Lugejad soovitavad: sokk, pannkook ja Tammsaare

Raamatuhuvilised leidsid läinud aasta lõpul e-kataloogi ESTER avalehelt Eesti Raamatu Aastale pühendatud küsitluse, mille viiele küsimusele jättis kolme kuu jooksul oma vastuse 116 lugejat.

Eelkõige soovisime teada, millist raamatut peaksid kõik vähemalt korra elus lugema? Mõned vastajad ei toonud välja konkreetset teost, vaid rõhutasid lugemiskogemuse olemust: oluline on leida vähemalt üks kord elus raamat, mida ei saa käest panna ka hilistel öötundidel, kuigi peab järgmisel päeval tööle minema. Hea raamat peaks suutma panna nii naerma kui nutma, pakkuma äratundmist, raputust ja kaasaelamist ning jätma kestva jälje lugeja kogemusse.

Kõige sagedamini nimetati A. H. Tammsaare romaani «Tõde ja õigus» (15 korda), seda kui Eesti kirjanduse tüviteksti, mis aitab mõista rahvuslikku mõttelugu. Samas nentisid vastajad, et tegemist on raskemeelse teosega.

O. Lutsu «Kevade» peaks samuti vastajate meelest eestlase lugemislauale jõudma (9 korda).

Maailmakirjanduse klassika osas toodi välja W. Shakespeare´i «Hamlet», M.Bulgakovi «Meister ja Margarita», P. Coelho «Alkeemik», O. Wilde «Dorian Gray portree».

Korduvalt mainiti vastustes nii klassikalisi lasteraamatuid kui ka lugemise alustekste, mida peetakse oluliseks kui esimest ja määravat lugemiskogemust, mis kujundab edasist suhet kirjandusega (nt. aabits, E. Raud «Sipsik», A. de Saint-Exupéry «Väike prints», A. A. Milne «Karupoeg Puhh», A. Lindgren «Pipi Pikksukk»).

Parim lasteraamat läbi aegade?

Seinast seina vastuste seas domineerisid klassikalised lasteraamatud, millel on olnud pikaajaline mõju mitmele põlvkonnale. Eelkõige need raamatud, mis ühendavad sooja huumori, turvalise maailma, moraalse selguse ja lapse vaatepunkti tõsiselt võtmist. Enim mainiti A. Lindgreni teost «Bullerby lapsed» (18 korda), mida nähti kui ideaalset lapsepõlve ja kogukonnatunnet kujutavat raamatut.

Vastajate südames on ka A. Lindgreni «Pipi Pikksukk», «Vahtramäe Emil», «Karlsson katuselt», «Vennad Lõvisüdamed», «Meisterdetektiiv Blomkvist», «Hulkur Rasmus», «Röövlitütar Ronja» ja «Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses».

Kodumaistest raamatutest toodi esile A. Kiviräha kirjutatud «Kaka ja kevad», «Leiutajateküla Lotte» ja «Sirli, Siim ja saladused», E. Raua «Sipsik» ja «Naksitrallid», S. Väljali «Jussikese seitse sõpra» ning E. Valteri «Pokuraamat».

Kõige kummalisem järjehoidja?

Selgeks sai, et kui lugemine tuleb ootamatult katkestada, siis kasutatakse järjehoidjaks kõike, mis parasjagu käepärast on. Silma paistsid nii igapäevased kui ka selgelt ebapraktilised või absurdsed esemed. Kui lugemine on pooleli ja järjehoidjat käepärast pole, sobib selleks teoreetiliselt peaaegu kõik.

Üllatust pakkus kõige sagedamini mainitud ese sokk (11 korda). Levinud on ka praktilised lahendused nagu ostutšekid, piletid, tualettpaberi tükid (puhtad), armastuskirjad, rahatähed ning ka teine raamat.

Järjehoidjana mainiti ka toiduaineid, sealhulgas pannkooki (rohkem kui korra), vorstiviilu, kotletti, soolaheeringat, küpsist ja kummikomme. Ilmselgelt on need lahendused, kus järjehoidjat on tarvis vaid hetkeks.

Lugemisjärge saab fikseerida ka kalapüügilandi, otsast võise noa, plätu, oma varvaste, kraadiklaasi või kääride abil.

