Lugejad soovitavad: sokk, pannkook ja Tammsaare

Raamatuhuvilised leidsid läinud aasta lõpul e-kataloogi ESTER avalehelt Eesti Raamatu Aastale pühendatud küsitluse, mille viiele küsimusele jättis kolme kuu jooksul oma vastuse 116 lugejat.

Eelkõige soovisime teada, millist raamatut peaksid kõik vähemalt korra elus lugema? Mõned vastajad ei toonud välja konkreetset teost, vaid rõhutasid lugemiskogemuse olemust: oluline on leida vähemalt üks kord elus raamat, mida ei saa käest panna ka hilistel öötundidel, kuigi peab järgmisel päeval tööle minema. Hea raamat peaks suutma panna nii naerma kui nutma, pakkuma äratundmist, raputust ja kaasaelamist ning jätma kestva jälje lugeja kogemusse.

Kõige sagedamini nimetati A. H. Tammsaare romaani «Tõde ja õigus» (15 korda), seda kui Eesti kirjanduse tüviteksti, mis aitab mõista rahvuslikku mõttelugu. Samas nentisid vastajad, et tegemist on raskemeelse teosega.

O. Lutsu «Kevade» peaks samuti vastajate meelest eestlase lugemislauale jõudma (9 korda).

Maailmakirjanduse klassika osas toodi välja W. Shakespeare´i «Hamlet», M.Bulgakovi «Meister ja Margarita», P. Coelho «Alkeemik», O. Wilde «Dorian Gray portree».

Korduvalt mainiti vastustes nii klassikalisi lasteraamatuid kui ka lugemise alustekste, mida peetakse oluliseks kui esimest ja määravat lugemiskogemust, mis kujundab edasist suhet kirjandusega (nt. aabits, E. Raud «Sipsik», A. de Saint-Exupéry «Väike prints», A. A. Milne «Karupoeg Puhh», A. Lindgren «Pipi Pikksukk»).

Parim lasteraamat läbi aegade?

Seinast seina vastuste seas domineerisid klassikalised lasteraamatud, millel on olnud pikaajaline mõju mitmele põlvkonnale. Eelkõige need raamatud, mis ühendavad sooja huumori, turvalise maailma, moraalse selguse ja lapse vaatepunkti tõsiselt võtmist. Enim mainiti A. Lindgreni teost «Bullerby lapsed» (18 korda), mida nähti kui ideaalset lapsepõlve ja kogukonnatunnet kujutavat raamatut.

Vastajate südames on ka A. Lindgreni «Pipi Pikksukk», «Vahtramäe Emil», «Karlsson katuselt», «Vennad Lõvisüdamed», «Meisterdetektiiv Blomkvist», «Hulkur Rasmus», «Röövlitütar Ronja» ja «Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses».

Kodumaistest raamatutest toodi esile A. Kiviräha kirjutatud «Kaka ja kevad», «Leiutajateküla Lotte» ja «Sirli, Siim ja saladused», E. Raua «Sipsik» ja «Naksitrallid», S. Väljali «Jussikese seitse sõpra» ning E. Valteri «Pokuraamat».

Kõige kummalisem järjehoidja?

Selgeks sai, et kui lugemine tuleb ootamatult katkestada, siis kasutatakse järjehoidjaks kõike, mis parasjagu käepärast on. Silma paistsid nii igapäevased kui ka selgelt ebapraktilised või absurdsed esemed. Kui lugemine on pooleli ja järjehoidjat käepärast pole, sobib selleks teoreetiliselt peaaegu kõik.

Üllatust pakkus kõige sagedamini mainitud ese sokk (11 korda). Levinud on ka praktilised lahendused nagu ostutšekid, piletid, tualettpaberi tükid (puhtad), armastuskirjad, rahatähed ning ka teine raamat.

Järjehoidjana mainiti ka toiduaineid, sealhulgas pannkooki (rohkem kui korra), vorstiviilu, kotletti, soolaheeringat, küpsist ja kummikomme. Ilmselgelt on need lahendused, kus järjehoidjat on tarvis vaid hetkeks.

Lugemisjärge saab fikseerida ka kalapüügilandi, otsast võise noa, plätu, oma varvaste, kraadiklaasi või kääride abil.

Mis motiveerib lugema?

