«Raamatukogu loob korda, ühendades mineviku tänase ja homsega,» nii ütles ELNET konsortsiumi juhatuse esimees ja TÜ raamatukogu direktor Krista Aru järjekorras XVIII kirjepäeva avamisel TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Iga-aastase kirjepäevaga tähistatakse esimese kirje sisestamist elektronkataloogi INGRID 29. novembril 1994.

Tänavusele kirjepäevale kogunenud konsortsiumi raamatukogude kataloogijad said uuendada ja täiendada teadmisi teavikute kirjeldamisest ning märksõnastamisest, autoriõigusega seotud info kajastamisest bibliokirjetes; e-kataloogi ESTER käekäigust ja ühiskataloogis kerkinud päevakohastest teemadest ja loodavast ühtsest raamatukogusüsteemist; TÜ Narva kolledži raamatukogu tegemistest ning uuenevast E-varamust.

Ülevaate ELNETi kataloogimise töörühma tegemistest andis Kadi Mälton, ELNETi kataloogimise ja liigitamise töörühma, RDA töörühma ning Rahvusraamatukogu kataloogimisteenuse juht. Kui mullu oli kataloogimise töörühma prioriteediks RDA standarditele vastavad bibliokirjete juhendid, siis tänavu suunasid töörühma 28 liiget oma jõu auviste kataloogimisjuhendite loomisele. Tuleval aastal ootavad oma töökorda vanaraamatud, arhivaalid ja esemed. Ees ootava väljakutsena tõi Kadi välja kirjastajaportaali arenduse, õnnestumiste poole pealt tõstis esile kordaminekut uute standardite rakendamisel ning head omavahelist koostööd. Ta tahaks juba väga näha, kuidas arendused kataloogides töötavad.

Märksõnastamise tänasest ja homsest rääkis ELNETi Eesti märksõnastiku haldur, Rahvusraamatukogu normandmete juhtivspetsialist Meelis Somelar. Juttu oli nii vormi- kui teemamärksõnade vahelisest segadusest kui ka tehisintellekti taiplikusest märksõnastamisel.

Parema ESTERi eest hoolitsev Piret Zettur, ELNETi infosüsteemi Sierra kasutajatoe spetsialist ja TÜ raamatukogu infosüsteemide osakonna juht, tõi välja murekohti, milleks on endiselt eelkõige suur hulk topeltkirjeid ning kirjete andmete kvaliteet. Martin Pajuste koostatud programm mestija.elnet.ee võimaldab topeltkirjetest ka lahti saada, aga mitmekümnetest tuhandetest topeltkirjetest kiiremaks vabanemiseks oleks kataloogijate lisanäpud vägagi teretulnud.

Piret rõhutas ka vajadust koostatud töölehed korralikult üle kontrollida, sest paraku leidub ikka veel tühjade koodidega välju. Samuti segavad masinalt masinale andmevahetust muud kirjetes esinevad vead, näiteks täitmist ootava välja tähistamine punkti või tühikuga.

Autoriõigusega seotud infost bibliokirjetes MARC 542 väljal rääkis Rahvusraamatukogu autoriõiguse juhtivspetsialist Airi-Ulrike Lillevälja.

Riina Felding, ELNETi infosüsteemi Sierra kasutajatoe spetsialist ja Rahvusraamatukogu üleriigiliste raamatukoguteenuste arenduskeskuse raamatukogusüsteemi ekspert selgitas Kultuuriministeeriumi toel arendatava ühtse raamatukogusüsteemi võimalusi ja perspektiive.

TÜ Narva kolledži raamatukogu direktor Urve Aja tutvustas tegemisi piirilinna varamus.

Kirjepäevale pani punkti ELNETi E-Varamu projektijuht Agu Kivimägi, kes andis pisut aimu valmimisjärgus olevast, uuest teadusinfo andmete portaalist. EBSCO arendajate loodav E-Varamu uus versioon, millega kaasneb EBSCO Discovery Service´i kõikehõlmav otsingulahendus, parandab tunduvalt kasutajamugavust, avardab otsingute piire ning muudab seega põhjaliku uurimistöö lihtsamaks. Kasutusele tuleb BIBFRAME (Bibliografic Framework) andmemudel, mis loodi MARC-standardite asendamiseks ja lingitud andmete põhimõtete kasutamiseks, et muuta bibliograafilised andmed kasulikumaks nii raamatukogu kogukonnas kui väljaspool seda. Sellised kirjed on näiteks kasutusel USA Kongressi Raamatukogus.

Järgmise kirjepäevani on jäänud tegus aasta.