Mis motiveerib lugema?

Lugemismotivatsioon on mitmetahuline ning sõltub nii keskkondlikest, sotsiaalsetest kui ka isiklikest teguritest. Rõhutati sotsiaalset mõõdet: raamatuklubid, ühised lugemisväljakutsed, sõprade ja eeskujude mõju ning arutelud (sh sotsiaalmeedias) motiveerivad lugema märksa enam kui individuaalne üleskutse. Oluliseks peeti ka nähtavust – lugemisest rääkimist, raamatute tutvustamist meedias ja kultuuriruumis. Eesti Raamatu Aasta on kindlasti toonud rohkem tähelepanu raamatutele ja lugemisele.

Oluliseks peeti ka harjumuste ja kasvatuse rolli. Varajane ettelugemine, lugemiskultuur kodus ja koolis, hea kirjanduse õpetaja. Mitmed vastajad rõhutasid, et lugemine ei vaja sundi, vaid positiivset kogemust ja ´õige raamatu´ leidmist õigel hetkel. Toodi välja, et endale igapäeva reegli kehtestamine ´loen 6x nädalas enne magama minekut 30 minutit´.

Korduv mõte oli, et abiks on alternatiivsete võimaluste kadumine – elektri- ja internetikatkestused, ekraanide väljalülitamine või ´maailmalõpp´ –, mis rõhutab tajutavat konkurentsi lugemise ja digitaalse meelelahutuse vahel.

Paari korral vastati, et ka tükk šokolaadi oleks heaks motivaatoriks.

Mis tõi e-kataloogi?

Kõige sagedasemad põhjused e kataloogi külastamiseks olid laenutatud kirjanduse pikendamine (20 korral) ja uue lugemise otsimine (27 korral). Lisaks tuldi ka ainult selle põneva küsitluse pärast, mida soovitasid kolleegid, sõbrad või sotsiaalmeedia.

Ühtse raamatukogusüsteemi hange läks käima

Riigihangete registrist leiab ELNET konsortsiumiga koostöös ettevalmistatud riigihanke «Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi lahenduse ja ühisotsingu lahenduse loomine, juurutamine ja haldamine» (viitenumber 304952).

Hankes osalemise taotluse esitamiseks on aega 2. märtsi kl 13ni. Kasutatakse konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust.

Et arvestada võimalikult erinevate raamatukogude vajadustega, on hankeprotsessi kaasatud parimad raamatukogunduse spetsialistid üle Eesti. Kõige sujuva kulgemise korral võiks uus süsteem käivituda 2027.a lõpuks.

Täpsemalt loe:  ÜÜRS: raamatukogusüsteemi tarkvara

Prantslaslik sarm peibutab lugejaid

Raamatukogude laenutusteenust pakkuvast e-kataloogist ESTER leiab tänaseks üle 3 710 601 miljoni bibliokirje, mullu lisandus neid 106 214. Eksemplarikirjeid on e-andmebaasis eelmise aasta lõpu seisuga 12 285 074.

Bibliokirjete juurdekasvu tingisid 2025. aasta novembris andmebaasi lisatud u. 245 000 e-raamatu kirjet. Eksemplarikirjete juurdekasv oli aga tavapärasest suurem, kuna e-raamatute bibliokirjete laadimise käigus lisati andmebaasi ka vastavad eksemplarikirjed.

2025. aasta lõpus oli andmebaasis kokku 442 996 lugejakirjet: lisandus 46 676 uut lugejakirjet, mis on vähem kui aastal 2024 (54 279). Kõige rohkem uusi lugejaid registreerus Tallinna Raamatukogusse (12 146). Aasta jooksul tehti kokku 1 631 575 laenutust ja tellimust pikendati 1 489 761 korral.

ESTERi kasutajate laenutustabeli liidriks tõusis Valérie Perrin´i «Lilledele värsket vett». See 2022. aastal kirjastuse Tänapäev kaudu eestlasteni jõudnud (tõlkija Pille Kruus) prantsuse autori teine romaan, mis tõlgitud juba enam kui kolmekümnesse keelde, pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ning millest sai Itaalias 2020. aastal enimmüüdud raamat, jõudis ESTERi edetabelis esikohale 1667 laenutusega.