Lugemismotivatsioon on mitmetahuline ning sõltub nii keskkondlikest, sotsiaalsetest kui ka isiklikest teguritest. Rõhutati sotsiaalset mõõdet: raamatuklubid, ühised lugemisväljakutsed, sõprade ja eeskujude mõju ning arutelud (sh sotsiaalmeedias) motiveerivad lugema märksa enam kui individuaalne üleskutse. Oluliseks peeti ka nähtavust – lugemisest rääkimist, raamatute tutvustamist meedias ja kultuuriruumis. Eesti Raamatu Aasta on kindlasti toonud rohkem tähelepanu raamatutele ja lugemisele.

Oluliseks peeti ka harjumuste ja kasvatuse rolli. Varajane ettelugemine, lugemiskultuur kodus ja koolis, hea kirjanduse õpetaja. Mitmed vastajad rõhutasid, et lugemine ei vaja sundi, vaid positiivset kogemust ja ´õige raamatu´ leidmist õigel hetkel. Toodi välja, et endale igapäeva reegli kehtestamine ´loen 6x nädalas enne magama minekut 30 minutit´.

Korduv mõte oli, et abiks on alternatiivsete võimaluste kadumine – elektri- ja internetikatkestused, ekraanide väljalülitamine või ´maailmalõpp´ –, mis rõhutab tajutavat konkurentsi lugemise ja digitaalse meelelahutuse vahel.

Paari korral vastati, et ka tükk šokolaadi oleks heaks motivaatoriks.

Mis tõi e-kataloogi?

Kõige sagedasemad põhjused e kataloogi külastamiseks olid laenutatud kirjanduse pikendamine (20 korral) ja uue lugemise otsimine (27 korral). Lisaks tuldi ka ainult selle põneva küsitluse pärast, mida soovitasid kolleegid, sõbrad või sotsiaalmeedia.

Prantslaslik sarm peibutab lugejaid

Raamatukogude laenutusteenust pakkuvast e-kataloogist ESTER leiab tänaseks üle 3 710 601 miljoni bibliokirje, mullu lisandus neid 106 214. Eksemplarikirjeid on e-andmebaasis eelmise aasta lõpu seisuga 12 285 074.

Bibliokirjete juurdekasvu tingisid 2025. aasta novembris andmebaasi lisatud u. 245 000 e-raamatu kirjet. Eksemplarikirjete juurdekasv oli aga tavapärasest suurem, kuna e-raamatute bibliokirjete laadimise käigus lisati andmebaasi ka vastavad eksemplarikirjed.

2025. aasta lõpus oli andmebaasis kokku 442 996 lugejakirjet: lisandus 46 676 uut lugejakirjet, mis on vähem kui aastal 2024 (54 279). Kõige rohkem uusi lugejaid registreerus Tallinna Raamatukogusse (12 146). Aasta jooksul tehti kokku 1 631 575 laenutust ja tellimust pikendati 1 489 761 korral.

ESTERi kasutajate laenutustabeli liidriks tõusis Valérie Perrin´i «Lilledele värsket vett». See 2022. aastal kirjastuse Tänapäev kaudu eestlasteni jõudnud (tõlkija Pille Kruus) prantsuse autori teine romaan, mis tõlgitud juba enam kui kolmekümnesse keelde, pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ning millest sai Itaalias 2020. aastal enimmüüdud raamat, jõudis ESTERi edetabelis esikohale 1667 laenutusega.

Sellele teosele järgnes 2024.aastal laenutustabelit vedanud Sven Mikseri esikromaan «Vareda» (1551 laenutust) ning kolmandale positsioonile tõusis Urmas Vadi «Kuu teine pool» (1518 laenutust). Veel kaks Perrin´i romaani leiab laenutustabeli viieteistkumne populaarsema teose seast: «Kolm» (eesti keeles ilmunud 2024) ja «Pühapäeva rüppe unustatud» (eesti keeles 2023).

Mis puutub veel romaani «Lilledele värsket vett», siis hetkel on ESTERi raamatukogudes selle teose ootejärjekorras 106 lugejat .

