Raamatuhuvilised leidsid läinud aasta lõpul e-kataloogi ESTER avalehelt Eesti Raamatu Aastale pühendatud küsitluse, mille viiele küsimusele jättis kolme kuu jooksul oma vastuse 116 lugejat.

Eelkõige soovisime teada, millist raamatut peaksid kõik vähemalt korra elus lugema? Mõned vastajad ei toonud välja konkreetset teost, vaid rõhutasid lugemiskogemuse olemust: oluline on leida vähemalt üks kord elus raamat, mida ei saa käest panna ka hilistel öötundidel, kuigi peab järgmisel päeval tööle minema. Hea raamat peaks suutma panna nii naerma kui nutma, pakkuma äratundmist, raputust ja kaasaelamist ning jätma kestva jälje lugeja kogemusse.

Kõige sagedamini nimetati A. H. Tammsaare romaani «Tõde ja õigus» (15 korda), seda kui Eesti kirjanduse tüviteksti, mis aitab mõista rahvuslikku mõttelugu. Samas nentisid vastajad, et tegemist on raskemeelse teosega.

O. Lutsu «Kevade» peaks samuti vastajate meelest eestlase lugemislauale jõudma (9 korda).

Maailmakirjanduse klassika osas toodi välja W. Shakespeare´i «Hamlet», M.Bulgakovi «Meister ja Margarita», P. Coelho «Alkeemik», O. Wilde «Dorian Gray portree».

Korduvalt mainiti vastustes nii klassikalisi lasteraamatuid kui ka lugemise alustekste, mida peetakse oluliseks kui esimest ja määravat lugemiskogemust, mis kujundab edasist suhet kirjandusega (nt. aabits, E. Raud «Sipsik», A. de Saint-Exupéry «Väike prints», A. A. Milne «Karupoeg Puhh», A. Lindgren «Pipi Pikksukk»).

Parim lasteraamat läbi aegade?

Seinast seina vastuste seas domineerisid klassikalised lasteraamatud, millel on olnud pikaajaline mõju mitmele põlvkonnale. Eelkõige need raamatud, mis ühendavad sooja huumori, turvalise maailma, moraalse selguse ja lapse vaatepunkti tõsiselt võtmist. Enim mainiti A. Lindgreni teost «Bullerby lapsed» (18 korda), mida nähti kui ideaalset lapsepõlve ja kogukonnatunnet kujutavat raamatut.

Vastajate südames on ka A. Lindgreni «Pipi Pikksukk», «Vahtramäe Emil», «Karlsson katuselt», «Vennad Lõvisüdamed», «Meisterdetektiiv Blomkvist», «Hulkur Rasmus», «Röövlitütar Ronja» ja «Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses».

Kodumaistest raamatutest toodi esile A. Kiviräha kirjutatud «Kaka ja kevad», «Leiutajateküla Lotte» ja «Sirli, Siim ja saladused», E. Raua «Sipsik» ja «Naksitrallid», S. Väljali «Jussikese seitse sõpra» ning E. Valteri «Pokuraamat».

Kõige kummalisem järjehoidja?

Selgeks sai, et kui lugemine tuleb ootamatult katkestada, siis kasutatakse järjehoidjaks kõike, mis parasjagu käepärast on. Silma paistsid nii igapäevased kui ka selgelt ebapraktilised või absurdsed esemed. Kui lugemine on pooleli ja järjehoidjat käepärast pole, sobib selleks teoreetiliselt peaaegu kõik.

Üllatust pakkus kõige sagedamini mainitud ese sokk (11 korda). Levinud on ka praktilised lahendused nagu ostutšekid, piletid, tualettpaberi tükid (puhtad), armastuskirjad, rahatähed ning ka teine raamat.

Järjehoidjana mainiti ka toiduaineid, sealhulgas pannkooki (rohkem kui korra), vorstiviilu, kotletti, soolaheeringat, küpsist ja kummikomme. Ilmselgelt on need lahendused, kus järjehoidjat on tarvis vaid hetkeks.

Lugemisjärge saab fikseerida ka kalapüügilandi, otsast võise noa, plätu, oma varvaste, kraadiklaasi või kääride abil.

Mis motiveerib lugema?

Lugemismotivatsioon on mitmetahuline ning sõltub nii keskkondlikest, sotsiaalsetest kui ka isiklikest teguritest. Rõhutati sotsiaalset mõõdet: raamatuklubid, ühised lugemisväljakutsed, sõprade ja eeskujude mõju ning arutelud (sh sotsiaalmeedias) motiveerivad lugema märksa enam kui individuaalne üleskutse. Oluliseks peeti ka nähtavust – lugemisest rääkimist, raamatute tutvustamist meedias ja kultuuriruumis. Eesti Raamatu Aasta on kindlasti toonud rohkem tähelepanu raamatutele ja lugemisele.

Oluliseks peeti ka harjumuste ja kasvatuse rolli. Varajane ettelugemine, lugemiskultuur kodus ja koolis, hea kirjanduse õpetaja. Mitmed vastajad rõhutasid, et lugemine ei vaja sundi, vaid positiivset kogemust ja ´õige raamatu´ leidmist õigel hetkel. Toodi välja, et endale igapäeva reegli kehtestamine ´loen 6x nädalas enne magama minekut 30 minutit´.

Korduv mõte oli, et abiks on alternatiivsete võimaluste kadumine – elektri- ja internetikatkestused, ekraanide väljalülitamine või ´maailmalõpp´ –, mis rõhutab tajutavat konkurentsi lugemise ja digitaalse meelelahutuse vahel.

Paari korral vastati, et ka tükk šokolaadi oleks heaks motivaatoriks.

Mis tõi e-kataloogi?

Kõige sagedasemad põhjused e kataloogi külastamiseks olid laenutatud kirjanduse pikendamine (20 korral) ja uue lugemise otsimine (27 korral). Lisaks tuldi ka ainult selle põneva küsitluse pärast, mida soovitasid kolleegid, sõbrad või sotsiaalmeedia.