit Eesti krooni mitme konverteerimisprojekti finantseerimiseks. Lisaks rahastasid projekti Kultuurkapital ja kõik konsortsiumi liikmesraamatukogud. Andrew W. Melloni Fondi, Avatud Eesti Fondi, Avatud Ühiskonna Instituudi Raamatukoguprogrammi, Eesti riigi ja kõigi konsortsiumi raamatukogude ühise tööna sai ulatuslik retrospektiivse konverteerimise projekt aastail 1999 – 2006 teoks ja e-kataloog täienes olulisel määral.ELNET kattis nende toetustega eelkõige kirjete sisestamise, sisestatud kirjete kontrolli ja projekti juhtimise kulud. Melloni Fondi toetusest tasuti projektis osalevatele raamatukogudele iga aastakäigu, jätkväljaannete puhul iga numbri kohta kaks eksemplarikirjet, s.o. tasu maksti umbes 300 000 eksemplarikirje sisestamise eest.

Kaartkataloogide konverteerimistööde läbiviimise prioriteediks valiti Eesti rahvusbibliograafia.

Retrokonverteerimise projekt jagunes ajaliselt 2 etappi:

• I etapp – 1999-2002 – konsortsium kui arenduste teostaja (palgatud tööjõud, konsortsiumikeskne koordineerimine);
• II etapp – 2003-2006 – konsortsium kui katusorganisatsioon (ülevaadete koostamine, informeerimine, kulud liikmesraamatukogude kanda).

 I etapp jagunes alaprojektideks:

• Eestikeelne raamat …1917;
• Eestis ilmunud raamat 1918-1944;
• Eestis ilmunud raamat 1945-1991;
• Eesti perioodika;
• Väliskirjanduse retrospektiivne konverteerimine.

1999. aasta lõpus oli kokku sisestatud 500 700 bibliokirjet, 1 115 000 eksemplarikirjet ja 167 000 lugejakirjet (et kirjeid lisandus lisaks retrospektiivsele konverteerimisele ka jooksva komplekteerimise-kataloogimise jm tegevuste kaudu, ei saa kogu kasvu panna nimetatud projekti arvele). Nii suur kirjete arvu kasv näitas selgelt, et uus väljavalitud e-kataloogi tarkvara INNOPAC oli Eesti raamatukogudes omaks võetud, sest hulk igapäevatööd oleks ilma integreeritud süsteemita olnud võimatu.

II etapp:

• Alates 2003. aastast rahastasid konverteerimistöid ainult liikmesraamatukogud oma eelarvetest;
• kõigil raamatukogudel olid oma kogudest lähtuvad plaanid retrokonverteerimiseks.

II etapi lõpuks 2006. aastal oli Eesti rahvusbibliograafia osa konverteeritud ja peegeldus e-kataloogis ESTER. Samuti olid konverteeritud ja ühtlustatud Eesti perioodika kirjed.

Paralleelselt alamprojekti „Eestis ilmunud raamat 1918-1944“ retrokataloogimisega juhtis projektijuht Anne Ainz ka eesti rahvusbibliograafia trükiväljaande koostamist.

2013. a. oktoobris ilmus raamatukogude ühistööna trükis ka „Eestikeelne raamat 1918-1940“, mille eeltöid oli alustatud juba 1998. a. lõpus. E-kataloogis ESTER moodustuv andmebaas sai aluseks tulevasele trükibibliograafiale.

ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogud jätkavad tänaseni võõrkeelsete kaartkataloogide retrokonverteerimist. Seoses kahe andmebaasi (Tallinna ja Tartu) liitmisega jätkuvad tööd kirjete liitmise ja ühtlustamisega.