  1. «Lilledele värsket vett» Perrin, Valérie (1967) 1667
  2. «Vareda» Mikser, Sven (1973 1551
  3. «Kuu teine pool» Vadi, Urmas (1977) 1518
  4. «Kalevipoeg» Raud, Eno (1928-1996 1386
  5. «Rehepapp ehk November» Kivirähk, Andrus (1970) 1384
  6. «Tobias ja teine B» Raud, Piret (1971 1377
  7. «Kolm» Perrin, Valérie (1967) 1234
  8. «Kolmanda A kriminalistid» Tomusk, Ilmar (1964) 1234
  9. «NANDA International, Inc. õendusdiagnoosid : definitsioonid ja klassifikatsioon 2024-2026: 13. väljaanne» 1108
  10. «Õendussekkumiste klassifikatsioon (NIC)» 1080
  11. «Õendustulemuste klassifikatsioon (NOC): tervisetulemuste mõõtmine» 1077
  12. «Südametammide taga» Ehin, Kristiina (1977) 1059
  13. «Kuningas Oidipus» Sophokles (~ 496-406 e.Kr.) 1051
  14. «Pühapäeva rüppe unustatud» Perrin, Valérie (1967 1037
  15. «Väike Prints» Saint-Exupéry, Antoine de (1900-1944 1027
  16. «Loomade farm» Orwell, George (1903-1950) 1016
  17. «Kõrboja peremees» Tammsaare, A. H. (1878-1940) 1013
  18. «Timm Thaler ehk Müüdud naer» Krüss, James (1926-1997) 1003
  19. «Sipsik» Raud, Eno (1928-1996) 999
  20. 20. «Hamlet» Shakespeare, William (1564-1616) 971

Autorite laenutussageduste tipus troonib taas lastekirjanik Ilmar Tomusk 11 534 laenutusega. Ka talle järgnevate meelisautorite edetabel on sarnane tunamulluse aasta omaga: Martin Widmark (10422 laenutust), Andrus Kivirähk (10146 laenutust), Astrid Lindgren (10108 laenutust) ja Aino Pervik (7521 laenutust). Vaid krimikirjanik Jørn Lier Horst (7327 laenutust) on laenutustabelis koha võrra kerkinud, lükates Eno Raua (6166 laenutust) esikuuikust välja.

  1. Tomusk, Ilmar (1964) 11534
  2. Widmark, Martin (1961) 10422
  3. Kivirähk, Andrus (1970) 10146
  4. Lindgren, Astrid (1907-2002) 10108
  5. Pervik, Aino (1932-2025) 7521
  6. Horst, Jørn Lier (1970) 7327
  7. Raud, Eno (1928-1996) 6166
  8. Thayne, RaeAnne 5656
  9. Kinney, Jeff (1971) 5089
  10. Keränen, Mika (1973) 4899
  11. Raud, Piret (1971) 4663
  12. Kass, Kristiina (1970) 4582
  13. Läckberg, Camilla (1974) 4533
  14. Beaton, M. C. (1936-2019) 4528
  15. Perrin, Valérie (1967) 4122
  16. Hoover, Colleen (1979) 3944
  17. Reinaus, Reeli (1977) 3930
  18. Nesbø, Jo (1960) 3902
  19. Rowling, J. K. (1965) 3800
  20. Bryndza, Robert (1979) 3790

Täpsuseks: ülaltoodud 2025. aasta ESTERi laenutuste ülevaade pole nimekiri, mille järgi autorihüvitusfond oma tasusid maksab.

Kõige kummalisem järjehoidja?

Veel pool aastat tähistame Eesti raamatu 500. sünnipäeva. Piduaasta kestab 14. märtsini 2026.

E-kataloog ESTER kutsub sestap raamatuhuvilisi osalema lõbusas lühiküsitluses. Muude mõtete ja arvamuste hulgas on huvitav teada saada ju sedagi, mis on lugejate meelest kummaliseim asi, mida kasutada järjehoidjana.

Küsitluse leiab e-kataloogi avalehelt e-kataloog ESTER – www.ester.ee oktoobri lõpuni ja kindlasti anname hiljem põnevamatest vastustest ka ülevaate.

Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloogist ESTER leiab andmed ka ülikoolide kolledžite ja erialaraamatukogude teavikute kohta. Nutiseadmesõbralik e-kataloog kohandub vastavalt arvuti- või telefoniekraani suurusele ning sisaldab kirjeid raamatute, perioodikaväljaannete, nootide, helisalvestiste, e-ressursside jms kohta. Eesti ajakirjanduses ja kogumikes avaldatud artikleid saab otsida Eesti artiklite andmebaasist ISE.