Sellele teosele järgnes 2024.aastal laenutustabelit vedanud Sven Mikseri esikromaan «Vareda» (1551 laenutust) ning kolmandale positsioonile tõusis Urmas Vadi «Kuu teine pool» (1518 laenutust). Veel kaks Perrin´i romaani leiab laenutustabeli viieteistkumne populaarsema teose seast: «Kolm» (eesti keeles ilmunud 2024) ja «Pühapäeva rüppe unustatud» (eesti keeles 2023).

Mis puutub veel romaani «Lilledele värsket vett», siis hetkel on ESTERi raamatukogudes selle teose ootejärjekorras 106 lugejat .

  1. «Lilledele värsket vett» Perrin, Valérie (1967) 1667
  2. «Vareda» Mikser, Sven (1973 1551
  3. «Kuu teine pool» Vadi, Urmas (1977) 1518
  4. «Kalevipoeg» Raud, Eno (1928-1996 1386
  5. «Rehepapp ehk November» Kivirähk, Andrus (1970) 1384
  6. «Tobias ja teine B» Raud, Piret (1971 1377
  7. «Kolm» Perrin, Valérie (1967) 1234
  8. «Kolmanda A kriminalistid» Tomusk, Ilmar (1964) 1234
  9. «NANDA International, Inc. õendusdiagnoosid : definitsioonid ja klassifikatsioon 2024-2026: 13. väljaanne» 1108
  10. «Õendussekkumiste klassifikatsioon (NIC)» 1080
  11. «Õendustulemuste klassifikatsioon (NOC): tervisetulemuste mõõtmine» 1077
  12. «Südametammide taga» Ehin, Kristiina (1977) 1059
  13. «Kuningas Oidipus» Sophokles (~ 496-406 e.Kr.) 1051
  14. «Pühapäeva rüppe unustatud» Perrin, Valérie (1967 1037
  15. «Väike Prints» Saint-Exupéry, Antoine de (1900-1944 1027
  16. «Loomade farm» Orwell, George (1903-1950) 1016
  17. «Kõrboja peremees» Tammsaare, A. H. (1878-1940) 1013
  18. «Timm Thaler ehk Müüdud naer» Krüss, James (1926-1997) 1003
  19. «Sipsik» Raud, Eno (1928-1996) 999
  20. 20. «Hamlet» Shakespeare, William (1564-1616) 971

Autorite laenutussageduste tipus troonib taas lastekirjanik Ilmar Tomusk 11 534 laenutusega. Ka talle järgnevate meelisautorite edetabel on sarnane tunamulluse aasta omaga: Martin Widmark (10422 laenutust), Andrus Kivirähk (10146 laenutust), Astrid Lindgren (10108 laenutust) ja Aino Pervik (7521 laenutust). Vaid krimikirjanik Jørn Lier Horst (7327 laenutust) on laenutustabelis koha võrra kerkinud, lükates Eno Raua (6166 laenutust) esikuuikust välja.

  1. Tomusk, Ilmar (1964) 11534
  2. Widmark, Martin (1961) 10422
  3. Kivirähk, Andrus (1970) 10146
  4. Lindgren, Astrid (1907-2002) 10108
  5. Pervik, Aino (1932-2025) 7521
  6. Horst, Jørn Lier (1970) 7327
  7. Raud, Eno (1928-1996) 6166
  8. Thayne, RaeAnne 5656
  9. Kinney, Jeff (1971) 5089
  10. Keränen, Mika (1973) 4899
  11. Raud, Piret (1971) 4663
  12. Kass, Kristiina (1970) 4582
  13. Läckberg, Camilla (1974) 4533
  14. Beaton, M. C. (1936-2019) 4528
  15. Perrin, Valérie (1967) 4122
  16. Hoover, Colleen (1979) 3944
  17. Reinaus, Reeli (1977) 3930
  18. Nesbø, Jo (1960) 3902
  19. Rowling, J. K. (1965) 3800
  20. Bryndza, Robert (1979) 3790

Täpsuseks: ülaltoodud 2025. aasta ESTERi laenutuste ülevaade pole nimekiri, mille järgi autorihüvitusfond oma tasusid maksab.