Üks mees – kaks auhinda

Veest pahisev Navesti jõgi, väsimatult võidu laksutanud ööbikud ja päikesetõusul oma tiire alustanud pääsupered ilmestasid sellekevadist ELNETi seminari.

Raamatukoguvõrgu konsortsiumi aastaring sai taas täis ning liikmesraamatukogude volitatud esindajad, töörühmade liikmed ja töötajad pakkusid välja, keda seekord endi seast tunnustada ja esile tõsta eelmise aasta tubli töö ning konsortsiumi jaoks olulise arenduse eest.

Parima kolleegi aastaauhinna «ESTER!» (ehk Eriti Suurepärane Tegutseja ELNETi Raames) viis aastaks endaga Peeter Kondratjev – Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu infotehnoloogia teenistuse juhataja ning konsortsiumi E-varamu portaali haldur. Peeter on olnud E-varamu arendamise juures selle algusest saati. Tema kindlakäeline tegutsemine, strateegiline vaade ja praktiline teostusvõime on andnud portaalile uue elu. Lisaks on ta olnud konsortsiumi pikaajaline ja pühendunud tugisammas, tuntud ka kui oskuslik ja kiire lahenduste leidja – olgu tegemist tunnistuse, logo või tänukirja kujundamisega, Peeter leiab alati sobiva lahenduse.

Rändauhinna kirjaga «ELNETi aasta tegu» pälvis uuendatud E-varamu portaal, mille värske kujundus, selgem ülesehitus, paranenud kasutajamugavus ning mitmed teised uued funktsionaalsused muudavad E-varamu oluliseks väravaks meie digitaalse kultuuri- ja teaduspärandi juurde. Portaali sihiks on võimaldada huvilistel avastada Eesti kultuuripärandit ühes kohas, ühe otsinguga.

E-varamu portaali panustasid lisaks Peeter Kondratjevile veel Asko Tamme, Margit Teesalu-Kranich ja Tiina Kama.

Seminari arutelude, töörühmade ja raamatukogude mulluste tegemiste ja saadud kogemuste tutvustamise vahele sobitus loomulikult ka juba traditsiooniks saanud seiklus- ja mõttemäng, mis tiimitöö arengule igati kasuks tuleb.

Krista Aru (01.08.1958-25.02.2025)

Krista Aru

Krista Aru. Foto: Alar Madisson

Langetame pea, mälestades suurepärast kaasteelist. Sügav kaastunne omastele.

Eesti Raamatukoguvõrgu konsortsiumi pere

 

Andres Kollist: Krista Aru kadumine tähendab kaotust kogu Eesti vaimuelule, ERR 25.02.2025

 

ESTER tõhustab turvameetmeid

Küberturvalisus vajab valvsust, mistõttu võetakse e-kataloogis ESTER kasutusele kaheastmeline autentimine (inglise keeles two-factor authentication ehk 2FA). Muudatus on plaanis 11. veebruarist – veebruari teisel teisipäeval tähistatakse üle maailma turvalisema interneti päeva (Safer Internet Day).

Lisanduv oluline turvatase kaitseb kasutajakontosid ja tundlikke andmeid volitamata juurdepääsu eest, aitab märkimisväärselt vähendada turvariskide ohtu ja tagab parema kaitse isiklikule teabele.

Kaheastmelist autentimist hakati laialdaselt kasutama pärast mitmeid küberrünnakuid, mis näitasid tavaliste paroolide ebapiisavat turvalisust. 2FA toimimise aluseks on põhimõte, et kasutaja peab tõestama oma identiteeti kahel erineval viisil: midagi, mida ta teab (parool), ja midagi, mida ta omab (nt telefon või autentimisrakendus). See pakub täiendavat kaitsekihti, mis hoiab isikuandmed turvalisena isegi siis, kui parool peaks sattuma valedesse kätesse.

Kuidas kaheastmeline autentimine toimib Minu ESTERisse sisenemisel?

Kaheastmelise autentimise uuendus puudutab ainult kasutajatunnuse ja salasõnaga autentimist. Teised autentimismeetodid – Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaart/ Digi-ID ja TAAT – jäävad muutumatuks.

Peale kasutajatunnuse ja salasõna sisestamist ning nupule Edasta vajutamist saadetakse kinnituskood SMS-ina mobiiltelefonile või e-posti aadressile, mis on kirjas kontaktandmetes. Kood tuleb sisestada veebilehel kuvatud sisestuskasti, et kinnitada sisselogimine.

Lisainfo ja juhised leiab e-kataloogi ESTER kasutusjuhendist

Küsimuste ja probleemide korral pöörduge oma raamatukogu poole või saatke e-kiri ester@elnet.ee.

Rahvas algab raamatust…

Nii kõlab Eesti Raamatu Aasta 2025 motoks valitud Hando Runneli luulerida aastast 1982.

Vabariigi President Alar Karis, Eesti Raamatu Aasta 2025 patroon, kinnitas seda mõtet 4. juunil 2024 patrooniks asudes sõnadega: „Eesti rahvas on võrsunud raamatust ja kirjakeelest.“

Eesti Raamatu Aasta 500

Eesti raamatu 500. sünnipäeva aasta kestab 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026 ehk eesti kirjanduse päevast (A. H. Tammsaare sünnipäevast) kuni emakeelepäevani (K. J. Petersoni sünnipäevani).

Eesti Raamatu Aasta saab alguse 30. jaanuari päikesetõusul Tartus Toomemäel, Kristjan Jaak Petersoni kuju juures, kui kuulutatakse välja aasta kirjandusõpetaja. Järgneb kutsetega avatseremoonia Tartu Ülikooli Raamatukogus, seejärel sealsamas konverents “Eesti raamat 500”, mida saab kuulata nii kohapeal kui ka UTTV vahendusel.

Kõigest täpsemalt: https://raamatuaasta.ee/et

Pool tuhat aastat tagasi Saksamaal välja antud, oletatavasti eesti-, läti- ja saksakeelne vaimulik raamat, millest küll rohkem pole säilinud kui hävitamismärkus Lübecki arhiivis, on siiski erakordne ajalooline tähis, mille puhul on ühendanud jõud Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Eesti Kultuurkapital, paljud Eesti omavalitsused, partnerasutused. Eesti raamatu ja kirjakultuuri suuraastapäeva korraldusse on kaasatud raamatukogud, muuseumid, koolid, ülikoolid, teadusasutused, saatkonnad jt.

Parimad soovid ka lõunanaabritele lätlastele, kes meiega koos tähistavad omakeelse kirjasõna 500 sünnipäeva.

Loe ka Friedebert Tuglase ettekannet Eesti raamat 400-aastane aastast 1935

Sierra tarkvara uuendus lihtsustab raamatukogutööd

Oktoobri lõpus tegid järjekordse uuenduse läbi nii e-kataloogi ESTER testkeskkond, ESTER Sierra kui ka ISE Sierra.

ELNETi infosüsteemi Sierra kasutajatoe spetsialist Riina Felding selgitas, et uus Sierra versioon 6.2.0_12 võimaldab raamatukogutöötajatel lisada mitu konkreetse asukoha eksemplari järjekorda ühe töövooga. Lisaks muutus sujuvamaks Sierra süsteemsete tabelite uuendamine.

Aasta viimasel kuul on oodata Sierra tarkvaraversiooni 6.3, mis hõlbustab tööd süsteemsete tabelitega veelgi. Täiustatakse ka APIde kaudu andmete pärimise võimalusi.

Arenguvõimalusi selgitamas

Septembrikuu viimasel ja oktoobri esimesel päeval olid ELNETi külalisteks kauase koostööpartneri Innovative Interfaces, mis nüüdseks on osa Clarivate’i suurkorporatsioonis, esindajad.

Külaskäik oli jätkuks meie inimeste käigule Innovative’i kasutajakonverentsile Detoridis ning kevadistele veebikohtumistele ja VEGA raamatukogusüsteemi demoülevaadetele.

Konsortsiumi rahvale tutvustasid esmaspäeval Tartu Ülikooli ja teisipäeval Tallinna Ülikooli raamatukogus Clarivate’i raamatukogudivisjoni tulevasi plaane Tom Jacobson (pildil) – Innovative Interfaces’ viitsepresident, raamatukogunduse tegevadvokaat ja arenduste strateeg ning Nabil Saadallah – Euroopa müügisesindaja, konsortsiumi otsene ja vahetu kontaktisik.

Esitluse käigus räägiti selgemaks raamatukogusüsteemi Sierra arengud lühemas ja pikemas perspektiivis.

Jacobson esitles lühidalt oma vaadet ka ELNETi erinevatest võimalustest, et ühendada kasutusel olevat Sierrat teiste, uuemate raamatukogu tarkvaradega nagu Alma. Abivahendiks oleks ühtne kasutajakeskne ja tulevikku suunatud raamatukogu ressursside jagamise platvorm Rapido, mis lihtsustab jõudmist erinevate kasutajateni.

Arenguvõimalusi selgitamas

Tänusõnad kõlasid parimatest parimatele

Sirelite õitelõhnast tulvil aeg on parim, et oma kolleegidele teada anda, kui palju neist hoolime ja kui vajalikud nad on.

Nüüd on ELNET konsortsiumi möödunud aasta parimad valitud! Oma poolthääle said anda kõik ELNETi liikmesraamatukogude volitatud esindajad, ELNETi töörühmade liikmed ja töötajad.

Kristina Rallmann

Konsortsiumi haldurite varasuvise seminari Eesti IUG II alustuseks leidis uue omaniku aastaauhind “ESTER!”. Rändkarikas Eriti Suurepärane Tegutseja ELNETi Raames ehib nüüd Kristina Rallmanni, ISE töörühma silmapaistva eestvedaja, tööruumi. Kristina on panustanud palju, et uus artiklite kataloogimisjuhend saaks kinnitatud ja andmebaas ISE üha paremaks muutuks.

Tema iseloomustamiseks leiavad kolleegid vaid kiidusõnu. Kristina on põhjalik ja asjalik ISE arendamisel ning juhtimisel. Ta on töökas ja kõik see on ebaõiglaselt justkui märkamata jäänud. Kristina on alati sõbralik ja vastutulelik kolleeg. Aitäh!

ELNETI kogukonna jaoks oli eelmisel aastal oluliseimaks arenduseks, ja pälvis seega ka ELNETi aasta tegu 2024 tiitli,  Sierra testkeskkonna hankimine ja juurutamine. TESTERi omamine on ülioluline, kuna aitab paremini teostada ja testida arendusi ning korraldada Sierra koolitusi. Samuti võimaldab keskkond testida infosüsteemi uuendusi ja ilmnenud vigu.

Aasta teo karikas saab nüüd pool aastat kaunistada kontorit Tallinnas ja jõulude paiku kolib see Tartusse – Sierra testkeskkonna hankimise ja juurutamise eest seisid head alati kiire, sõbralik ja toetav duo Piret ZetturRiina Felding, kes konsortsiumi infosüsteemide stabiilse toimimise eest hoolitsevad, toetav ja tulevikku vaatav arendusprojektide elluviija Urmas Sinisalu ning kauane ja järjekindel konsortsiumi infosüsteemide turvalisuse tagaja Kalju Kill Kask.

Aasta teo hääletuselt jäi kõlama:

  • Testkeskkonnast on aastaid juttu olnud ja hea on testida asju päriselt testkeskkonnas, mitte otse live´s.
  • Suur asi, sai tehtud.
  • TESTERi lisandumine on olnud pikka aega haldurite ja arendajate soov. Nüüd on see lõpuks olemas. Kõik ESTERi raamatukogud saavad seal rahulikult oma koolitusi läbi viia ja uute arendustega tegeleda.
  • Võimaldab paremini teostada arendusi ja korraldada Sierra koolitusi.
  • Edasiviiv jõud uutele lahendustele.
  • See on oodatud ja vajalik samm.
  • Väga ammu soovitud keskkond on nüüd olemas.

Lisaks teenis tänukirja ka alati heade nõuannete ja toetavate tegudega konsortsiumile oluliste rakenduste looja Martin Pajuste.

Loomulikult sisaldasid 22. suveseminari kaks kuuma mailõpu päeva ka konsortsiumi kõigi kaheksa töörühma juhi ülevaateid, mis tehtud ja mis plaanis. Mõndagi sai selgemaks valmiva E-varamu ja raamatukogude juhtimistöölaua projekti arengute kohta. Haldurid tutvustasid oma koduraamatukogudes mullu ellu viidud uuendusi. Arutleti ka e-kataloogi arenguvajaduste ja võimaluste üle.